Qazaq  halqy  óz bostandyghynan aiyrylyp, bodandyq qamytyn  kiygeli beri otarshyldardyng kózge shyqqan sýieldey kórip, qyr sonynan qalmay, izine shyraq alyp týsip qudalaytyndary onyng últtyq ziyalylary boldy. Solardyng ishinde eng bas búzar, qauiptisi de tarihshylar dep bildi. Sebebi, óz uysyndaghy halyqty ózining últtyq bolmysynan aiyryp, iyis almas tobyrgha ainaldyrudyng eng әkki, qatygez tәsili sol últtyng tarihy sanasyn kýltalqan etip, mýlde óshirip jiberu ekendigin imperiyanyng zymiyan biyleushileri qapysyz tanyp bildi. Sondyqtan da, naghyz tarihshy bolugha bel baylau óz kezeginde abaqtygha nemese «Barsa kelmes» jaqqa joldama alumen birdey bolatyn. Tariyhqa kóz jibersek qazaq tarihyn alghashqylardyng biri bolyp qaghazgha týsirgen Múqametjan Tynyshbaev atylyp ketti. Últ azattyq shejiresin zerttegen ghalym Ermúqan Bekmahanov úzaq jyldargha sottaldy. Tipti beride, Kenes imperiyasy  zaualgha bet alghan kezenning ózinde  Orazaq Smaghúlov aghamyzdyn  baspadan shyghyp júrtqa taraghan kitaptarynyng ózin arada tórt ay ótpey jatyp qayta jinap alynyp, órtep jiberdi. Al, óz basy sayasy senimsiz adamgha ainalyp, on jyldan asa KGB baqylauynda azapty tirlik keshti. Kinәsi qazaqtar tórt myng jyldan asa uaqyttan beri osy topyraqta jasap kele jatqan birtútas bóluge kelmeytin antropogiyalyq, biologiyalyq, genetikalyq últtyq birlikte bolghandyghyn dәleldep, әlem ghalymdaryn moyyndatqandyghy bolatyn. Soghan qaramastan, imperiyanyng qylyshynan qan sorghalap túrghan zamannyng ózinde atalghan mamandyqty tandaghandar az bolghan joq.

Býgin de otandyq tarihtyng biregey bilgiri, әigili ghalymgha ainalyp, alpystyng asqaryna ayaq basqan professor Nәbijan Múqamethanúly sonau 1973 jyldyng ózinde Qytaydyng Guanchjou qalasyndaghy Suni Yatseni atyndaghy memlekettik uniyversiytetting tarih faulitetine týsip, atalghan oqu ornyn 1977 jyly tarih mamandyghy boyynsha ýzdik nәtiyjemen tamamdaghan birden bir qazaq balasy bolatyn. 

Ómirde baq jýldyzy onynan tuyp, mandayy jarqyrap túratyn baqytty jandar bolady. Men Nәbijan Múqamethanúlynyng erekshe baqytty tarihshylardyng biri bolghandyghyn maqtanysh sezimmen aityp jýremin. Sebebi, Nәkeng joghary oqu ornynyng tabaldyryghyn sol bir nәubetti, zúlmat jyldarda  attaghanymen, tarihshy mamandyghynyng diplomyn qolyna aluy Qytaydaghy úly bir dәuirding bastamasy Den Syaopin dәuirimen túspa-tús keldi. Bolashaq ghalym alghashynda joldamamen Ile Qazaq avtonomiyaly oblystyq Partiya komiytetining ýgit-nәsihat bólimine qyzmetke bólinedi. Ýgit-nәsihat bólimi aitargha әkimshilik mekeme bolghanymen, sol kezde oblys aumaghynda kitap jәne múraghat qújattargha eng bay mekeme bolatyn. Oqimyn, ýirenemin degen jangha taptyrmas oryn. Mәnsap baspaldaghy ýshin de airyqsha qolayly. Biraq, kәsiby tarihshy boludy armandaghan talapty jas 1980 jyly konkurs arqyly Shynjang Qoghamdyq ghylymdar akademiyasynyng Ortalyq Aziya zertteu institutyna ghylymy qyzmetker bolyp qabyldanady. Mine sodan beri ghalym 34 jyl boyy tughan halqynyng tarihyn zertteumen tynbay ainalysyp keledi. Jaltaqtamay, ýreylenbey! Eshkimning qabaghyna qaramastan, sottalyp, atylyp ketemin-au dep uayym jemesten, qazaq degen halyqtyng týp-tamyrynan tartyp býginine deyingi tarihynyng tereng shýnetterine armansyz sýngip, erkin qúlash sermeumen keledi!  Kәsiby tarihshy, ghalym ýshin búdan artyq qanday baqyt kerek?! Mine búl tәuelsiz elding tәumensiz ghalymyna búiyrghan baqyt!       

