Qystyng kózi qyrau boldy. Al alaqanday jer ýshin arasha súrap, janayqayyn aitqan «Rahat» bazarynyng kәsipkerleri ótken júmada BAQ ókilderin bazargha shaqyrdy. Jaghdaydy kózben kórsetti. Jergilikti basshy-qosshylargha (Almaty әkimdigi men Jetisu audany әkimdigine) kýptikónil kәsipkerler týrli qysymdar men qudalaulardyng bastalyp ketkenin aitty.

7 JYLDYQ KÝRES: BASShYLAR HALYQPEN NEGE QYSTA KÝRESUGE QÚMAR?

Almatydaghy Baraholka atalyp ketken alyp bazarlar keshenining qaq ortasynda ornalasqan «Rahat» bazarynyng dauy jalghasyp kele jatqanyna 7 jyl boldy. Bazar jerine alghashqy kózi týsken әkim – Bauyrjan Baybek edi. Zanda «jerdi paydalanudyng artyqshylyq qúqy» bar bolsa da, «qolynan kelip, qonyshynan basyp», jerdi almaq boldy. Sondaghysy bazar ornyna jahaz fabirikasyn salatynyn aitty.

Biraq, onysynan týk ónbedi. «Rahat» bazarynan kәsipkerleri sotta jendi. Baybek jenildi. Dese de, «Rahat» bazarynyng jeri ýshin talas toqtaghan joq. Baybek әkimdikten ketti. Qazirgi taghdyry júrtqa mәlim. Al ol jihaz fabrikasyn salady degen kompaniyanyng bar-joghy belgisiz (bәlkim bar da shyghar).

Baybekten son, Almatygha eki әkim auysty. Biri Baqytjan Saghyntaev edi. Ol «Rahat» bazarynyng dauys ainalyp ótuge tyrysty. Al Erbolat Dosaevtan «Rahat» kәsipkerleri raqym kórgen joq.

Endi mine, qys týsip, dala sughan kezende «Rahat» bazarynyng kәsipkerlerine Almatydaghy Audanaralyq mamandandyrylghan ekonomikalyq sot sheshim shygharyp, oryndy bosatu turaly habarlama jibere bastaghan.

«Qazaq biyligi qys týsse qarapayym halyqpen alysudy nege әdet qyldy?», - dep ashynghan kәsipkerler bizge janayqaylaryn jetkizdi. Biz egjey-tegjeyli tyndadyq...

MÝRDENING ÝSTINE QANDAY SAYaBAQ SALMAQ?

Ilisiyar Ospanova, kәsipker:

– Úzaq jyldardan beri «Rahat» bazarynda júmys jasap kelemiz. Kemi 15 jyldan asty. Bala-shaghamyz osy jerde jýrip ósti. Býgin jinalghandar – múndaghy ashynghan halyqtyng jartysy ghana.

Bizding janayqayymyzdy barlyq telearnalar týsirdi, sayttar jazdy. Bizding súraytynymyz bireu ghana, ol – әkimdik bizdi jayymyzgha qaldyrsyn! Bizding әri qaray júmys jasauymyzgha, tirshilik etuimizge, damuymyzgha kedergi keltirudi dogharsyn! Bizding osy jerde júmys jasap, otbasymyzdy asyrauymyzgha, bazarymyzdy damytyp, sauda ortalyghyna ainaldyruymyzgha mýmkindik bersin!

Biz barlyghyn ózimiz jasaymyz. Sauda ornyn da salamyz, bau-baqshasyn da jasaymyz. Zaman talabyna say bazar sala alamyz. Ýkimetke alaqan jaymaymyz!

Ákimdik: «Múnday sayabaq salamyz», deydi. Mýrdening ýstinde neghylghan sayabaq? Osy jaqyn jerde beyit bar. Onan son: «Skver salynady», deydi. Qaydaghy skver? Búl jerding ainalasy tolghan bazar! Eng әueli múnda: «Jihaz fabrikasy salynady», degen. Onysy da kýlkili. Dau bastalghaly-beri olardyng syltauy san ret ózgerdi. Týpki maqsattary belgili. Eshqanday da fabrika, eshqanday da sayabaq nemese skver salynbaydy. Maqsattary jerdi tartyp alu. Sonan son, basqa bireulerge satady. Olar múnda bazar salady. Búl beseneden belgili dýniye. Al biz she? Biz dalada qalamyz ba?

