Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 5049 0 pikir 9 Mausym, 2016 saghat 06:01

ZAMAN IMAM-MOLDALARDAN NENI TALAP ETEDI?

(Surettegi moldalardyng maqalada aitylghan mәselelerge qatysy joq ekendigin eskertemiz. - red)

Belgili sayasattanushynyng «...Ózin «aldymen – qazaqpyn, sosyn – músylmanmyn» degen qazaq jastary eshqashan Siriyagha attanyp bireuding mýddesi ýshin qiyanatqa, ólimge barmas edi»,-degen pikirin oqydym. IYә,shynayy qazaqtardyng ata-babalary sóz joq, әlmisaqtan beri músylman bolghan. Jasyratyny joq,  shynayy qazaqtyqtan góri basqa últtyng mentaliytetin boyyna kóbirek sinirgen elimizding soltýstik ónirindegi jastargha, әsirese jat aghym jeteginde jýrgen jastargha múny týsindiru óte qiyn. Olar ýshin Alla aldyndaghy dýniauy mindetterinen (ata-ana aldyndaghy  qogham aldyndaghy, úrpaghy aldyndaghy boryshy men mindeti t.b) bas tartyp «jәnnatty ansau», «hor qyzy», «júmaq tórinen oryn alu» basty maqsaty ghana bolghaly qay zaman?  Búlay boluyna býgingi biylik pen agha buyn bizder ózimiz kinәlimiz. Qalaysha? Óitkeni olargha ózining qazaq ekenin tanyp, últymen maqtanatyn tәrbiyeni tәuelsizdikting shiyrek ghasyrynda boyyna sinire almadyq, tipten  «ýsh túghyrly til» sayasaty arqyly últymyzdyng býgingi buynyn budandastyru jolynyng negizin qalap ta qoydyq.

Islam sharighaty san týrli halyqtardyng erekshelikteri men qasiyetterine qúrmet kórsetip, últtyq mәdeniyetti, últtyq әdet-ghúryptardy jәne dәstýrlerdi joiy, úmyttyru ýshin emes, saqtaudy, damytudy maqsat etetin din. Alla Taghala «Aghraf» sýresining 199-ayatynda: «Keshirimdi bol, ghúryppen әmir et jәne nadandardan teris ainal», – dep búiyrghan. Qanday zamandar bolsa da, qazaq halqy ýshin últymyzdyng tilin, dәstýrin, tarihyn,  әdebiyeti  men mәdeniyetin, ónerin, ótkeni men býginin joqqa shygharyp, basqa joldy dәripteytin,  kenetten aspannan týsip kelgen «dinsymaqtyn», sonday-aq qazaqtar bayaghydan tasqa, pútqa tabynyp kelgendikten olardyng kózin ashyp dindi endi ghana ózderi ýirete bastaghan siyaqty elirip jýrgen býgingi tandaghy keybir «din ghalymdarynyn» da bes tiyngha da qajeti joq ekeni týsinikti.

Dәl qazirgi tanda tarihy dәstýrdi boyyna sinirip, últtyng úlyq qasiyetterin qanyp isher úrpaqqa ýlgi bolatyn ýlkenderimizben qatar últ ruhaniyatynyng qaynar kózi bolghan qasiyetti Islam dinin nasihattaushy imam-moldalarymyz da  әdildigimen qara qyldy qaq jaryp, ataly sózine toqtata alatyn danalyqty iygere bilui qajet-aq. Óitkeni últymyzdyng úlyq minezderine úiytqysy bolugha tiyis imam-moldalarymyz elinin, jerinin, halqynyn, últynyn, memleketining tarihynan maqúrym, óneri men mәdeniyeti, әdebiyeti turaly týsinigi joq bolsa ne ýlgi-ónege kórsetpek?.

Arghysy Kerey, Jәnibek, Búryndyq handar, bergisi әz-Tәuke, Abylay, Kenesary handardyng eren enbegi men erliginen, «Qasym hannyng qasqa joly», «Esim hannyng eski joly», «Áz Tәukening jeti jarghysy» turaly oy tolghap,  ólen-jyrlary óz zamanynyng  aynasy bolghan ataqty jyraular men sheshender danalyghynan  ýzindi keltirip júma namazy aldynda, nemese basqa uaqyttarda aitatyn uaghyz-nasihattaryn maqal-mәtel, ólen-jyr termemen naqyshtap, halyqtyng sanasyna qarapayym týsinikpen jetkize alatyn diny qyzmetshiler (imam, moldalar) meshitterde  bar ma?