Men Nәbijan aghamen alghash 1985 jyldyng qyrkýiek aiynda Beyjinde jýzdestim. Atyna búrynnan qanyq bolatynmyn. Sol jyly jazghy demalystan qaytyp oralghanymyzda Beyjindegi Ortalyq Últtar Institutynda birge oqityn kurstas dosym Omarәli Ádilbek Ortalyq Últtar baspasynda isteytin belgili audarmashy, baspager aghamyz Ákimbay Japarúlynyng tanystyruymen Nәbijan Múqamethanúlymen Ýrimjide jýzdeskendigin, ýiinde qonaqta bolyp úzaq әngime dýken qúrghandyghyn, ol kisining jaqyn arada Beyjing unversiyteti tarih fakultetining professory, әigili tarihshy ghalym Chjan Guandanyng jetekshiliginde tәjiriybeden ótu ýshin eki jyl merzimge Beyjinge keletindigin aitty. Jәne jana tanysqan jas ghalym turaly ózining airyqsha jaqsy әserde qaytqandyghyn tebirene  әngimeledi. Omarәli ekeumiz osydan bir qansha jyl búryn da Nәbijan Múqamethanúly turaly talay talqylaghanbyz. Ásirese, ghalymnyng Qazaqstannyng Reseyge óz erkimen qosyluynyng 250 jyldyghyn Qazaqstanda toylaugha baylanysty erekshe kýiinishpen jazghan, 1982 jyly  qytay tilinde jariyalanghan «Patshalyq Reseyding Qazaqstandy otarlauy jәne qazaq halqynyng qarsylyq kýresi» atty zertteu enbegi qytay jәne qazaq ziyalylary arasynda ýlken silkinis tudyrghan bolatyn.

Qisyngha salsaq, qazaq halqy Reseyge bodan boludy óz erkimen tandady deu jәne osynday soraqy qisyn symaqty qazaqtyng ziyalysy delinip jýrgenderding auzymen dәriptetu – júmsartyp aitqanda óz tughan halqymyzdy ashyq qorlau jәne qorlatumen birdey bolatyn. Al, ony toylau – qúldyq sananyng últymyzdy bir jolata qúrdymgha sýirep bara jatqandyghynyng aiqyn kórnisi edi. Osy kezde Nәbijan Múqamethanúly  Resey imperiyasynyng basqynshylyq sayasatyn talassyz tarihy aighaqtarmen dәleldep, «óz erkimen qosyldy» degen әpsanagha birinshi bolyp qarsy shyqqan qazaq ghalymy boldy. Áriyne, sol kezding ózinde Qazaqstanda da «qazaqtar óz erkimen bodandyq joldy tandady» deytin ótirik - jalamen ýzildi – kesildi kelispeytinder jetip artylatyn. Biraq, sol bir tarihy jaghdayda eshkimning de óz pikirin ashyq aitugha mýmkindigi bolghan joq.