Nege biyliktegiler qarapayym adamdardy oilamaydy? Biz ómir boyy osynda túryp kelemiz. Osynda kәsibimizdi jasap, memleketke salyghymyzdy tólep otyrmyz. Zandy kәsipkermiz. Nege bizge qoldau jasaudyng ornyna, bizdi týrtpektep jatyr? Sizge park kerek pe? Preziydent parkine barynyz, 28 Panfilovshylar parkine barynyz. Tau jaqty aralanyz. Al búl jer bazar. Aynala tolghan bazar!

Múnda qazir 220-250 kәsipker bar. Árqaysysynyng otbasy bar, satushylary t.b. júmysshylary bar. Myndaghan adam osy bazardan nan tauyp otyr. Bizding ómirimiz osy jerde ótip jatyr. Búl bizding ómirimiz! Múndaghy әrbirimiz ýlken bir otbasy bolyp kettik.

Ákimdik bizge kelip, «shyq ta shyqqa» salghanda nege qarasha halyqtyng jaghdayyn eskermeydi? Bilemiz, ózderi bylyqqa batyp otyr. Orynbasarlarynyng ýstinen qylmystyq is te qozghalghan. Al biz she? Biz kerisinshe, qazaqstandyqtardy qoldauda aldymyzgha jan salmaymyz. Su tasqyny kezinde de bizding bazardyng újymy qanshama dýnie jinap, tasqynnan zardap shekken ónirlerge jiberip jatyrmyz...

Biz qazir auyr jaghdaydamyz. Basqa jaqqa baryp kýn kóre almaymyz. Bizge basqa bazarlardan oryn izdep әure bolmasyn. Bizdi jayymyzgha qaldyrsyn. Bizding barlyghymyzdyng satyp alushylarymyz osy jerde. Men basqa jerden sauda ornyn ashayyn desem, 20-40 myng dollar kerek. Onday aqsha sizde bar shyghar, mende joq! Biz birinshi sotty jenip shyqtyq. Sudya bizding sózimizding dúrystyghyn qoldady. Al keyingi sottar әkimdikting jaghyna shyqty.

BIZDI BAZARYMYZDAN AYYRU - ÝIIMYZDEN, ÓMIRIMIZDEN AYYRU!

Vitaliy Kuziminyh, kәsipker:

– Men osy bazarda sauda jasap, kәsippen ainalysyp jýrgenime biyl 25 jyl boldy. Áli osynda kәsipkermin. Mening barlyq belsendi ghúmyrym osy bazarda ótti. Búl bazar mening ekinshi ýiim.

Áueli, tehnologiyalyq shan-tozanymen qosa, bizding bazardyng ornyna jihaz fabrikasyn salmaq bolyp shyqty. Olarynan týk shyqpady. Biz qúqyghymyzdy sotta qorghap, jerimizdi alyp qaldyq. Ákimdik, jihaz fabrikasyn salu oiynan qaytty. Endi әkimdik skver salamyz dep, júlqynyp otyr. Birneshe shaqyrymgha sozylyp jatqan kileng bazardyng ortasyna qaydaghy skverdi salmaq? Týsinemin, qoghamdyq demalys orny kerek shyghar. Biraq, bazar keshenderi ornalasqan jerde emes qoy. Qalanyng ishine salsyn. Búl jerge júrt demalu ýshin emes, sauda jasau ýshin keledi.

Onyng ýstine, bizdi qos taraptan - ontýstik pen soltýstik jaqtan qysyp, qazir bizding bazardyng aumaghy 1 gektar jerdi ghana qúraydy. Maqúl, olar múnda aghash egip, skver jasapty deyik. Ol múnda óne me? Joq. Mysaly qaranyz: «Ademnyn» ar jaq, ber jaghyna 1 myng týp aghash ekti. Sol aghashtardyng 70 payyzy qurap qaldy. Sebebi, búl jerding geografiyasy sayabaq salugha kelmeydi.

