98 JYL SAQTALGhAN QANDY JEYDE
Almatynyng irgesindegi Ótegen batyr kentining qala jaghynda tarihtaghy belgili túlgha Álmerek abyzdyng ýlken kýmbezi baryn kóp adam biledi. Sol kýmbezding janyna ótken jyly úly jazushy Múhtar Áuezovting «Qily zaman» kitabynyng bas qaharmany Úzaq batyrgha arnap eskertkish qoyylyp, as berilgen edi. Qyzyl týsti granit tastan jasalghan biyiktigi 3 metrlik eskertkish búdan búryn ornatylghan eskertkishting Kýnshyghys jaghynan oryn tepti. Ony Úzaq batyrdyng shóbereleri qoydy. IYgilikti isting basy-qasynda jýrgen Úzaq batyrdyng shóberesi Asylbek qajy Inkәnúlyn (surette) sózge tartqanymyzda, «kónilimde jýrgen anamnyng amanatyn oryndadym» dep sózin bastady ol.
– Men Úzaq batyrdyng Oman degen balasynan tughan Inkәnnyng úrpaghymyn. Atam Omannyng tәrbiyesin kórip óstim. Bala kýnimde atamnyng kóp әngimesin estidim. 1916 jylghy Qarqaradaghy Alban kóterilisi Úzaq babamyzdyng әuletine onay tiymepti. El jaqsylaryn qyrghyzdyng Qaraqolynda qyrsa, Úzaq babamyz da sonda atylghan. Qyrghynnyng arty elge de jaysyz tiyip, aq patshanyng jazalaushy otryady jazyqsyz eldi ayausyz qyrghan. El qorqyp, tau-tasty panalap, kóbi Qytaygha aughan. Úzaqtyng balasy Oman, Dәulenqan, Tәlip te elmen birge ketken. Oman atamnyng aghasy Ábendi jazalaushy kazak otryady Bóribasy degen jerde tolghatyp jatqan әielining kózinshe atyp, ólmegenin bilgennen keyin myltyqtyng úshyndaghy pyshaghymen әldeneshe jerden týirep ketipti. Áben qinalyp jatqanda jas sәby dýniyege kelgen eken. Jas nәresteni qolyna alghan Áben «qangha boyalyp tughandy baghyp alyndar» dep jýrip ketipti. Sodan keyin Úzaqtyng bar balalary Qytaygha auyp, keyin el tynyshtalghanda qayta oralghan. Han Tәnirining say-salasyna tyghylyp aman qalghan Úzaq atamnyng aghasy Túnghatar әji qayta kelgen aghayyngha qolynan kelgen kómegin berip, malyn da ýlestiripti. Kenes ókimeti ornaghannan keyin baydyng túqymy dep tәrkilenip, atam Omandy Oral jaqqa jer audarypty. Jazasyn ótep kelgen atam taghy qughyndalyp, Úzaqtyng bar balalaryn otbasymen Jarkentting týrmesine qamaydy. Týrmede Úzaqtyng bir orys tanysynyng kómegi tiyip, olar aman-esen shyqqan. 1932 jyldyng asharshylyghy men qughyn-sýrginde Qytaygha kettik dep atam aitatyn. Qytayda 1965 jәne 1970-jyldary kenestik jýiening tәsilimen baydyn, zomagerding túqymy degen aiyp taghyp, Úzaqtyng úrpaqtary taghy qughyndalyp, halyqtyng ortasyna týskenin kózimiz kórdi. Istep jýrgen qyzmetteri shektelgen kez de boldy. Ol bertinge deyin jalghasty. Keyin ghana el ishi tynyshtalyp, túrmysymyz týzeldi. Osynday auyr kýnderdi bastan keshtik.
– Úzaq batyrgha arnalyp eki eskertkishting túruynyng syry nede?
