Qúrmetti Ermúrat Bapy myrza!

Biyl qaytalay ózgertuler men tolyqtyrular engizilgen «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanyna Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev 24-qarashada qol qoyghan kýni, atalmysh Zangha baylanysty aldyn-ala jazyp, dayyndap qoyghan «Zang týzeldi, qandasym, sen de týzel!» atty osy maqalamdy Preziydent kensesine jibergem. Ol kisiler asyqpay oqyp, 9-jeltoqsanda «Egemen Qazaqstan» gazetine joldapty.

Bas gazetting basshysy Sauytbek Ábdrahmanov myrza maqalamdy qorjynyna salyp ap, oblystardy aralap ketipti de, 23-jeltoqsan kýni «tym úzaq eken, yqshamdap basamyz» dep, qysqartylghan núsqasyn jaqynda ózime jiberipti.

Óziniz jaqsy bilesiz, «Kóshi-qon turaly» zangha ózgeris engizu onaygha týsken joq! Sol ýshin de maqalany kólemdirek etip, «Egemen Qazaqstannyn» bir jarym betine shamalap jazgham. Ary qaray Últ Kóshbasshysy men alystan kelgen aghayynnyng fotolarymen kómkerip, aiqara betke beredi, sóitip, alystan kelgen aghayyn men biylik arasyndaghy kónil kirbinin jongha septigin tiygizedi dep oilagham ghoy men bayqús. Qaydam, ýmitim jelge úshyp, ynghaysyz jaghdaygha qalyp otyrmyn. Mine, iytis-tartyspen jiyrma kýn ótti: kóp qyrtymbaylyq ne kerek, Ýlken ýiden qalay týsti, solay uaghynda basuy kerek qoy «Egemen Qazaqstan»!

Ýsh jyl boyy sergeldenge týsken bauyrlary ýshin jarty betin qimaghan basylymnan ne súraysyz?!! Aryz kóterip, Aqordagha jýgiru – bizge jat qylyq!

«Naghashyma hat» degen taqyryppen sizding gazetinizde basy bastalghan osynau iygilikti sharuanyng songhy qortyndysyn da óziniz qorytyndylaudy ótinem, Eragha!

Eskertu: Maqalanyng «Egemen Qazaqstan» qiyp tastaghan jerlerin qara qarippen qisaytyp berdim.

Qúrmetpen,

Auyt Múqiybek –

aqyn, «Núr Otan» partiyasynyng mýshesi.

30.12.2015

Astana

Qúrmetti, Auyt bauyrym!

Men sening óz qazaghyng ýshin eteging jasqa tola enirep jýrgenindi óz kózimmen kórdim. Maghan osy hatty jazyp otyrghanynda, kólkildegen jas kózine túnyp, ishi-bauyryng óksikke toly bolghanyn da sezem. Shynymdy aitsam, ózine jauap jazu ýstinde, mening de kónilim bosap otyr...

Búl endi bosandyqtyn, bozókpelikting belgisi emes, bauyrym. Búl – elding ertenine elendegen er azamattyng jigerin qayrauy dep bilem. Biraq sening janyndy jylatqan sol jas qazaqqa qiyanat qylmaqtardyng moynyna artylmasyn dep tileyik...

Qazaqqa iynening jasuynday ghana jany ashityn adam bolsa, ol sening jandәrmen jay-kýiindi bilse kerek: jer dýniyege taryday shashylghan osy qazaqtyng basy birigui bir saghan ghana kerek siyaqty, basyndy taugha da, tasqa da úryp, barmaghan bastyghyn, kirmegen emen esiging qalghan joq. Eger dәl Qayrat Bodauhan ekeuing osynshama janpidalyqpen alyspaghanda, bәlkim songhy qabyldanghan kóshi-qon mәselesi jónindegi zang shatqayaqtap qalar ma edi? Bәlkim, osy qazaqtan sen siyaqty jýz jigit, әsirese ataq-dәrejesi jer jaratyn alty-jeti azamat alysta qalghan aghayyny ýshin atqa qonghanda, býginde múnday azaptan ada bolar ma edik?!

Endi kórgen kýnimiz – mynau: óz elimizde jýrip, óz qazaghymyzgha arasha aitar sózding ózin súrap alatyn boldyq, onyng ózin әldekimdi renjitip almayyq dep, búqpantaylap aitqan kýnning kerin keshudemiz. Búl turasynda aita bersen, qanjylaghan sóz tausylmaydy. Biraq, basqany bilmeymin, al mening jeke ózim sening el aldyndaghy esil enbegin, naghyz er azamatqa tәn erliging ýshin, basymdy iyemin. Búl erlikting esesi saghan qaytpasa da, halqymyzgha esepsiz nesibe bolary – dәtke quat.

Mine, sol erligine bir eskertkish retinde, biz – «DAT» basylymynyng aqyldastar alqasy sening redaksiyagha joldaghan jazbandy qaz-qalpynda jariyalaudy sheshtik. Tipti, elbasyna baghyshtay jazghan barlyq alghys sezimindi de sol kýii bas әriptermen qaldyrdyq.

Aman bol, bauyrym! El ishinde sen siyaqty qazaghy ýshin shyryldap jýrgen jigitter jer basyp jýrgende, shynynda da biz Mәngilik elge ainalatyn shygharmyz...

Aghalyq niyetpen –

Ermúrat Bapiy.

30.12.15.

Almaty.

ZANG TÝZELDI, QANDASYM, SEN DE TÝZEL!

Surette Ata júrtyna alghash kelgen aghayyndar aeroporttynng asfalitin sýngde.

• QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev qandastarmen kezdesu ýstinde.
•  
  

• Elding bir bolashaghy – qazaq jerine qaytqan qazaqtardyng úrpaghy.

Elbasy sózi – bizding «Boytúmarymyz»

Eki nәrse ap-anyq: Birinshi, qazaqqa degen Allanyng yqylasynyng erekshe ekendigi. Áytpese, Tәuelsizdik almaghan bolar edik. Sosyn, sol yqylasy sheksiz Allanyng rahymymen Núrsúltan Nazarbaevtyng halqymyzdyng baghyna tughan úl ekendigi. Áytpese, Úly kósh Atajúrtqa betin erte búrmas edi!

Kóshi-qon! Ol – Últ Kóshbasshysy, Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng tәuelsizdikti ala salyp, nebәri on bes-aq kýnnen keyin jolgha qoyghan TÚNGhYSh hәm ÚLY sayasaty! Núrsúltan Ábishúlynyng kemenger túlgha ekenin tórtkýl dýniyege birden tanytqan – alysta jýrgen aghayyndy Atajúrtqa shaqyru turaly shygharghan osy batyl әri tәrihy sheshimi!