Nemese, Abay, Shәkәrim, Dulat, Búhar jyrau, Aqtamberdi, Mahambet, Qadyr, Múqaghaly siyaqty últymyzdyng basqa da alyptarynyng ólenderin  oqyp, týsinip, birazyn bolsa da jatqa bilip, ony ózining uaghyz-nasihatynda tiyimdi qoldana bilmeytin imam-moldalardy últ ruhaniyatynyng ústazy dep aitugha bolady ma? 

Múhtar Áuezov, Ghabit Mýsirepov, Sabit Múqanov, Múhtar Maghauiyn, Ábish Kekilbaev sekildi basqa da ghúlama jazushylarymyzdyng jazghandaryn óz ana tilinde oqyp túshynyp kórmegen imam-moldany ziyaly, bilimdi, mәdeniyetti dep aitugha auyz bara ma?  

Qúrmanghazy, Yqylas, Dәuletkerey, Bayjigit, Tәttimbet, Dina, Núrghisa, Qarshygha  jәne basqa da dәulesker kýishilerimizding kýilerin tyndap, týisine almaytyn diny qyzmetshini  ziyaly, bilimdi, mәdeniyetti dep  uaghyzyn tyndap otyra alamyz ba, qalay aitasyz?  Aqan seri, Birjan sal, Ýkili Ybyray, Áset Naymanbayúly, Jayau Músa, Baluan Sholaq jәne de basqa da ólsheusiz ghalamat dýniyeler qaldyrghan aqyndarymyzdyng ólenderin baghalay almaytyn  adamdardy  ziyaly, bilimdi, mәdeniyetti dep kim aita alady?

Tipten eng qarapayym adamy qúndylyq retindi  tәuelsiz memleketining Ánúranyn jatqa bilmek týgili ony biluge tiyispin dep týisinbeytin diny qyzmetshiler aramyzda neken-sayaq bolsa da bar ekendigin kózimizben kórgenbiz. Óitkeni ol imam din men memleket bólek bolsa da, qoghamnan bólek emes ekendigin týsinbeytin bolsa kerek...

Jastar ruhaniyatqa  qaray top-tobymen  aghylyp jatyr, al ruhaniyattyng qaynar búlaghy din ekendigine eshqashan,  eshkim de shýbә keltirmegen. Alayda «shataq dindi»(Shәkәrim) uaghyzdaushylar songhy kezderi  dinsýier jastardyng arasyna «Aldymen músylman, sosyn qazaqsyng ba, әlde әueli qazaq, sodan keyin baryp músylmansyng ba?»  degen kiytúrqy súraqtar qoyatynyn estip jýrmiz. Qúrannyng «Hujurat» sýresinde: «Ey, adam balasy! Shýbәsiz, senderdi bir er, bir әielden  jarattyq. Sonday-aq bir-birindi tanularyng ýshin senderdi últtar, rular qyldyq. Shynynda Allanyng qasynda eng ardaqtylaryng taqualaryn»  degen.  Ayattyng alghashqy joldary bәrimizge de týsinikti. Al endi osy ayattaghy «Sonday-aq, bir-birindi tanularyng ýshin...» degen joldargha ýnilsek, «Últty qalay tanugha bolady?»,-degen súraq tuyndaydy. Endeshe, basqa bir últty eng birinshi sol últqa ghana tәn erekshelikteri bolghandyqtan:  terisining týsinen, yaghny nәsildik óninen, sosyn tili men dilinen, dәstýri men mәdeniyetinen, óneri men ómir sýrip otyrghan mekeni qatarly әlgi últty ózgelerden ózgeshelendirip túratyn belgilerinen  tanimyz.  Búlar talqylaugha jatpaytyn  tabighy zandylyqtar, nemese Jaratushynyng jaratqan qalyby. Endeshe Jaratushynyng belgilep bergen osy erekshelikterin saqtaghysy kelmey, basqa týrlerge elikteu, turasyn aitsaq-shirk, nemese Jartushygha qarsy shyghu bolmaq. Últ – salt-dәstýrimen kórikti, últtyng úlylyghyn óneri men mәdeniyeti, birligi men berekesi tanytady.  Sondyqtan da shynayy qazaq bolsan, sóz joq, músylmansyn, ózing әdeyi  qasarsyp bas tartpasan!?  Áriyne, osyny jan-jaqty týsindire alatyn imam moldalar meshitterde tolyp otyrsa degen oy ghana ghoy...

Alla Taghala elimizge, jerimizge bereketin jaudyryp, halqymyzdyng keng peyili men izgi niyetine say, birligimizge syzat týsirmey, jaqsylyghyn nәsip etkey! Tәuelsizdigimizding túghyry biyik, memleketimizding mereyi ýstem, elimizding egemendigi mәngilik bolghay!

Amantay TOYShYBAYÚLY

 Abai.kz

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1471
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5420