Nәbijan aghamyz Beyjinge kelgen song bizge ol kisimen kýn ara kezdesip pikirlesip túrudyng sәti týsti. Sebebi, ol kisi bizding Institutqa Pey Jiyaliyn, Uang Fuhan qatarly ghúlama ghalymdardyng әlem әdebiyeti jәne qytaydyng klassikalyq әdebiyeti turaly leksiyalaryn tyndaugha ýzbey kelip túratyn. Ol kisi kelgende biz mindetti týrde birge tamaqtanatynbyz. Jәne úzaq otyryp mәndi de qyzyqty әngime dýken qúrushy edik. Ángimemiz kóbinde әdebiyet, tarih jәne últymyzdyng bolashaq taghdyry haqynda órbiytin. Qazaqstannan taraytyn qazaq basylymdary ýzdiksiz baryp túratyndyqtan, Qazaqstannyng әdebiyet pen ónerdegi jetistikteri bizding eng tartymdy taqyryptarymyzdyng birinen sanalatyn. Nәkenmen tanystyghymyzdyng arqasynda  biz ýshin jana bir óris  ashylyp, kóptegen ataqty ghalym, jazushylarmen jýzdesip, erkin súhbattasugha da mýmkindik tuyp edi.Sebebi, Beyjinge is saparmen keletin elge syily adamdardyng kóbi Nәbijan aghamyzgha ózderi habarlasatyn. Aman-sәlemning sony dastarhangha, erekshe kónildi әngimege úlasatyn. Býginde kópshiligi ómirden ótip ketken sol bir túlghalarmen kezdesulerding erekshe qymbat, qaytalanbas sәtter bolghandyghyn kýni býginge deyin saghynyshpen eske alyp otyramyz.

Birde Nәkeng ekeumiz Beyjindegi Shynjang is basqarmasynyng qonaq ýiine týsken ghúlama ghalym Nyghymet Mynjaniyge sәlemdese bardyq. Ghalym bólmesinde bizdi kýtip, jalghyz otyr eken. Esikti ózi ashyp, bizdi kezekpen qúshaqtap sәlemdesti. Nar túlghaly et-jendi kisi eken. Ensegey boyly, iri deneli Nәbijan aghanyng ózi ol kisining qasynda taldyrmash, nәzik adam siyaqty bolyp kórindi maghan. Aman-saulyqtan son, ol kisi: «tamaqqa birge barayyq dep senderdi kýtip otyrghanmyn, әngimeni shәy ýstinde jalghastyrayyq» dep bizdi ertip syrtqa bettedi. Nәken:  «biz de sizdi tamaqqa shaqyra kelip edik» dep meziret jasap edi, Nyqang birden: «Joq, bolmaydy! Býgin maghan qonaq bolasyndar! Aylyghy kóp shaldyng aqshasyn júmsap qalmasandar, keyin ókinip jýresinder!»-dep qaljyndap, bizge mol dastarhan jayyp, qonaq jasady. Bir basyna ghúlamalyq mol bilim jinaghan  ghalymnyng әngimesi mәndi de qyzyqty eken. Qonyr dauysy sazdy, erekshe әserli estiledi. Kýlgende mol denesi solqyldap, erekshe rahattana kýledi. Ángimede ózining «Qazaqtyng qysqasha tarihy» kitabyn ayaqtap qalghandyghyn, búiyrtsa kitabynyng aldaghy jyldarda kópshilik qauymmen jýzdesetindigin aitty. Jәne tarihshylardyng joly jinishke bolghandyqtan, kóp jaghdaydy kósilte jazugha mýmkindik bolmaghandyghyn da astarlap jetkizdi. Qoshtasarda men: «Sizge jol bastaushy kerek bolsa, demalys kýnderi bazar aralatayyn»- dedim shyn kónilden. Nyqang erekshe syrly jymidy da: «E ! Men bilmeytin Beyjinning qay púshpaghy bar deysin, balam!? Men osy qalanyng eski túrghynymyn. 50-jyldarda  osy «Últtar baspasyn» qúrugha atsalysqan adamdardyng birimin. Júnnanhayda da qonaq bolyp, abaqtysynyng da dәmin tatqamyn»-dep rahattana kýlip, bizben kónildi qoshtasyp edi. Ol kezde shejire qartpen alghash jәne songhy ret auasha dastarhandas bolghanymdy bilgen joq edim.