«Qymbatty otandastar! Ejelgi atamekeninen jyraqtap qalghan Sizderdi keshegi kýnge deyin ata-baba jerine qaytyp kele alamyz ba degen súraqtyng alandatyp kelgenin men jaqsy bilemin. Tughan jerding týtini de ystyq deydi halqymyz. Qandas bauyrlarymyzdy bayyrghy ataqonysyna tartu maqsatynda adam pravosy turaly elaralyq erejelerdi basshylyqqa ala otyryp, Qazaqstan Ýkimeti «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaqstanda qonystandyru tәrtibi men sharttary turaly» arnayy qauly qabyldady. Sondyqtan atamekenge kelemin deushi aghayyndargha jol ashyq. Ata-baba әruaghy aldarynyzdan jarylqasyn!» («Alysta jýrgen aghayyndargha aq tilek», «Egemendi Qazaqstan» gazeti, 1992 jyl, 1 qantar) – degen Elbasy sózin alystan kelgen әrbir qazaq bir nýktesin qaldyrmay jattap aluy tiyis! Tipti, balalarynyng moynyna «Boytúmar» etip, taghyp qoysa da artyqtyq etpeydi!! Esterinizde bolsyn, búl úrpaqtan úrpaqqa jalghasyp, Mәngilik Elimizben birge mәngilikke qalatyn ÚLY SÓZ!!! Bireu bildi, bireu bilmedi, býgingi «Mәngilik El» – Últtyq iydeyasynyng irgetasyn Núrekeng osylay erterek qalap qoyghan bolatyn. 

Mine, sodan beri shiyrek ghasyrgha tayapty, Núrsúltan Ábishúly shetelden keletin Qazaq kóshi toqtasyn dep eshqashan aitqan emes. Esesine, Dýnie jýzi qazaqtarynyng әr qúryltayy sayyn «Atameken sizderdi asygha kýtedi, qúshaq aya qarsy alady, qoldan kelgen bar mýmkinshildigin jasaydy. Búl – bizding paryzymyz!» deuden bir tanbay keledi!

Qandastarymyzgha tórt jylsyz azamattyq berilmeytin etilip, 2013 jyldyng 10 jeltoqsanynda qabyldanghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zandy bes ai, jiyrma tórt kýnning ishinde qayta ózgertu turaly Ýkimetke tapsypma beru – naghyz kemengerding ghana qolynan keletin ýlken erlik pen úlylyq dep úqqan jón! Tarihtan beri aitylyp kele jatqan «Han jarlyghy – bireu!» degen sóz, mine, osyndayda aitylsa kerek!

Sondyqtan, joghary-tómengi barlyq atqarushy biylik búl sayasattytyng manyzyn tereng týsinui әri ony barlyq qyzmetting manday aldy etip ústauy kerek! Bir kýn de kidirtuge bolmaydy! Memlekettik baspasóz – aqpart qúraldary ony qalt jibermey qadaghalap, dәriptep otyrugha mindetti!..

Zang týzeldi...

Últymyzdyng taghdyryna, memleketimizding bolashaghyna qatysty osynau tótenshe manyzdy Zang Mәjiliske kelip týskennen keyin, 43 adamnan júmys toby qúrylyp, isti birden bastap ketti. Búl talqylaugha deputattarmen qatar, Syrtqy ister, Ishki ister, Ádilet, Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministrlikterinin, Últtyq qauipsizdik komiytetinin, Halyqaralyq kóshi-qon úiymynyng ókilderi, basqa da jauapty qyzmetkerler týgel qatysty.

Qatysty erejege say, biz Ádilet ministrligine zandy týrde tirkelgen kez-kelgen memlekettik emes úiymdardyng atynan kiruimiz kerek eken. Qayrat Bodauhan ózi basqaratyn «Oralmandardyng respublikalyq «Asar» qoghamdyq birlestigi atynan endi. Eshbir úiymgha mýshe bolmaghandyghym sebepti, men «Jebeu» qoghamdyq birlestigine qolqa salyp, úsynys hat aldym. 

Shyn mәninde biz Júmys tobyna deputat Gýlnar Seytmaghambetvanyng shaqyruymen, Mәjilis tóraghasy Habibolla Jaqypovtyng bekituimen keldik. Oghan bizdi tanystyrghan Mәjilis aparaty jetekshisining orynbasary Sabyr Qasymov. Onyng jogharghy jaghynda QR Preziydenti kensesining bastyghy Mahmút Qasymbekov aghamyz túrdy...

Zang jobasy talqylanbas búryn, Elbasy tapsyrmasymen Oralmandardy qonystandyru ýshin ónirlerdi aiqyndau turaly QR Ýkimetining 2014 jylghy 20 nauryzdaghy №248 qaulysy shyqqan bolatyn. Onda elimizding 14 oblysy týgelimen Oralmandardy qonystandyrugha arnalghan ónirler etilip bekitilgen. Keyin, osy jyldyng 11 mamyrynda Ýkimet búl Qaulygha taghy ózgeris engizip, Aqmola, Atyrau, Batys Qazaqstan, Qostanay, Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan jәne Shyghys Qazaqstan siyaqty 7 oblysty arnayy ónir etip belgilep qoyghan.

Sonymen, Júmys toby Mәjiliste Gýlnar Sýleymenqyzynyng jetekshiligimen 2014 jyly 04 mamyrda Elbasymyzdyng №1026 búiryghymen Ýkimet dayyndaghan «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng kóshi-qony jәne júmyspen qamtyluy mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zang jobasyna ózgertuler men tolyqtyrular engizuge arnalghan 17 otyrys ótkizdi.

Búl jolghy ózgertuler men tolyqtyrular Halyqtyng kóshi-qony turaly QR-nyng 2011 jylghy 22 shildedegi №477-IV Zanyn negiz etip engizildi. Biraq, eski Zannyng búrynghy tiyimdi tústary odan ary tipti de jetildirile týsti:

Jana Zang jobasynda, eng bastysy, kóship kelgen barlyq etnikalyq qazaqtar, qonystanghan ónirine qaramastan, bes júmys kýni ishinde «Oralman» mәrtebesin ala alady. Ýsh ay ishinde túraqty tirkeuge túrugha rúqsat alyp, Yqtiyarhaty qolyna tiyedi. Yqtiyarhat alghan kýnnen bastap, bir jyl merzimde (ótinish bergen kýnnen bastap, ýsh ay ishinde) jenildetilgen (tirkeu) tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qol jetkizetin boldy. Sonymen birge, Qazaqstan Respublikasynda túraqty túrugha yqtiyarhat alu ýshin, etnikalyq qazaqtar tólem qabiletin rastaudan bosatylady. Sonday-aq, etnikalyq qazaqtardyng ashtyryp kelgen vizasynyng sanatyna qaramastan yqtiyarhat ala beruge mýmkindigi bar.