Taghy bir manyzdy mәsele – ekonomikalyq sot bizding birneshe kәsipkerge oryndy bosatu turaly habarlama jiberdi. Almatynyng ekonomikalyq soty ózi sheshim shygharypty. Biraq, biz Jogharghy sotqa shaghymdandyq qoy. Is Jogharghy sot qarauynda. Áli sot bastalghan joq. Sonda, Almatynyng ekonomikalyq soty Jogharghy sotty pysqyrmay ma?

Biz kýresip jatyrmyz. Búl kýresting jalghasyp jatqanyna 7 jyl boldy. Biz qazir Jogharghy sottyng sheshimin kýtip otyrmyz.

ÁKIM BIZBEN NEGE KEZDESPEYDI?

Aybar Albekov, kәsipker:

– Ákimdik ay sayyn óz qyzmetkerlerin bizge jiberip, bazardy bosatudy talap etude. Olar әr joly kelip: «Erteng oryndy bosatyndar», dep talap etip ketedi. Sózimizdi tyndamaydy da.

Bizge jerimizdi berinder! Biz múnda sauda ornyn zaman talabyna say etip salyp, әkimdik ekkisi keletin aghashtardy da ózimiz egemiz. Biz ol aghashtardy egip qoymay, kýn sayyn olardyng kýtimin ózimiz jasaymyz! Biz múnda әldeqashan zamanauy sauda ornyn salyp tastar edik. Rúqsatymyz joq.

Ákimdiktin, basshylardyng tóteden kelip, oryndy bosatyndar deuining ózi aqymaqtyq qoy. Biz sotta da ózimizding oi-pikirimizdi, kózqarasymyzdy aitayyq dep bardyq, jinalyp. Bizdi tyndaghan jan bolmady. Sóz de bermedi.

Maqúl, eng bolmaghanda әkimmen kezdesu de ótkizbedi. Ákimmen kezdesu ótkizse, biz sol jerde de óz úsynysymyzdy aitar edik. Biraq, bizben jolyqqysy keletin, bizding janayqayymyzdy estigisi keletin birde-bir basshy tabylmay túr.

Ras, olar erteng búl jerge aghash egedi. Onysy keler jyly-aq qurap qalady. Sosyn she? Sosyn búl jerdi ózge bireulerge sauda ornyn salugha satyp jiberedi. Sol bayaghy jemqorlyq shemasy. Basqa týk te emes.

Sottardyng ózi týsiniksiz. Audandyq sotty biz jendik. Qalalyq sotty olar jendi. Endi Jogharghy sotqa shaghymdandyq. Sottardyng ózi bastaghan isti ayaqsyz qaldyruda. Al әkimdik bizding kәsipkerlerge kelip, eskertu taratqanda nege sýienip otyr? Qanday Zangha? Qanday sottyng sheshimine sýienude? Sot әli jalghasyp jatyr. Aqyrghy sheshim әli shyqqan joq. Biz Zang ýstemdigi bar memleket emespiz be? Endeshe әkimdik nege Zannan attap otyr?

TÝRLI QYSYMDARDAN SONG AURU BOLYP JATYRMYZ...

Pavel Kupini, kәsipker:

– Bizdegi Galina Ivanovna degen kәsipker osynday týrtpekteulerden qazir jýregi auyryp, auruhanagha týsti. 2 operasiya jasaldy. Múnda qalay júmys jasaugha bolady? Bizdi qualap jatyr. Mende barlyq qújattar bar. Infarkt bolghanyn, 2 ota jasalghanyn rastaytyn qújattar bar. Búghan kim jauap beredi? Bizge әrdayym týrli týsiniksiz qaghazdar joldap, ornymyzdan quyp jatyr.

ÁKIMDIK BIZDI QORQYTYP-ÝRKITUGE KÓShTI...