Sol bir jyldardaghy osynday týrli kezdesulerde Nәbijan Múqamethanúlynyng  talghampaz dara kózqarasy, bilimge degen sheksiz qúshtarlyghy, ara qashyqtyghy ondaghan shaqyrym keletin Beyjing uniyversiyteti men Ortalyq Últtar Institutynyng arasynda elgezek studentke úqsap kóne toz velosiypetpen qústay úshyp jýretin qajyrly enbekqorlyghyna qarap, jas ghalymnyng aldaghy bolashaqta talay-talay biyik belesterdi baghyndyratyndyghyna shýbәsiz senushi edik.

El senimi aldaghan joq! Nәbijan Múqamethanúly Shynjang Qoghamdyq ghylymdar akademiyasynda enbek etken jyldary Ortalyq Aziya men Qytay qarym-qatynastar tarihyn zertteumen shyndap ainalysty. Ásirese, HVIII-HH ghasyrlardaghy Qazaqstan men Qytay baylanystaryn erekshe den qoya zerttedi. Ghalymnyng «Patshalyq Reseyding Qazaqstandy otarlauy jәne qazaq halqynyng qarsylyq kýresi» (1982 j.),  «Abylay han turaly zertteu» (1984 j.), «Qazaqtar Ching (Siyn) patshalyghy qatynastary» (1987), «HV – HVIII ghasyrlardaghy qazaq-jonghar qarym-qatynastary» (1988 j.) siyaqty  ózekti taqyryptar boyynsha irgeli zertteuleri qytay tilindegi bedeldi basylymdarda jariyalanyp, mamandardyng jaqsy baghasyna ie boldy. Sol barysta ol kishi ghylymy qyzmetkerden satylap kóterilip, jetekshi ghylymy qyzmetker dәrejesine, odan 1989 jyly Shynjang Qoghamdyq ghylymdar akademiyasynyng últtardy zertteu instituty diyrektorynyng ghylymgha jauapty orynbasary mindetine taghayyndalady. Búl mindetti ol 1993 jyly sәuirge deyin, yaghny tarihy Otanyna oralghangha deyin abyroymen atqardy. Nәkeng jәne «Shynjang Qoghamdyq ghylymy» jurnalynyng eng alghashqy jauapty redaktory mindetin de óz mindetine alyp edi.

Áriyne, ol jaqta da enbegi janghan jas ghalym maqtau men marapattan  kende bolghan joq. Ol býkil Qytaylyq jastar assosiasiyasynyng súryptauymen «Jeniske jetkender - Qazirgi zamanghy jas talanttar shoghyry» atty jinaqta «Men qazaqpyn» degen taqyryppen tanystyrylady (Pekiyn. 1987, 86-87 b.) jәne «Qytaydyng qazirgi zamanghy tarihshy ghalymdary sózdigine» engiziledi (Si-ani. 1993. 396 b.).

Elimiz tәuelsizdik alysymen qaytsek elge jetemiz dep alasúrghan, mazasyz kezendi bastan ótkerip jatqanbyz. Birde syrlas, múrattas dostarmen bas qosuda men: «Qazaqstangha ketuding jolyn eng aldymen Nәbijan agham tabady» - degen bolatynmyn. Aytqanymday 1993 jyldyng sәuir aiynda Nәkendi attandyryp, izimen tamyz aiynda ózim de jettim ansaghan Qazaqstanyma!

Nәbijan Múqamethanúly  elge oralysymen QR ÚGhA Sh.Uәlihanov at. Tarih jәne etnologiya institutyna doktoranturagha qabyldanyp, akademik Manash Qozybaevtyng jetekshiliginde zertteu júmysyn odan ary jalghastyrdy. Ol ghalym retinde elimizge ýlken ghylymy dayyndyqpen kelgendigin ghylmy tәjirbede qapysyz dәleldep kórsetti. 1995 jyly sәuirde «Qazaq-qytay qarym-qatynastarynyng damu tarihy /HÝIII-HH ghasyrlar arasynda/» atty taqyrypta Tarih ghylymdarynyng kandidaty ghylymy dәrejesin, 2001 jyly jeltoqsanda «Qytaydaghy qazaqtardyng qoghamdyq tarihy /1860-1920 jj./» taqyrybynda Tarih ghylymdarynyng doktory ghylymy dәrejesin ýlken dayyndyqpen qorghap shyqty. Onyng doktoryq dissertasiyasy JAK tarapynan sol jylghy eng ýzdik dissertasiya bolyp baghalan boltyn.