Al, kóship kelgen aghayyndar jogharyda aitylghan Ýkimet belgilegen ónirlerge qonystanghan jaghdayda, bes jyl basqa ónirge kóshpeu sharty astynda, olargha kólik shyghyndary tólenedi. Otaghasyna 50, otbasy mýshelerining әrbirne 35 ailyq eseptik kórsetkish kóleminde bir jolghy jәrdemaqy beriledi. Qyzmettik túrghyn ýimen nemese jataqhana bólmesimen qamtamasyz etu kózdelgen. Búryn kóship kelip qonystanghan, endi sol ónirden Ýkimet aiqyndaghan ekinshi ónirge qonys audarghan bauyrlar da osy әleumettik qoldaugha ie bola alady.

Eger, qandastarymyz osy tiyimdilikke qol jetkizgen son, bes jyl tolmay jatyp, Ýkimet aiqyndaghan ónirden basqa oblystargha kóship ketken jaghdayda, búl tólemder men baspanalar týgeldey qaytarylyp alynady.

Múnyng bәri Ýkimetten dayyndalyp kelgen jenildikter men tiyimdilikter. Sondyqtan, Júmys tobynyng qarauynan bir auyzdan maqúldanyp ótti.

Áriyne, Júmys toby Ýkimet úsynghan jobamen shektelip qalghan joq, batyl qadamdargha baryp, kóp janalyqtar jasady. Atap aitar bolsaq, deputat Gýlnar Seytmaghambetova óz qolymen «Sәikestendiru nómirlerining últtyq tizimderi turaly» Zannyng 9-babyna jeke sәikestendiru nómiri qandastarymyzgha «Oralman» kuәligimen birge beriletin etip, tolyqtyru engizdi.

Ishki ister ministrligi men Kóshi-qon komiytetining birlesken úsynysyna say, «49-bap. Kóship kelushilerge Qazaqstan Respublikasynda túraqty túrugha arnalghan rúqsatty beruden bas tartu ne onyng kýshin jong ýshin negizderinin» 1) tarmaghy osy joly «Qazaqstan Respublikasynyng sheteldikterding qúqyqtyq erejesi turaly zannamasyn birneshe ret búzghan;» dep ózgertildi.

Búryn búl «bir ret búghan;» bolatyn.

Zang jobasy osy ózgertuler men tolyqtyrular engizilip qana qoldanysqa ense, shyny kerek, qatty bir qaynauy ishinde keter edi. Men deputat aghayyndardy biliksiz deuden aulaqpyn, biraq óz bastarynan keshpegen salanyng únghyl-shúnghyly olardy tereng boylata bermeytini berlgili. Onyng ýstine esh JOO-da Kóshi-qon turaly dәris te oqytylmaytyny taghy anyq. Sondyqtan Gýlnar Súleymenqyzynyng osynau prosesti basynan keshirgen, alystan kelgen aghayynmen kýndelikti túrmysta qoyan-qoltyq aralasyp jýrgen Qayrat ekeumizdi shaqyrghany óte dúrys boldy. Biz bolsaq, sol kóshpendi ómirding ózi ýiretken tәjiriybe negizinde, «Átten-ay, osylay bolsashy!!!» dep jýrgen oilarymyzdy ortagha saldyq ta otyrdyq.

Sonymen, bizding tarapymyzdan birilgen úsynys boyynsha, Zang jobasyndaghy 15-bapqa Jergilikti atqarushy organdardyng qúzyretine birinshi bolyp, «13-1) halyqtyng kóshi-qony mәseleleri jónindegi uәkiletti organ belgilegen tәrtippen Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng otbasyn biriktiru maqsatynda shetelderde túratyn etnikalyq qazaqtardyng arasynan tuystaryn Qazaqstan Respublikasyna qonystandyru ýshin shaqyrularyn qaraydy jәne kuәlandyrady;» degen jana tarmaq endi.

Búl tarmaq, basqa emes, QHR-da túratyn qandastarymyz ýshin asa kerek. Óitkeni, ol elding azamattarynyng qolynda shetelge shyghatyn Tólqújat joq. Búryn tuystarymyzdy jeke tuysshylau jolymen, jastardy oqugha, keyindep hat jazu arqyly shaqyryp jýrdik. Sonyng ózinde otbasymen tolyq kelgisi kelgenderge kedergi kóp bolatyn, mektep jasyndaghy balalaryn jibermey әlek salatyn. Qytay sayasatynyng qyltyny men syltyny kóp ekenin eskersek, keluding búl joldarynyng da erteni búlynghyr. Endi osy shaqyru qújaty arqyly olar sol azaptan qútylatyn bolady, otbasy mýshelerimen bir jolda týgel kóship kele alady.

Sosyn, 26-bap. Oralmandardyng qúqyqtary men mindetterine «4) qyzmettik nemes jeke túrghyn ýii bolmaghan kezde oralmandardy beyimdeu jәne yqpaldastyru ortalyqtarynda uaqytsha ornalastyru ortalyqtarynda bir jyldan aspaytyn merzimge uaqytsha tirkeluine qúqyghy bar» degen taghy bir tyng tarmaqty kirgizdik. Búl arqyly qandastarymyz tәuelsizdikten bergi uaqytsha tirkeuge túratyn ýy tappay qinalyp kelgen tauhymetti artqa tastaydy.

Ýshinshi bir enbegimiz – 33-bap. Bilim alu maqsatynda keletin kóship kelushilerding negizgi qúqytary men mindetterine tolyqtyrylghan «Qazaqstan Respublikasyna Bilim alu maqsatynda kelgen etnikalyq qazaqtar oqugha týskennen keyin: 1) tehnikalyq jәne kәsiptik, ortadan keyingi, joghary jәne joghary oqu oryndarynan keyingi bilim beru mekemelerining jataqhanalarynda uaqytsha tirkeluge; 2) túraqty túrugha jәne jenildetilgen tәrtippen (tirkeu tәrtibimen) Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn qabyldau turaly ótinishhat beruge qúqyghy bar.» degen qos tarmaq.

