Surette týsirgen: Sәrsenbek Qyzaybekúly

QR óner qayratkeri, dombyranyng qúlaghynda oinaytyn sheber oryndaushy, ardaqty ústaz Sәnen Sәmiyghúllaqyzyn «Almaty әuenderi» konserttik birlestigining diyrektory Baghdat Tilegenov, «Sazgen sazy» foliklorlyq-etnografiyalyq ansambliding diriyjeri Yqylas Núrghaliyev, Almaty qalasy Áuezov audandyq mәdeniyet bólimining basshysy Miras Nysanәliyev pen shәkirtteri arnayy qúttyqtap, ýiine bardy.

Sәnen Ájiyeva әngimesin bastamas búryn, kelgen qonaqtargha aldymen dombyrada kýy tartyp berdi. Qolynan dombyrasyn eshqashan tastamaghan Sәnen apa Roza Baghlanova, Jýsipbek Elebekov, Shara Jiyenqúlovalarmen birge jýrip, dombyrashy retinde sahnagha shyqqan. Mәskeudegi Qazaqstan mәdeniyetining onkýndigine (1949) Qazaqstan delegasiyasynyng qúramymen birge baryp qaytqan. Sol kýnderden estelik aityp bergen Sәnen Sәmiyghúllaqyzy «Mәskeude «Saryarqa» kýiin estigen júrt kýiding avtory tiri me?» dep súraghanyn kýlip esine aldy.

Sәnen apanyng boyyna dombyra tartu óneri әkesi Sәmiyghúlla Andarbaevtan daryghan eken. Dombyrashylar otbasynan shyqqandyqtan Sәnen Sәmiyghúllaqyzynyng ónerge baruyna esh qarsylyq bolmaghan. Nebәri on alty jasynda Qúrmanghazy atyndaghy últ aspaptary orkestrine júmysqa qabyldanady. Sonymen qatar, úiymdastyrushylyq qabileti de erte bayqalghan. 25 jasynda Shymkent muzyka uchiliyshesin qúryp, ony 26 jyl basqarghan.

«Ústazy jaqsynyng ústamy jaqsy» degen halyq danalyghy. Sәnen Sәmiyghúllaqyzynyng shәkirtteri kil talanttylar. Olar Seydolla Bәiterekov, Laky Kesoglu, Jalghasbek Begendikov, Núrlan Baygózov, Núrjamal Ýsembaevalar. Tipti onyng shәkirtteri tek Qazaqstanda emes, ózge elderde de bar. Grekiyadaghy shәkirtteri Sәnen apany «bizding ónerdegi anamyz» dep ataydy eken. Al «Sazgen sazy» ansamblining diriyjeri Yqylas Núrghaliyev: «Men Sәnen apadan Týrkmenstannan arnayy kelip, dәris aldym. Men kelgen song artymnan ózge tuystarym da kelip, osy uchiliyshede bilim aldy. Týrkmenstannan, Ózbekstannan, Qaraqalpaqstannan jastar aghylyp kelip jatty. Apamyz basqarghan Shymkent muzykalyq uchiliyshesi respublikada ataqty oqu orny bop esepteledi. Sebebi, búl jerge әr jerden, tipti shetelderden shaqyrtylghan bilikti mamandar sabaq berdi», - deydi.

Qazaq óneri turaly әngime barysynda Sәnen apa býgingi qazaq estradasyna qatysty pikirin bildirdi. «Búryn kórkemdik kenes degen bolushy edi. Qazir ol joq. Sahna degen kiyeli ghoy. Qazir kópshilik әnshi sahnany syilaudan qalyp barady. Ne bolsa sony әn ghyp aitady, qalay bolsa, solay kiyinip shyghady. Sahna degen tәrbie qúraly boluy kerek», - deydi ardaqty ústaz.

Almaty qalasy Áuezov audany әkimdigining atynan kelgen Mәdeniyet bólimining bastyghy Miras Nysanәliyev Sәnen Ájiyevagha alghys hat tapsyrdy. Ózin arnayy qúttyqtap kelgenderge Sәnen apa alghysyn bildirip, aq batasyn berdi.

Anyqtama

Ájiyeva Sәnen Sәmiyghúllaqyzy 1929 jyly qyrkýiekting on besinde Manghystau oblysy, Beyneu audanynda ómirge kelgen. QR mәdeniyetine enbek sinirgen qayratker 1946-1955 jyldary Qúrmanghazy atyndaghy últ aspaptar orkestrinde oryndaushy, al 1951-1953 jyldary Chaykovskiy atyndaghy uchiliyshede múghalim, búdan song 1955-1958 jyldary  Shymkenttegi №1 mektebinin, keyinnen 1958-1984 jyldary Shymkent muzyka uchiliyshesi diyrektory bolyp qyzmet atqardy. Mәskeude ótken Qazaqstannyng onkýndiginde (1949) delegasiya qúramynda bolghan. Qytay Halyq Respublikasynyng bir jyldyq merekesine (1950), sonymen qatar, Buharestte ótken studentter men jastar festivaline (1953) qatysqan. Mәdeniyet salasynda qosqan enbegi úshan-teniz. Qazaq últ aspaptarynyng dombyra synyby ýshin baghdarlama jazdy. 1974 jyly «Enbektegi erligi ýshin» medalimen, 1982 jyly KSRO «Orta bilim beru isining ýzdigi» belgisimen marapattaldy. Jәne 1984 jyly Qazaq SSR-i enbek sinirgen qyzmetkeri degen qúrmetti ataq berildi.

Abay-aqparat