– Mening sheshem 1995 jyly qatty auyryp, Tekestegi auruhanada jatty. Syrqatynan aiyqpasyn bilgen song ýige keldi. Aurudyng beti beri qaramaytyghynyn bilgen sheshem bir kýni meni onasha shaqyryp alyp: «Saghan bir amanatym bar. Sol amanatty orynda. Jәne de eshkimge aitpa, eshkim bilmesin, bauyryna da aitpa. Ol atang Omannan kele jatqan dәstýr. Atang qaytys bolar aldynda әkeng ekeumizge osyny aityp, amanat etip tapsyrghan. Endi sony saghan amanattaymyn. Sening qolynnan keledi. Sen de solay isteuing kerek. Ol Ekening qangha boyalghan jeydesi. Ózinnen keyin sen de senimdi bir balana tapsyr» dedi. Anamnyng Eke dep otyrghany Úzaq babamyzdy bizding әulet solay ataytyn. Anam auyryp jatsa da sandyghyn ashyp, kishigirim orauly bir nәrseni shyghardy. «Múny ashushy bolma. Biz de ashqan joqpyz. Atam men enem de solay istegen. Ekening qangha boyalghan jeydesining syrtyn aq bolatnaymen, odan keyin úsaq gýldi qashqar matasymen jәne shy juan qonyr shibarqytpen oraghan. Syrtyn tebenmen jórgep tikken. Ár oramnyng arasyna arshanyng býri salynyp oralghan. Shamang kelgenshe osy kýiinde saqta. Eshkimge aitpa. Amanatym osy» dep oralghan dýniyeni berdi. Onyng qalyndyghy shamamen 3,5 santiymetrdey, kólemi bir qarystan sәl asady. Sheshemiz sodan keyin on-on bes kýnnen keyin ómirden ótti. Anamnyng maghan tapsyrghan amanaty jayly eshkimge tis jarmadym. Keyin biz atamekenimiz Qazaqstangha oraldyq. Oiymnan sheshem bergen amanat ketpedi. Oman atam ony 1916 jyldan 1961 jylgha deyin saqtapty. Ákem Inkәn bolsa 1982 jyly ómirden ótti. Odan keyin Ekening qandy kóilegin sheshem 1995 jylgha deyin ózinde saqtap kelgen. Atam men sheshemning osynsha uaqyt Ekening qandy jeydesin saqtauynda ýlken mәn baryn keyin úqtym. Babamyz Úzaqtan bastap, talay qiynshylyqty bastarynan ótkizip, әr nәrsege ýlken saqtyqpen qaraghan. Ol atam Omannan bastalsa kerek. Batyr babamyzdyng 1916 jylghy qandy jeydesin bireu bilse, onyng әngimesi kóp bolady dep oilaghan atam ony ózi ólgenshe saqtap, eshkimge aitpaghan.
– Sonda qandy jeydeni otbasyna kim әkelgen?
– Anamnyng aituynsha, Úzaq babamnyng jan serigi, abaqtyda birge bolghan Áubәkir әkep bergen. Abaqtydan qashyp shyqqan babamyzdyng bir ayaghynyng ókshesin oq júlyp әketkende Áubәkir batyrdyng jeydesin sheship, ayaghyn baylaghan. Sol jeydeni babamyz «sen múny mening otbasyma aparyp ber. Men múndaghy bir aghayynnyng ýiine baramyn, sen elge tez jet» dep beripti. Sol ýrkinshilikte bireudi bireu bilip bolmaghan zamanda Oman atam basynan kóp qiynshylyqty ótkize otyryp saqtaghan. Kenes ókimeti, odan keyin Qytaydaghy qiynshylyq, Qytaydyng jana ýkimetin kózimen kórgen atam әr nәrsening bayybyna baryp, bolashaq úrpaghynyng keleshegin oilap, eshkimge tis jarmapty. Ákesining qandy jeydesin ózi saqtap, ózinen keyingi senimdi degen balasyna amanattaghan. Otbasymyzben atamekenge oralghannan keyin, anamnyng amanatyn qalay oryndaudyng jolyn izdedim. Búl amanatty menen basqa bauyrlarym, aghayyndarym bile me dep olardan syr tarttym. Eshkim bilmeytin bolyp shyqty. Birde ózimnen keyingi