Ýkimet әr jyly jyly JOO-na qabyldanatyn studentterding 2 payyzyq ornyn shetten kelgen etnikalyq qazaqtardyng balalaryna beredi. Mysaly, biyl syrttan kelgen qandastargha 1190 bilim granty bólindi. Memleket qarajatymen oqyghan osynday jastarymyz, azamattyghy bolmandyghy sebepti, osyghan deyin oquy bitken son, kelgen eline qaytugha mәjbýr bolatyn. Basqa jerge tirkelip, azamattyqqa qújat tapsyrghan kýnning ózinde, tirkelgen jerinde túrmaghany ýshin «qúqyqtyq erejesi turaly zannamany búzghan» bolyp esepteletin. Mine, búl mәsele de jana Zanda sheshimin tapty. Qandas studentter oqudy bitirip bolghansha, ózi túratyn jataqhanagha túraqty tirkeuge túryp, QR azamattyghyn alyp ýlgiredi.

Kýndelikti túrmysyna kerek qoy dep, auyl sharuashylyghyna paydalanatyn tehnikalaryn Qandastarymyzdyng keden salyghynsyz alyp ótui turaly úsynys jasadyq. Ókinishke oray, Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng kelisimshartynda basqa elderden keden arqyly alyp ótetin tovarlardyng tiziminde jer jyrtugha, shóp shabugha arnalghan múnday tehnikalar joq eken. Sondyqtan ótinishimiz qabyldanbady.

Esesine, Zang jobasynyng 23-babynda «4-1) ...Qazaqstan Respublikasynyng keden isi turaly zannamasyna sәikes, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghyna kelgen kezde kólik qúraldaryn qosa alghanda, jeke paydalanuyndaghy mýlkine keden tólemderin tóleuden bosatylady» degen tarmaq bar eken. Demek, Atajúrtqa kóship keletin etnikalyq qazaqtar jeke menshik mashinalary men jýkterin Kedennen salyqsyz alyp óte alady.

«Bilim turaly» Qazaqstan Respublikasy Zanynyng 66-babyna sәikes, Memleket әr jyly Etnikalyq qazaq jastary ýshin dayyndyq kursqa dep, 1400 balagha arnap qarajat bóledi. Kóp jaghdayda sol kelgen balalardyng sany belgilegen mejege tolmay jatady. Key jyldary tipti ashylmay qalu qaupi tughanyn da bilemiz. Biyl birshama kórim eken, biraq grant taghy tolyq iygerilmegenin estidik. Oghan sebep, oqugha qabyldau bastalghan tústaghy shetelderdegi Konsuldyqtarymyzdaghy viza kezegining qiyndyghy. Sony eskerip, oqu maqsatymen keletin qandastarymyzgha vizany konsuldyqtar kezeksiz beru turaly tarmaq engizudi úsyndyq. Búl talabymyzdy deputat Núrtay Sabiliyanov birden qoldap, Júmys tobynyng jetekshisine úsyndy. Ol taghy bir emes, eki-ýsh otyrysta qyzu talqylandy. Biraq, qansha tyryssaq ta, Syrtqy ister ministrligi ókilderi, aldaghy uaqytta Qazaqstan Respublikasyna keluge ótinish bergen últy qazaq azamattargha bir jolda ýsh jylgha kóp mәrteli viza beru jaghyn qarastyryp jatqanyn aityp, búl ótinishimizdi keri qaytartty. Jәne búl iygilikti isting iske asatynyna Júmys tobyn sendirdi de...

Aytpaqshy, osy viza jónindegi janayqayymyz týrtki boldy-au deymin, Júmys tobynyng songhy otyrysyna tayaghanda Syrtqy ister ministri Erlan Ydyrysovtyng kenesshisi Kerim Qojamberdiyevtyng úsynysymen, 49-bapqa «4) Qazaqstan Respublikasynyng aumaghyndaghy sheteldikterge jәne azamattyghy joq adamdargha Qazaqstan Respublikasynyng vizalaryn beredi, joyady, qalpyna keltiredi, sonday-aq olardyng qoldanylumerzimderin úzartady jәne...» degen taghy bir tamasha tolyqtyru jasaldy. Alla qalasa, qandastarymyz vizasynyng merzimi bitse, kelgen eline qayta jýgirmey-aq, elimizdegi Kóshi-qón polissiyasy basqarmalarynan vizasyn úzarta beretin bolady...

Negizi, osynyng bәri Kóshi-qon Zanyna 2011 jyly 22 shildede ózgeris engizilgen kezde de kýiip túrghan, sheshim tabuy óte kerek qolbaylau mәseleler bolatyn. Mine, shynayy ynta, peyil bolsa, bәri de sheshiledi eken!

Elge әigili «Eki anyqtama»

Songhy jyldary Qytay Halyq Respublikasynan kóship kelgen qandastarymyzdy qanjilik qyp kelgen eng basty kedergi – eki ANYQTAMA ekeni belgili.

Onyng birinshisi – «Shyqqan memleketting kelisimi turaly anyqtama» («Shyghu paraghy»).

Ol turly Mәjilistegi Júmys tobynyng emes, biz bergen ótinishke say, Múrat Baqtiyarúly bastaghan bes senatordyng Ýkimet basyna joldaghan deputattyq saualynan keyin, Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligining 2015 jylghy 7 sәuirdegi №315 Qaulysymen, Qytaydan keletin qandastarymyzdan talap etilmeydi dep, Memlekettik qyzmetter standarttaryndaghy tizbege eskertu engizildi.

Zang jobasyna ózgertuler men tolyqtyrular engizu barsynda, Júmys tobynyng eng kóp talqysyna týsken, Jobany talqylaudy tabany kýrektey toghyz aigha sozdyrghan – «Sottylyq» turaly ANYQTAMA.

Elimizde búl anyqtama turaly jazbaghan, aitpaghan BAQ joq! Qazaqstandy qoyyp, shetel baspasózi betinde de kóp kóterildi. Aytyla-aytyla, Qytay ýkimeti shetelge shyghugha tiym salghan jeti týrli sanattaghy adamdy ministrler men deputattar sausaghyn býgip, jatqa sanap beretin dengeyge jetti. Qay qalagha barynyz, kimmen tanysynyz, qay kәbiynetke kiriniz, shetten kelgen qazaq edim deseniz boly, adamdar birden «Álgi sottylyq turaly anyqtamalyrynyz ne boldy, joyyldy ma?!» degen súraq qoyatyn boldy.

Júmys tobynyng songhy otyrysyna deyin bir de bir kýn kýn tәrtipten týsken emes. Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Tamara Dýisenovanyng jeke qabyldauynda da boldyq. Kóshi-qon komiyteti tóraghasynyng orynbasary Aslan Qarjaubaev qatysty organdardyng jauaptylary men mamandaryn shaqyryp, arnayy ministrlik dәrejeli jinalys ta ashty. Resey, Germaniya, Izraili bastaghan segiz elding repotriant qabyldau tәrtibin tekserdik, eshbir memleketting Zanynda múnday bap joq...

