BIYLIKTEGI AUYS-TÝIIS PARLAMENTTIK BASQARU JÝIESINE JASALGhAN QADAM BOLUY MÝMKIN
Býgin QR Preziydent Ákimshiligining jetekshisi Núrlan Nyghmatulin qyzmetinen bosatyldy. Ázirge Núrlan Zayrollaúlynyng oryntaghyna kimning taghayyndalatyny belgisiz. Degenmen býgin QR Ortalyq saylau komissiyasy Núrlan Nyghmatulindi QR Parlamenti Mәjilisining deputaty retinde tirkedi.
Núrlan Zayrollaúlynyng osy retki taghayyndaluy elimizde ýlken sayasy ózgerister bolyp qaluynyng nyshany deytin boljamdar da aityluda. Beyresmy derekkózderining aituynsha, Nyghmatulinning endigi «kreslosy» Mәjilisting spiykerligi-mis.
Qazaqstandaghy aldynghy ýshtikke kiretin sayasy «figuranyn» qyzmettik lauazymynyng tómendep, deputat boluy neni anghartady? Astanadaghy aq jaghalylardyng arasyndaghy auys-týiisting astarynda ne jatyr? Biz sayasatkerlerding pikirin bilgen edik.
Rasul Júmaly, sayasattanushy:
- Núrgeldi, shynymdy aitsam, dәl qazir qanday da bir boljam jasaugha qiyn. Ásirese, elimizde oryn alyp jatqan kadrlyq mәselelerding kóbisi týsiniksiz bolyp barady. Nege qoyatynyn, kimdi qoyatynyn, qalay qoyatynyn ózderi sheship jatady. Sondyqtan kimdi qay jerge taghayyndaymyn dese biylikting óz qolynda ghoy. Áuelgi qatelik te osynda jatyr. Biylik múnday taghayyndaulardyng sebebin ashyq týsindiru kerek. Kimdi ne ýshin auystyryp jatqanyn halyq bilip otyruy kerek. Bizde jasyryn týrde jasalady. «Qazanshynyng óz erki, qaydan qúlaq shygharsa» degen siyaqty ghoy. Álemdik praktikada taghayyndaular ashyq jýrgiziledi. Al bizde astyrtyn jýrgizilip jatady. Sondyqtan biz múnda otryp alyp, qúmalaq ashqanday bolamyz.
Ermúrat Bapi, jurnalist, sayasy sholushy:
- Núrlan Nyghmatulinning ayaq astynan osylay auysuynyng astarynda eki mәsele jatuy mýmkin. Birinshisi - bizding elde búghan deyin aitylyp jýrgen, «parlamenttik-preziydenttik» respublikagha auysuy. Yaghny biylikting tranzittik auysu jýiesining bastapqy nyshandary boluy mýmkin. Negizinde, osy býgin-erteng Núrlan Nyghmatulin Mәjilisting spiykeri ornyna saylana qalatyn bolsa, onda osy «parlamenttik basqaru» jýiesine auysu jónindegi boljam shyndyqqa әbden janasady dep aituymyzgha bolady. Ekinshiden, Nyghmatulinning Parlamentke keluine songhy kezdegi elimizde oryn alyp jatqan Jerge qatysty jaghdaylar, odan keyin Aqtóbedegi oqighalar, jalpy qoghamdaghy әleumettik-sayasy jaghdaydyng ushyghuy sebep boluy mýmkin. Sonymen qatar, búl jaghdaylardyng barlyghyna QR Preziydent Ákimshiligi tarapynan qanday da bir aldyn-alu alghy-sharttarynyng jasalmauy, naqty saraptamalardyng jýrgizilmeui, mýmkin bolatyn oqighalardyn, әlde bir tolqulardyng joramalynyng kýni búryn jasalmauy da negizgi sebepterding biri. Sonday-aq, kýsh kórsetushi organdarmen aradaghy baylanystyng ýzilui degen siyaqty faktorlar Nyghmatullindi ornynan alyp tastaugha iytermelegeni ras. Men osynday eki versiyany kórip otyrmyn. Al eger alghashqy boljam tura keletin bolsa, әriyne Izmúhambetovting qyzmeti auysady. Ol qayda baruy mýmkin? Bәlkim «Núr Otangha» baratyn shyghar. Al endi Nyghmatulinning ornyna Preziydent Ákimshiligining jetekshisi etip Izmúhambetovty taghayynday qoyy ekitalay jaghday dep oilaymyn. Sebebi, eldegi tolqulardyng bәri Batys jaqtan shyghyp jatqandyqtan, ol lauazymgha Batystyng ókilin taghayyndau qisynsyz. Kerisinshe, qarama-qarsy «klandardyn» ókilin, mysaly Ontýstik Qazaqstan jaqtan nemese Ortalyq Qazaqstan jaqtan, tipti Astananyng qazirgi әkimi Ádilbek Jaqsybekovti qaytadan әkelip taghayyndauy da ghajap emes. Ony kóre jatarmyz.
Dos Kóshim, sayasatker:
- Shyndyghynda múnday qyzmetkerlerdi auystyrghanda belgili bir jospar boluy mýmkin. Onday jospardyng biri – elimizdegi basqaru jýiesin auystyru. Kópten beri aitylyp jýrgen «parlamentik basqaru jýiesine» ótudin, biylik tranziytining bastapqy qadamy boluy da mýmkin. Eger solay bolyp, Parlamentting qúzyretin kýsheytetin bolsa, onda sol jerde Preziydentting senim artatyn ókili, adamy boluy kerek. Óitkeni biz Preziydenttik memleket bolayyq, Parlamenttik memleket bolayyq bәri-bir biylik bir adamnyng qolynda qalady. Qazirgi bizding Parlamentimiz - sol ortalyqqa baghynyshty Parlament. Sondyqtan qanday jýege ótetin bolsaq ta, ol formaldy týrde ghana bolatyny anyq. Tek qana dekarasiyanyng ózgeruin, qúrylym atynyng ózgeruin ghana kýtuge bolady. Al defakti - biylik eshqanday ózgeriske týspeydi. Sebebi, qazirgi biylik basyndaghy adamdargha osy jýie ynghayly.
Biraq ekinshi mәsele bar. Nyghmatulinning búlay bolyp ketui kýtpegen jaghday. Shettetilu. Osyghan deyingi qyzmetterine qaraghanda, Preziydent apparatynan birden deputattyqqa tómendetilu búl – biylikten aqyryndap shettetilui mýmkin degen boljam jasaugha bolady. Mýmkin, bir nәrselerge kinәli bolyp qaldy ma?! Kim bilsin?! Qyzmetining syngha úshyrauyna baylanysty tómendeui mýmkin. Al janaghyday jýiege ótetin bolsaq, onda qazir Nyghmatulin kenesshi bolyp túra-túrady da, keyinnen ol spiykerlikke biraq taghayyndaluy mýmkin edi. Meninshe osy jeri týsiniksiz bolyp otyr. Búnday jaghdaydy men esime týsire almay otyrmyn. Ras, Preziydent apparatynyng basshysyn bir kýnning ishinde qarapayym deputattar qataryna qosyluy, búryn bolyp pa edi? Esimde joq!
Núrgeldi Ábdighaniyúly
Abai.kz