Iminjan Marvanov, kәsipker:

– Qazir búl bazardyng belsendilerine oryndy bosatu turaly habarlamalar jiberip jatyr. Nege belsendi sóilep, bas kóterip jýrgen azamattargha jiberude? Sebebi – qorqytu. Maghan: «Ornyndy dereu bosat», deydi. Qanday Zanmen bosatuym kerek? Kimning sheshimimen bosatuym kerek? Ony eshkim týsindirgen joq. Bizding kóbimiz zanger emespiz. Biz advokat ta emespiz. Qarapayym saudagerlermiz. Al әkimdik osy qaghazben bizdi qorqytyp-ýrkitip jatyr.

Biz memleketimizdi jaqsy kóremiz. Zandaryn syilaymyz. Al búl jerden bizge jer búiyrmasa, biz qayda baruymyz kerek, aitynyzdarshy? Biz eshkining eshtenesin úrlap otyrghan joqpyz. Biz óz ornymyzdy, óz kәsibimizdi qorghap jýrmiz. Bizding tilek bireu ghana – bizding jerimizdi, bazarymyzdy qaldyrsyn!

Búl jerde búryn kómir bazasy bolghan. Búl jerge qansha aghash ekseng de, ónbeydi! Sebebi, jerding barlyghy kómir. Búl jerge bizden basqa eshkim shydamaydy. Aghash ta shydamaydy! Men 1997 jyldan beri osy bazardamyn. Biz kýresemiz. Biz eshqayda ketpeymiz.

BAZARDAN KETSEM MENING 6 BALAMDY ÝKIMET ASYRAY MA?

Serik Moldabaev, kәsipker:

– Bizding bazargha әkimdikten kelip, tiyisip jatyr. 5 adamgha oryndy bosatu turaly hat joldady. Búl Zansyz! Qarapayym halyq, erteng qayda baramyz? Biz eshkimge alaqan jayyp, Ýkimetten kómek súrap otyrghan joqpyz. Adal enbegimiz. Zandy kәsibimiz. Salyqty uaqytyly tólep otyrmyz. Mening osy bazarda istep kele jatqanyma 20 jylgha juyqtady. 6 balam bar. Búl jerden ketsem, 6 balamdy Ýkimet asyray ma?  Qys keldi. Dollar ósip jatyr. Aynala qymbatshylyq. Búl bazardy jayyna qaldyrsyn!

JAGhDAYYMYZ SOGhYS BOLYP JATQAN UKRAINAMEN TENG BOLDY!

Tóken Adongharova, kәsipker:

– Men zeynetkermin. Mýgedektigim taghy bar. Men «Rahat» bazary alghash ashylghan kezden beri osy bazarda júmys jasap kelemin. Jetisu audanynyng әkimdigi býkil qaladan skver salatyn basqa oryn tappay qaldy ma?

Men barlyq sotqa qatysqanmyn. Búl jer 1 gektargha tolmaydy. Osy jerdegi 250 kәsipkerge osy jerdi kóp kórip túrsyndar ma, Jetisu әkimdigi? Ár joly kelip saudagerlerdi qorqytasyndar. 48 adamnyng 5-euine ekonomikalyq sot habarlama joldap, oryndy bosatuyn talap etude. Ol sottyng sheshimi negizsiz. Ay sayyn kelip: «Erteng bosat», dep qorqytyp ketedi.

Bizding jaryghymyzdy da óshirip tastady. Keshiriniz, jaghdayymyz soghys bolyp jatqan Ukrainanyng jaghdayynday boldy. Generatormen otyrdyq. Bizding jerimizge tiyispender! Men 120 myng zeynetaqy alamyn. Eger búl bazardy jauyp tastasa, mynau Almatyda 120 mynmen kýn kóruge bola ma?

Redaksiyadan: Abai.kz erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir talastyrugha Qazaqstannyng әrbir azamaty qúqyly. Maqalada aty atalghan jekelegen túlghalar jauap beremin dese, portal betinde jariyalaytyn bolamyz!

Abai.kz