Sonymen, әu basta-aq biz búl ANYQTAMANY súratudy 9-baptaghy Ishki ister organdarynyng qúzyrtine berudi ótindik. Qajet bolghan jaghdayda, olar sottylyghynyng bar ne joqtyghyn aiqyndaudy óz betinshe jýzege asyrudy óz mindetterine alsyn dedik.

Júmys toby aqyldasa kele, «Qazaqstan Respublikasynyng territoriyasynda auyr nemese asa auyr qylmys jasaghan bolsa;» degen ózgeriske toqtady.

Songhy nәtiyjede, Zang jobasynyng osyghan qatysty 49-babynyng 9)-tarmaghy Ýkimet úsynghan «auyr nemese asa auyr qylmys jasaghany ýshin alynbaghan nemese ótelmegen sottylyghy bar;» degen redaksiyamen qabyldandy.

Biraq, onymen de toqtamay, Gýlnar Seytmaghambetovanyng kýshimen Ishki ister ministrligi Elimizdegi QHR-nyng Elshiligine hat jazyp, jauap ta alyndy...

Biraq, songhy mәlimetterge qaraghanda, Qytay Elining bas gazeti «Jenimini jibao» 2015 jyl, 25 tamyzdaghyghy sanynda Qytaydyng Qogham qauipsizdik ministrligining osy jyldyng 22 tamyzyndaghy búiryghyna silteme jasay otyryp, Qytay Qogham qauipsizdik taraulary jaghynan berilmeytin 18 týrli anyqtamanyng tizimdigin jariyalapty.

Sol «18 Anyqtamanyn» 14-si «Sottylyqqa yaghyny zangha qayshy qylmysynyng bar nemese joqtyghyna» baylanysty anyqtama eken.

Onda, «Kez-kelgen jeke túlghanyng qylmysqa qatystylyghy jónindegi mәlimet qoghamdyq qauipsizdik mekemelerining ishki sharuasy»-dey kelip, jeke adamdar jayly tolyq maghlúmat alghysy kelse; anyqtama talap etken orynnyng tekseru ókilettigi bar qúzyretti adamy qyzmettik kuәligimen jәne atalghan mekemelerding arnayy qatynas hatymen kelgen jaghdayda ghana mәlimet berilui mýmkin. Al, atalghan anyqtama jeke túlghanyng óz qolyna búdan bylayghy jerde eshqashan berilmeydi» – delingen! Demek, «Anyqtama» beriledi. Biraq, jeke túlghanyng qolyna emes, súatqan mekemening jauapty adamyna. Qysqasy, kim súratsa, sol adam ózi baruy kerek Qytaygha! Jәne ol búiryqtyng Qytayda jergilikti jerlerde qatang atqarylyp jatqany da mәlim boldy.

Sondyqtan, búl anyqtama mәselesi de jogharydaghy «Shyghu paraghy» sekildi Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligining arnauly Qaulysymen, Qytaydan keletin qandastarymyzdan talap etilmeytin etilip, sheshim tabuy tiyis!

Aghalargha alghys

Zang boyynsha, Jýmys tobynda Qayrat Bodauhan ekeumizding jinalysta dauys beruge qúqyghymyz joq, tek úsynys qana aita alamyz eken.

Qandastarymyzdyng kedergisiz qújattnauyna kerek-au degen týiinderdi, Zang jobasynyng baptaryna sәikes, kestege týsirip, Júmys tobyndaghy kez-kelgen deputattqa aparyp týsindiremiz. Oghan halyq qalaulysy qolyn qoyyp, Júmys tobynyng jetekshisine jóneltedi. IYdeologiyasy dúrys bolsa bolghany, Gýlnar Sýleymenqyzy otyrystyng talqysyna salady. Deputat óz úsynysyn qorghap shyghugha mindetti. Qajet bolghan jaghdayda, Júmys toby jetekshisining rúqsatymen bizding ol úsynysqa týsinik jasauymyzgha, ótkizu turaly ótinuimizge mýmkindik berilip otyrdy. Qysqasy, Zang jobasy osy tәrtippen tәpteshtelip qaraldy. Obaly ne, Aldan Smayyl, Núrtay Sabiliyanov, Qúttyqoja Idirisov, Mayra Aysina, Gýlmira Isimbaeva, Baqytbek Smaghúl, Almas Túrtaev, Azamat Ábildaev, Olga Kikolenko, Meruert Qazybaekova – qay-qaysysynyng da qashan barsaq esigi aiqara ashyq túrdy. Kónili tasyp, qarsy alyp otyrdy. Bir de bir ótinishimizdi jerge tastaghan emes, qoldap, quattap, ótuine bar kýshterin salyp baqty.

Osy jerde, Jýmys tobyna jetekshi etip Gýlnar Seytmaghambetovany tandap qoyghan Mәjilis tóraghasy Habibolla Jaqypov aghamyzgha myng da bir alghys aituymyz kerek!

Gýlekeng erkekke tәn minezimen, naghyz jetekshige layyq bolymysymen kiristi búl iygilikti iske. Qolynan kelgenning bәrin jasady. Áriptesteri de kileng bir saydyng tasynday iriktelgen túlghalardan jasaqtalypty. Olar osynau oraydy paydalanyp, 2013 jylghy sharasyzdyqtan jibergen «әttegen-aydy» toltyrugha, bilekterin sybana tyrysyp baqty. Soghan say, biz de shamamyz jetkenshe kómegimizdi ayaghamyz joq, oida jýrgenning bәrin úsyndyq.

Sóz orayy kelip túrghanda, QR Preziydenti Kensesining bastyghy Mahmút Qasymbekovtyng atyn erekshe yqylaspen atap, jasaghan azamattyghyn aityp ótkenimiz jón. Mahmút Bazarqúlúly tek osy mәsele boyynsha bir mening ózimdi Aqordada tórt mәrte jeke qabyldady. Sóitip, Ýnimizding Preziydent әkimshiligine, odan ary Ýlken Kisige jetuine de ýnemi yqpal etip otyrdy.

Sosyn, Mәjilis aparaty jetekshisining orynbasary, qazaqtyng ayauly prezenti Sabyr Qasymov aghamyzdyng kórsetken kómegi tipti erekshe. Qazaq kóshining toqyrauyna qabyrghasy qatty qayysqan, jar qúlaghy jastyqqa tiymey tús-túsqa qonyrau shalyp, bizding ótinishimding ótuine kýsh salghan, tiyisti qabyldaulargha kiruimizge jol ashqan bir kisi bolsa, ol – osy Sabyr Ahmetjanúly!