Ghalymnyng zertteu ayasy airyqsha auqymdy boldy. Ol eski qytay jazbalary negizinde qazaq halqy men qazaq memlekettiligining qaynar kózin tereng zerdelep, qazaq halqy kóptegen etnoqaynardan bastau alghan, san ghasyrlar boyy damyp birtindep birtútastanu ýderisimen HV ghasyrda derbes últ bolyp qalyptasty dep qaraydy, yaghny qazaqtyng eng arghy etnogenezi  b.z.d. bir mynjyldyqta tarih sahanasyna kóterilgen saq (shyghys bóligi), ghún, ýisin, qanly jәne alanlardan (yanisay) bastau alghan dep týiindeydi. Sonday-aq Qazaq handyghy da atalghan etnikalyq toptar  qúrghan alghashqy memlekettik qúrylymdardan bastau alghan dep sanaydy. Ol jәne Qytay Ching (Siyn) imperiyasynyng orda kýndelikteri men jazba qújattaryn jýieli týrde saralay otyryp, qazaq-qytay arasyndaghy sayaiy-diplomatiyalyq, sauda-ekonmikalyq jәne mәdeny baylanystaryna janasha sipattama berdi.Ghalym  Qazaq handyghy ordasynyng nemese Abylay hannyng Ching patshalyghyna Oirat Totyn jazuynda hat joldaghynyn, sonday-aq qazaq handyghynda qújat jazu mәdeniyetining bolghandyghyn dәleldegen ghylymy maqalasyn alghash ret Qytayda jariyalady («Shynjang Qoghamdyq ghylymy» jurnaly. 1991 j. № 1, 70-91 b.). Ol osy saladaghy zertteulerin Elge kelgennen keyin de jalghastyryp, qúndy ghylymy enbekter jazdy jәne Abylaytanu ghylymynyng qalyptasuy men damuyna aitarlyqtay ýles qosyp keledi.

Nәbijan Múqamethanúly elimizde qytaytanu ghylymyn qalyptastyru jolynda tynbay enbektenip kele jatqan sanauly ghalymdarymyzdyng biri. Onyng bastamasymen 2012 j. әl-Faraby at. QazÚU janynan «Qazirgi zamanghy Qytaydy zertteu ortalyghy» qúryldy, oghan ózi jetekshilik etip, alghashqy ghylymy enbekterin «Qytaydy zertteu» seriyasy boyynsha baspadan shyghara bastady. Atap aitqanda, onyng Qytayda QR-dyng Bas elshisi bolghan Jәnibek Kәribjanovpen birlesip jazghan «Qytaydyng syrtqy sayasaty jәne Qazaqstanmen qatynasy (2000-2010 jyldar» (2013), «Qazirgi zamanghy Qytay jәne onyng Qazaqstanmen qatynasy» Respublikalyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya materialdaryn» (2014)  Ortalyqtyng tyrnaq aldy jetistikteri dep baghalaugha bolady.

Nәbijan Múqamethanúly 270-ten asa ghylymy jәne teoriyalyq tanymdyq enbekterdin, onyng ishinde onnan asa ghylymy monografiyalar men oqu qúraldarynyng avtory. Búl enbekterdegi ejelgi ýisin, qanly, alan memleketterining tarihy men mәdeniyeti, erte zamannan qazirge deyingi manyzdy tarihy kezenderdegi Ortalyq Aziya, Qazaqstan men Qytay arasyndaghy qarym-qatynastar, Qytay jylnamalaryndaghy qazaq tarihyna qatysty derekter, qazaq diasporasy men oralmandar, últtyq birtútastyq pen últ tәrbiyesi jónindegi zertteuleri, oi-týiinderi, tújyrymdary ózindik sonylyghymen otandyq gumanitarlyq ghylymnyng damuyna ýlken ýles bolyp qosyldy. Onyng enbekteri qazaq, qytay, orys, týrik, monghol jәne úighyr tilderinde jaryq kórdi.

 Raqym AYYPÚLY   

Abai.kz