Jaqynda «Alauinform» sayty Alash kósemi, qazaqtyng túnghysh Preziydenti – Álihan Bókeyhanúlynyng Ahmet Baytúrsynúlyna jazghan hatyn jariyalady.

BAUYRYM  AHMET!

11 mausymda jazghan hatyndy aldym. Professor tamyz jәne qyrkýiek ailarynda Yrghyz ben Torghaygha baryp, sol jaqtan Qyzylordagha soghatyn bolyp uәde berip, Berlin qalasyna qaytyp ketti. Men odan Qostanaydan bastauyn ótindim. Ol búghan kelisti. «Eger osy ónirlerge barsanyz, Ahmet Baytúrsynúlyn úshyratugha tiyissiz. Búl kisi sizge serik bolady», – dedim men taghy da.

Endi sening kelisimindi bilip, oghan hat jazyp, habarlasyp, aqparymdy Mәskeudegi Nemis ókildigine tastap ketpekshimin. Ol ózi bizding Qazaq ókilettigine soghyp, anyqtap súrap alatyn shyghar!

Tamyz aiynda ózing qayda bolmaqsyn? Myrzaghaliyúlyn nemispen úshyrastyrugha jiberersin! Europa sýzekting mikrobyn  әldeqashan tapqan. Lizajannyn²professory dәris ýstinde aitatyn kórinedi: «Maks pa (mening professorym), joq, men be, búl mikropty tapqan siyaqtymyz», – dep.

Maks búl jóninde eshtene demep edi. Bәlkim, onyng zertteuining nysanasy da sol shyghar?! Eger sen oghan qosylsan, tipti jaqsy bolar edi.

Bizding Ortalyq baspada kórnekti qúraldar sheberhanasy bar. Olardyng qarjysy jetkilikti.  Júmys jospary auqymdy. Býkil KSRO boyynsha halyq aghartu isine qajetti nәrseler әrbir últtyng jaghdayy men ereksheligine qaray jasalynbaqshy. Men olargha Qazaq akademiyalyq ortalyghymen baylanysyndar dep kenes aittym. Akademiyalyq ortalyq endi qazaq mektebi men kóshpeli oqu ýilerine keledi-au degen erejelerin kórsetip, arnayy júmysymen qosa osy mýmkindikti paydalanyp, óz baghasyn bersin.

Akademiyalyq ortalyq, osyny oryndaugha tyrysyndar!

Ámire Qashaubayúlyn Parijge jibermekshi. Ol birde-bir әn sózin bilmeydi ghoy!? Bolmaytyn nәrseni aitady. Men ony birynghay әnshilerding ýiine aparyp, әn salghyzdyrttym. Dauysyn maqtastyq, әitse de әn salghan kezde, men qatty úyaldym: aitqan әnining sózinde mәn bolsayshy!

Parijde mәndi әn talap etedi. Ánshini Parijge jibere otyryp, bir әnning bolsa da sózin jattatqyzugha bolady ghoy!

Ámiremen birge baratyn basqa halyqtardyng әnshileri últtyq kiyimderin kiygen, al bizding Ámire orys meshanynsha kiyinipti. Búl sonshalyqty qiyn ba edi!?

Abay men Altynsarynyng balasy jónindegi jazuyndy kýzge deyin bitirseng de kesh emes. Nәzir³ de Abay turaly jazbaqshy. Meyli, jazsyn. Altynsarynyng balasy Ybyray haqynda ózing jazsan, jaqsy bolar edi. Ol sening aghang emes pe? Eger ol qazir ómir sýrse, sendey bolar edi, al sen erterek dýniyege kelgende, onyng isin jasaryng haq.

Sening eresek sauatsyzdargha arnalghan kitabyndy bizge «kereksiz» qazaq handary men biylerining sózderi bar eken. «Enbekshi qazaqtyn» 30-sanyndaghy 19 qosymshasynda Ghabbas «kitapta bir de kommunist joq», – dep jazypty. Oghan joldas Mardan [?] «Aq jol» betinde jauap qaytardy. Mardan jaqsy aitypty. Men Mardannyng múny nege jazghanyn bildim: bizding «jazushy» qazaq kommunisterimiz saghan riza emes әri araz kórinedi. Sen kitabynda Maghrifanyng inisine deyin oryn berip, myna «jazushylardyn» enbekterin kirgizbepsin.  Orystyn  múnday  kitaptarynda  Leninnin  maqalalary   toly  bolady eken.