Sonymen birge, QR Preziydentining kenesshisi Múhtar Qúl-Múhamedtin, QR Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministri Tamara Dýisenovanyn, senatorlar Múrat Baqtiyarúlynyn, Quanysh Aytahanovtyn, Jabal Erghaliyevtyn, Núrlan Orazalinnin, mәjilismen Jambyl Ahmetbekovtyn, QR Ishki ister viyse-ministri, polisiya general-mayory Erlan Túrghynbaevtyn, QR Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu viyse-ministri Birjan Núrymbetovtyn, Kóshi-qon komiytetining tóraghasy Ahmady Sarbasovtyn, IIM Kóshi-qon polisiyasy departamentining tóraghasy Serik Sayynovtyn, Kóshi-qon komiyteti tóraghasynyng orynbasary Aslan Qarjaubaevtyn, IIIM Kóshi-qon polisiyasy departamenti azamattyq jәne immigrasiya basqarmasy bastyghynyng orynbasary Sabyrjan Seytjanovtyng jәne Ábdimýtәl Álibekov pen Serik Saghynovtyng әrqaysysy, óz mýmkindikterine qaray, qolynan kelgen qamqorlyghyn ayaghan joq. Ásirese, QR Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu viyse – ministri bolyp ministri Birjan Bidaybekúly qalay keldi, Júmys tobynyng júmysy solay qarqyn ala bastady. Eki tilge birdey jettik Birjan búl salanyng bilikti mamany eken, qay úsynysty aldyna qoysang da, qamshy saldyrmay dәleldep berip otyrdy. Qysqasy, «Jas kelse, iske!» degen halyq danalyghyn Birjan Bidaybekúly bizge qapysyz dәleldep berdi.

Eshqashan esimizden shygharmaytyn enbegi eresen, qandastarymyz eng kóp jýginetin taghy bir ýlken sala – baspasóz – aqparat qúraldary jәne olardyng basshylary men qyzmetkerleri.

Bir sәt tәuelsizdikten bergi jyldargha kóz jiberip, jalpy qazaq ziyaly qauymy men jogharydan tómenge deyingi atqarushy biylikting tizginin ústaghan túlghalarynyng últyna sinirgen enbegin, kisilik kelbeti men adamgershilik bolmysyn ólsheginiz kelse, eng әdil tarazy – Preziydentimizding Kóshi-qon sayasaty der edim.

Núrsúltan Ábishúly, týsine bilgen jangha, el erkindigin qolyna alghan kýnnen bastap, «Ejelgi atamekeninen jyraqtap qalghan Sizderdi keshegi kýnge deyin ata-baba jerine qaytyp kele alamyz ba degen súraqtyng alandatyp kelgenin men jaqsy bilemin. Tughan jerding týtini de ystyq deydi halqymyz.» dep, alysta jýrgen aghayyndy birden Atajúrtqa shaqyryp, últyn sýiiding tendessiz ýlgisin kórsetken edi ghoy?! Mine, úlylyq!!!

Biz sol úly bastamany qanyn jerge tamyzbay, birden dóngeletip alyp kete aldyq pa?! Ýgit – nәsihatyn ýzbey jýrgize bildik pe?!

«Qazaq kóshining basyna qara búlt ýiirilip, últ mýddesi syngha týsken sol bir qiyn tústa osy basylymdar ne jazdy eken?!» – dep paraqtay qalsanyz, janyn shýperekke týiip, mәsele kótergenderi de; ýnsiz qalyp, kýnbaghystyng kýiin keshkederi de sarghayghan gazet betteri men internet iyirimderinde sayrap túr.

Endi bir elu jyldan keyin kimderding nemere-shóbereleri atalarynyng óshpes enbegin oqyp, mereyi tasidy; kimderding nemere-shóbereleri jer shúqyp otyrady?! – ol endi bolashaqtyng enshisindegi sharua.

Biz býgin tek kósh-kósh dep kóz jasymyzdy kól etip jýrgen kýnderde qol úshyn bergen, qysylghan júrtqa pana, bas-kóz bolghan sol aghalarymyz ben basylymdargha basymyzdy iyip, aq jol tileumen ghana sózimizdi ayaqtaymyz!

Elding eldigi – últtyq mәselege kelgende, ústanymy berik memleketshil túlghalary arqyly saqtalady. Qandas aghayyndar osynday el aghalarynyng da qadyryn bile jýrse eken deymiz!!!

Qandastar, sen de týzel!

Shettegi qandastar ýshin bir nәrse taghy anyq! Ol – Qazaqstannan basqa jerdegi, kesip aitayyn, qazaqtardyng búdan bylayghy jerde bolashaghy tipti joq! Qay elde bolsyn, adam retinde bireuden alda, bereuden keyin kýn keshe beruge bolatyn shyghar, tipti yrghyn týrmys keshiruiniz de mýmkin, biraq últtyq bolmysty saqtaytyn esh mýmkindik qalmady. Qazir yrghalyp-jyrghalatyn, oilanyp-tolghanatyn uaqyt emes, dýnie dýbirge tolyp túr. Esing baryn, elindi tap!

Kórip otyrsyzdar, Últ Kóshbasshysy N.Á.Nazarbaev qol qoyghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» janartylghan Zan, tynyshtyghyn berse, Qazaq kóshining ekinshi bir altyn qaqpasyn ashatyny aqiqat! Alla qalasa, mening Sauytbek Ábdrahmanov agham oblys әkimderine «Biyl oblystarynyz neshe myng «Egemen Qazaqstan» gazetine jazyldy dep emes, aldymen auyldarynyzgha alys-jaqyn shetelderden qansha myng etnikalyq qazaq otbasy kóship keldi!» – dep, súraytyn kýn tudy.

Sol ýshin alystan kelgen, keluding sәt-saghatyn kýtip jýrgen qandastarymyz eng aldymen Últ Kóshbasshysynyng osy enbegi men qamqorlyghyn baghalay bilui kerek! Tәuelsizdikting alghashqy jyldary kelgen aghayyn bir-bir pәterding kiltin alyp, taltandaghan kýnder de bolghan. Ony úrpaq miyna sinirip otyrghan jón. Bilimdi jastar, ziyaly qauym ókilderi biylik partiyalaryna, jastar birlestikterine kóptep mýshe bolyp kirgeni, jana qonystyng sayasy ómirine belsene aralasqany, sóitip, Elbasy tóniregine tyghyz toptasqany abzal. Bir kýn búryn kelgen aghayyn artynan keletin tumalaryna ong baghyt-baghdar silteuge mindetti.

