...17 jasymnan bastappyn. Áueli audandyq, oblystyq, respbulikalyq gazetting oblystaghy menshikti tilshisi, respublikalyq gazetting bólim mengerushisi... osylay jalghasyp kete beredi. Qazir qazaq baspasózi salasynda bireu bilip, bireu bilmeytin aty-jónim bar kórinedi. Biraq osy uaqytqa deyin ýirenip bolmaghan siyaqtymyn. Eshtene bitirmegen sekildimin. Tekke ketip jatqan uaqyt... Ishim ashidy. Gazet-jurnaldarda jariyalanghan maqalasymaqtarymnyng basyn bir jerge ýiip kitap shygharu da mening shaban oilaytyn miymnyng manayyna juymapty. Onyng ýstine sony ózim de asa qalamaymyn. Kimge kerek bizding shimay-shatpaghymyz? Býgingi jazghanyng býgingining býkteuinde ketedi. Erteninde eshtene joq. 
Qazaq baspasózi (tv, radio, t.b.) qúrdymgha ketip barady (әlde ketip tyndy ma?) Óitkeni biylikke jaqpady. «Qazaq baspasózi patriot emes» deydi biylik (әriyne, búny «kәsibiyligi tómen», «anau-mynau» dep sәl basqashalau aitady). Patriot degen meninshe – Otandy sýn, biylikti sýiy emes. Qazaq jurnalistikasynda qanshama talantty úl-qyz «patriot» bola almaghandyqtarynan qyzmetterinen quyldy, qanshasy qoldy bir-aq siltep basqa salagha auysyp ketti... qisap joq. 
Baspasóz kýnining qarsanynda telearna bitken menen súhbat alghysh. Súraqtary sol bayaghy bir súraq: qazaq baspasózine ne jetispeydi? Áriptesterding kónili ýshin әitip-býitip jauap bergen bolasyn, óitkeni mening betke úrghanday etip aita salatyn pikirim ótpeydi. Sóite túryp ózimdi de, olardy da ayaymyn. Qazaq baspasózining mәselesi bar ghoy, bir-aq mәselege tirelip túr. Ol – til mәselesi. Al, til mәselesi bar ghoy, resmy biylikting naqty sheshimine tirelip túr. Bayy sabaghan qatynday qashanghy bәrin ózimizden kóre beremiz? Shyndyghy osy emes pe? Qazaq baspasózine aqparattyq tehnologiyanyng dendep enui, qazaq jurnalisterining kәsiby biligining kemeldene týsui aldymen onyng qoghamdaghy ornyn baghalaudan, qúrmetteuden, sanasudan bastalady. Osynyng biri bolmaghan jerden ne ónedi deysiz?
Bastapqy sózimizde «osy uaqytqa deyin ýirenip bolmaghan siyaqtymyn. Eshtene bitirmegen sekildimin» degendi aittym. Áytsede búl mening «ay qarap, júldyz sanap jýrgenimdi» bildirmese kerek. Etken enbegin, tókken tering (mening ghana emes, bәrimizdin) dalagha ketken son, nәtiyjege jetpegen song ne bitirdim dey alasyn? Esesine bizding orystildi әriptesterimiz jan qinap, aryp-ashymay-aq tórtinshi biylikting tórine shyghyp aldy. 
Biz bәrimiz qazir Jәdigerding zarly kýiin keship jýrmiz. Kýsh jetedi, jýrek bar. Jýirikke minip jeler edik, qol-ayaghymyz kisendeuli, qozy baghyp jýrmiz. «Kóresing әli kókem keledi!»
Býgin be edi, erten, әlde onyng arghy kýni me edi kәsiby merekemiz? Men qazir soghan asa mәn bermeytin bolyp baramyn. Degenmende syilyq alyp, syi-syyapatqa bólenip jatqandargha qútty bolsyn delik. Qaytsekte qajymayyq.

(Dәuren Quattyng feysbuktegi paraqshasynan)