Ondaylar bizding qazaq kitaptarynda bayghús Sәkendikinen¹ basqalarda joq. Múny maghan

jaqynda bolghan kommunisting biri aitty. Men onyng esine mynaday mysaldy týsirdim: «Kóktem shyghyp, kýn aspangha joghary kóterilip, tirshilik  atauly oyana bastaghanda, Yupiyter búqa keypinde jerge tómen týsip, siyrlardyng arasynda úrpaq óndiru qamymen jýredi eken. Birde jay ghana kәdimgi búqa Yupiyter qúday boludy oilapty. Sonda bireuler aitypty: Búqanyng Yupiyter bolamyn dep armandauy – sandyraq, bos qiyal! – dep.

Qazaq kommunisteri Lenin boludy qalasa, jol ashyq. Álgi búqanyng kebin qúshyp jýrgen qazaq kommunisteri Lenin bola ala ma? – degenimde, myna «tórem» kónilsizdenip әri ókpelep qalady.

Kelinine bardy dep, Kýrden әkesi Edigege qol júmsaghanda, Edige aitqan eken: «Eger sýliktey arghymaqty boldyrsan, jaqsy at qaydan kelmek? Qara súnqardy qorlasan, onday qúsqa qolyng qayta jete me? Eger jerdi órtesen, azyqty qaydan almaqsyn? Sudy qangha bóktirsen, qara sudy kim berer? Shashymdy aq shalyp, kózimdi shel basyp, qartayghan shaghymda óz atang – meni synasan, qaydan jaqsy bolasyn? – dep («Kóksildir»). «Kóksilder» men «Shayyrda» osynday ólender bar. Osyny jazugha bolady ghoy!

Ortalyq baspanyng tapsyrmasy boyynsha Maghjan Júmabayúly әlippe men óz betimen oqyghandargha arnap kirispelik jazghan-dy. Keshe Nәzir aitady: «Maghjan Júmabayúlynyng jazghan kitaby Baytúrsynúlynyng kitabynan jaqsy», – dep. Ol kitaptar әli basyla qoyghan joq. Maghan kórsetpedi de. Biraq, Nәzir synshy emes.

Mendeshúly² joldas «Bókeyhanúly «Enbekshi qazaqqa» maqalalar jazady», – dep shaghymdanypty. Búl shaghymy 15-mausymda Ortalyq Komiytet janyndaghy baspa bólimine týsipti. Meni әlgi shaghym boyynsha onda otyrghan tatarlar tiyesinshe tezden ótkizdi.

Mәskeu kommunisteri «qazaqtar – últshyldar» dep jalpygha jar salyp, aiqaylap jýr. Men olardan: – Aytyp jýrgendering ne? – dep súrasam, olar: – Ózdering ózderine shaghym jasap jýrsinder, yaghny ony jazghan óz qazaqtaryn, – dep aitady.

Jazghandarymyzdy ayaqtadyq. 30-mausymda elge qaray shyghamyn.

Madiyardyn³ balaly boluymen qúttyqtayyn dep edim, biraq meken-jayyn bilmeymin. Osy jóninde Madiyargha jazyp jibershi. «Enbekshi qazaq» maghan tiyesili aqshamdy bóler me eken, sony Joldybayúlynan bilshi…

Hat jaz. Álihan. Mәskeu, 23. VI.25 j.

Derekkóz: «Álihan Bókeyhan» kitabynyn  9-tomy

1. 1.       Ahmet – Ahmet Baytursynuly (Baytursynov).
2. 2.       Lizajan – Elizaveta Alihanovna – dochi A.N.Bukeyhana, okonchila medisinskiy institut v Moskve.
3. 3.       Nәzir – Nazir Turekulov (Turyakulov).
4. 4.       Ghabbas – Gabbas Togjanuly (Togjanov – 1900-1937) – obshestvennyy deyateli, liyteraturnyy kritiyk, publisist. V 1924-37 gg. – instruktor otdela pechaty SK RKP (b), zaveduyshiy otdelom pechaty Kazahskogo kraykoma partii, v 1926-1932 gg. — redaktor gazety «Enbekshi qazaq», predsedateli pravleniya Soiza pisateley Kazahstana, nachalinik upravleniya iskusstv pry Sovnarkome Kazahskoy SSR. V 1937 g. repressirovan, pozdnee reabilitirovan.

Abai.kz