Beker obaly kәne, qandastarymyz últaralyq qatynasqa, tatulyqty saqtaugha shetinen sheber! Shette jýrip, olar búl nәzik sayasattyng akademiyasynan ótken. Búl jaghynan kóp alandaugha oryn joq.

Jergilikti halyqpen tatulyqty saqtaudyn, jana ortagha sinisuding eng bir tamasha joly – Aqsarbas aityp soyyp, túrghylyqty júrtpen qúiryq-bauyr asasqan qúdalyqty jiyiletu – qyz alysyp, qyz berisu. Ortaq nemere men jiynen bәrin jaqyndatady.

Oralmandardy qonystandyru ýshin Ýkimet aiqyndaghan ónirlerding qay-qaysysy da týgin tarsan, mayy shyghyp, tútasyp túr. Menshe, shettegi tuysqandar ýshin Qazaqstan býginde júmbaq әlem emes! Ghylym damyp, ghalamtor saltanat qúrghan zamanda kózden tasa, kónilden qaltarys qalatyn eshtene joq. Birazymyzdyng bir-bir otauymyz osynda. Deputat Serikbay Núrghisaev aitqanday, Elinmen, auylynmen, ortanmen kóship kel de, bos túrghan eldimekenderge qonystana ber!

«Tәrtipsiz el bolmaydy, tәrtipke baghynghan qúl bolmaydy» – depti batyr babamyz Bauyrjan Momyshúly. Eng qúryghanda, sol Kóshi-qon zannyng ózine kerek-au degen tústaryn bilip alghanyng artyqtyq etpeydi. Qazir, Qúdaygha shýkir, kem degende, bir otbasynda bir bala internetting qúlaghynda oinaydy. Jasy seksennen asqanda Ghabbas Qabyshev pen Mekemtas Myrzahmetov aghalarymyz iygerip alghan kompiuterding tetigi jastar ýshin onsha qiyngha sogha qoymas. «Google»-di ashyp, «Kóshi-qon» dep basyp qalsanyz, «Halyqtyng Kóshi-qony» turaly Zang jarq etip shygha keledi. Onyng ýstine, Zang sonshalyqty kýrdeli de emes, Kóshi-qongha qatysty barlyq salanyng qúzyreti men mindeti taygha tanba basqanday ashyq kórsetilgen. Mysaly, «Oralmandardyng qúqyqtary men mindetteri» 26-bapta sayrap túr. Ózderiniz keler-kelmesten óte kóp súraytyn «Oralmandargha, etnikalyq qazaqtargha jәne olardyng otbasy mýshelerine beriletin jenildikter men әleumettik kómekting basqa da týrlerin» 23-baptan kóshirip alynyz da, әne, 15-bapta jazuly túr, «Jergilikti atqarushy organdardyng qúzyretine» baryp, jýgine qoyynyz!

Óz qúqyghyng men mindetindi bilsen, Zang talaptarymen jýrsen, sende eshkimning haqysy joq! Jenildikten de kem qalmaysyz, deldalgha da jem bolmaysyz. Keshegi jarty әlemdi dýbirletken kókjaldar Ákpar men Seyittin, Ospan men Qaliybektin, Úzaq pen Jәmenkening býgingi úrpaghyna ózining Úly Dalasyna ornalasqan Mәngilik Eline kelip alyp, qyrsyzdyghynan qújattaryn tartqyzyp qoyyp, «Men oralman edim!» – dep kóshede enirep jýru, kóz jasyn kól etu endi jaraspaydy!!!

Qúdaygha tәube, Tәuelsizdiktin, Elbasymyzdyng erte jolgha qoyghan naryqtyq ekonomikagha baghyttalghan jaqsy sayasatynyng arqasynda Qazaqstan biyik belesterdi, asqar asulardy baghyndyrdy. Sonymen birge, tәuelsizdik jyldarynan beri alystan kóship kelgen aghayyndardyng da tirshiligi jaman emes. Bәri derlik bolmasa da, kóbi auqatty túrady. Sonyng bir belgisi jyl sayyp ótip jatatyn merey toylar men batyr babalarymyzgha arnap berilgen astar.

Men bilgende, qazirge deyin Tanjaryq Joldyúly men Qaliybek hakim Rayymbekúlynyng 100 jyldyghy memleket jaghynan toylandy. Al, Ospan Islamúly bastaghan batyrlar men danalarymyzdyng datasy alystan kelgen aghayyndarynyn, jerlesteri men etjaqyndarynyng bastamasymen әr on jylda bir dýrkirep ótip keledi. Quanarlyghy sol, songhy jyldary ghana Jәkula bolystyng 150 jyldyghyna, Er Jәnibekting 300 jyldyghyna, Baytaylaq batyrdyng 312 jyldyghyna arnalghan as-toylardyng eshbirining sәni men saltanaty Abylay han men Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna arnalghan sharalardan esh kem soqqan joq. Kýmbezderin de kýnshilik jerden kórinetin etip, kýmbiretip túryp túrghyzdyq. Ásirese, Er Jәnibekting 300 jyldyghy! Onyng ber jaghynda audan, auyl kóleminde biz estimegen qanshama toylar ótip jatyr?!. Demek, qandas aghayyndarymyzdyng qaltasy toq degen sóz. Biz bir qauym el bolghanymyzdy, qasiyetti qara shanyraq Qazaqstannyng sәnine sәn, әnine әn qosa alatyndyghymyzdy jan-jaqtyly dәleldedik. Óz mýddemizdi ózimiz qorghap, pikir kótere alatynymyzgha da kózderiniz әbden jetti.

Qaytalap aitayyn, búl jetistikting bәri Tәuelsizdiktin, Últ Kóshbasshysy N.Á.Nazarbaevtyng eren enbegining arqasy!

Sóz joq, jogharyda men esimderin ataghan osy alty túlghanyng altauy da qalay úlyqtasaq ta jarasatyn, jas úrpaqqa berer úlaghaty men ónegesi mol kisiler. Jәne olar bir ónirdin, bir taypanyng ghana emes, Alty Alashqa týgel ortaq arystar!

Áriyne, óz taban et, manday terimen tapqan dýniyesin qalay júmsaudy әrkim ózi biledi! Degenmen, arghy betten kelgen aghayynnyng bitken ruynyng bitken batyryna endi úlanasyr toy jasay beru de tym jarasa bermes dәstýr dep oilaymyn. Elbasy N.Nazarbaevtyng sózine qúlaq týrsek, «Tek ótken tarihymen ghana maqtanatyn elding bolashaghy búlynghyr. Ár buyn ókilderi ata-baba danqyna danq qosyp, abyroyyn arttyryp, býkil dýnie jýzi aldynda bedelin biyiktete bilgen elding ghana bolashaghy jarqyn, mereyi ýstem bolady» (2015 jyly 11-qyrkýiekte, Astanada ótken «Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna» arnalghan saltanatty jinalysta sóilegen sózinen). Toymen danq qosyp emes, әriyne!

Esterinizde bolsyn, mereytoylar men atauly kýnderdi merekeleu turaly Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 1999 jylghy 28 qyrkýiek №1465 Qaulysy bar. Sonda «2) jekelegen túlghalardyng mereytoylary alghashqy jýz jyldyqta – jýz jyldyghy, odan keyingi jýzjyldyqtarda әrbir jiyrma bes jylda atalyp ótiledi» dep bekitilgen.

Qayta, әreng qolymyz jetken Kóshi-qon Zanynda jasalghan osynau mol mýmkindikti barynsha útymdy paydalanyp qalghanymyz әbzәl. Esti azamat ýshin pәlenshe batyrdyng 250 jyldyghyn toylaghannan góri, óz auylynnan ózge júrtqa kiriptar bolyp jýrgen 25 otbasyn kóshirip әkelip, Arqa tósine qonystandyrsan, azattyq jolynda mert bolghan anau batyr ata-babalardyng aruaghy saghan ókpelemeydi. Qayta, amanaty oryndalghanyna, túqymynyng azat Otan tórine jetkenine dәn riza bolady.

Menshe, Eng jaqsy toy – bir jilikti asyp, Ata júrtta tanysqan kórshi-qolandy shaqyryp, qauqyldasyp ótkizgen qonys toyy! Odan qalsa, erulik!!

Qúday sәtin salyp, Elbasymyz qoldap, Túnghysh preziydentting «Kóshi-qon qory» qúrylyp jatsa, salmaqtyng auyr jaghyn aldymen ózimizding kóteruimizge tura keledi.

Jalpy, Qazaq burjuaziyasy qalyptasyp ýlgirdi dep aitugha әbden bolady. Biraq, últtyq dengeyge kóterile alghan joq. Ókinishke oray, kóbi ata-babalaryna as-su berip, at shabys ótkizuden; kesene túrghyzyp, meshit saldyrudan arygha bara almay keledi. Sondyqtan, Tәuelsizdik jyldary oralghan qandastarymdy qoyyp, qiyly zamannyng qyspaghy kezinde arghy bet asyp ketken elding múndaghy býgingi úrpaghyna da aitarymyz – «Túmandy jyldary kóz jazyp qalghan tumalaryndy tughan jerine qaytaryp al, qandastaryna qaraylas!» degen osy ótinish!

Sosyn, este bolatyn taghy bir manyzdy mәsele bar! Kóship kelgen son, «Adasqan kýshik sekildi» eski júrtqa qarap «úlyghandy» qon kerek! Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasy boyynsha, memleketting syrtqy sayasatynyng negizgi baghyttaryn aiqyndaytyn qoghamdyq ýiym basshylary emes, Preziydent! Ýkimettik delegatsiya, sauda-sattyq, oku jәne tuysqanshylaulardyng barys-kelisi, әriyne, jóni mýlde bólek әngime. Qazaqtar ýshin, óz Otanyng túrghanda, iytinip baryp «huasyao» boludyng endi týkke kerek joq!!!

Osy bir nәzik týiindi naqtylay týsu ýshin, bir mysal keltire keteyik. Kezinde «Alash Orda» partiyasynyng kósemderi Japon modelindegi el qúramyz dep, óz aldyna biyik maqsat ústanghany belgili. Al, Qazaqstan men Japoniyanyng kazirgi qarym-qatynasy tipti jaqsy. Keshe kóship kelgen qandas bauyrlarymyz ýshin býgin Qytaydyng Japon basqynshylaryna qarsy soghysynyng 70 jyldyghyna arnalghan paradyn baryp kózden keshirgennen góri, Qazaqstan qaruly kýshterining Astanada jylda ótetin paradyn tamashalau keremet baqyt emes pe?!! Shynjang Ýighyr avtonom rayonynyng 60 jyldyghy mereytoyyna barghannan góri, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna qatysu әlde qayda mәrtebe ghoy!? Búdan eshtene búlinip te ketpes, degenmen azamattyq ústanym degen bar emes pe!?

Shetten kelgen, kelu aldynda túrghan әr qazaqqa aitarym: Sening Otanyng – Qazaqstan Respubliksy! Preziydenting – Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev!! Elordang – Astana!!!

Áriyne, múnday iygi bastamalar, ong ózgeristerge jәne prinsipti mәselelerge kelgende, eng aldymen úitqy bolatyn, eldi otanshyldyq baghytqa jeteleytin – arghy betten erte kelgen ziyaly qauym – Bejinnen, Mәskeuden, Úlanbatyrdan... oqyghan bilimdi, sanaly azamattar!

Kindik qany tamghan tughan jerin, kýl tókken ata júrtyn tastap, ekinshi bir elge ketu, әriyne, kim-kimge de onay sharua emes. Ishindi uday ashytady. Bir ghúmyr saghynyshpen ótesin. Biraq, Tәuelsiz elimizding mәngiligi, jas úrpaqtyng núrly bolashaghy ýshin bәrin qúrban etuimizge tura keledi. Esinizde bolsyn, әlemdegi barsha qazaq – bir qazaq! Sondyqtan, búl da sening ata-babannyng jeri! Qazaqstan aman bolsa, qazaq eshqashan dalada qalmaydy! Memleketting qauipsizdigin qorghaytyn onyng armiyasy emes, halqy ekenin dәleldep jatudyng ózi artyq. Halqy mol memlekettin, biz qúsap dúrys basqara alsa, qayghysy az bolady.

Asa mәrtebeli Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev sózining bir kezeginde «Kelem degenderge Qazaqstannyng jeri ken, eli ken, jaghdayy bar, Zang qabyldandy, qúqyqtaryng bar. Ne isteyim desen, qanday júmys isteyim desen, qanday biznespen shúghyldanam desen, kelinder de, AYNALAYYN QAZAGhYM, kýnindi kórip, bayyndar!» -degen bolatyn. Keshe ghana eki jurnalistke bergen beyresimy súhbatynda «Ol sayasat ózgermeydi. Bizge qaytyp kelem degen aghayyndargha – qazaqtargha esik ashyq. Men kóbirek kelgenin qalaymyn ol adamdardyn!» dedi sol sózin taghy qaytalap.

Mine, sol Zang taghy týzeldi, qandastar! Endi sender de týzelinder!! Jaltaqtamay, attyng basyn Alatau men Arqagha búryndar!!!

Auyt MÚQIYBEK.

Qarasha-jeltoqsan,2015jyl.

Astana

«Dat» gazeti