inilerim Ádilbek, Sәrsenbekten «sender Ekening qandy jeydesin bilesinder me?» dep súradym. Olar búdan habarsyz bolyp shyqty. Sheshem otbasyndaghy ýlkeni dep, Ekening qandy jeydesin maghan tapsyrghanyn úqtym. Birde Úzaq babamyzben birge Qaraqol abaqtysyna týsip, bar qiynshylyqty birge bólisken serigi Áubәkirding balasy Baukeymen kezdesip әngimelesken edim. Baukey qariya Qytaydaghy Ýsh aimaq kóterilisine qatysyp, әskery komandir bolypty. Ýlken әskery qyzmet istep, qúrmetke de ie bolghan. Elge oralghan son, qarapayym tirshilik etken. Ákesi Áubәkir 1929 jyldary Qytay jerinde abaqtydan qashqanda tiygen oqtyng zardaby alyp tynghan. Baukey qariya keyin әkesining basyna belgi qoyghandyghyn aitty. Osy әngime meni biraz oilandyrdy. Babam Úzaq Qaraqolda ólgenin Oman atam aityp otyratyn. Biraq qay jerde ekenin anyq bilmegen. Tek jan serigi Áubәkirge bergen qandy jeydesi ghana bizding qolda qaldy. Babadan qalghan basqa belgi joq. «Ony qúry saqtaghannan ne payda. Bir nәrse isteuim kerek?» degen oimen 2011 jyly Úzaq babam atylghan Qaraqol qalasyna bardym. Qaladaghy músylman meshitine kirip, Qúran oqydym. Meshit 1907 jyly bastalyp, 1910 jyly bitken eken. Aghashtan shegesiz salynghan meshittegi qariyalargha sharuamdy aitqanymda: «Ol oqighany biletin ýlken kisiler qalmady. Biraq bizding estigenimiz 1916 jylghy qandy qyrghynnan qyrylghan adamdardy jardan qúlatyp kómgen. Ol kezde aq pen qyzyl bolyp soghysqanda talay adam jazyqsyz ólipti. Keyin qyrghyz ýkimeti ólgen adamdardy jardan qúlatqan jerin tegistep, 15-20 metrlik eskertkish túrghyzdy. Qyrylghandardyng ishinde talay jazyqsyz qyrghyz, qazaq, ózbek jatyr. Auyl-auylymen qyrypty dep ýlkender aityp otyratyn. Osy mannyng bәri mýrde. Sening babannyng jatqan jeri jar desen, sol eskertkish ornatylghan jer» dedi bir ýlken qariya. Oiym san saqqa jýgirdi. Músylman meshitining salynuyna qyrghyz ben qazaq kómek beripti. Babam Úzaq búl jerge talay kelgen jәne meshitke kómegin bergen boluy kerek degen oimen meshit túrghan jerding aulasynan bir uys, qalyng adam qyrylghan mýrdening orta túsynan taghy bir uys topyraq aldym. Jardyng ýstindegi eskertkishting tómengi jaghyna týsip, eteginen topyraq alyp, dorbama salyp, ýige keldim. «Ne isteu kerek?» degen súraq túrdy. Úzaq babamyzdyng balalarynan taraytyn úrpaqtarymen, yaghny shóberelerimen aqyldasu kerek. Úzaqtyng Ábeninen taraytyn – Qanatbek jәne Dәulenqannan taraytyn Janәbil aghalaryma, Tәlipting balasynan tughan Qayratqa baryp, «babamyzgha eskertkish túrghyzsaq» degenimde olar maqúl desti. Qanatbek agham Rayymbek audanyndaghy Sarybastaudy tandady, al Janәbil agham Kegendegi Týmenbay auylyna dep úsynysyn aitty. Olardyng aitqan úsynystary da jón. Sarybastau – Úzaq batyrdyng mekendegen jerining biri. Al Týmenbaygha Úzaq shóbere bolyp keledi. Týmenbay Alban men qyrghyzdyng Búghysyna belgili by bolghan adam. Sýiegi Rayymbek audanynyng ortalyghy Kegen auylynyng janyndaghy Týmenbay auylynda jatyr. Eki aghamnyng úsynysyna kelispedim. «Ornatsaq, әuliye, abyz Álmerek atanyng qasyna ornatayyq. Úzaqtyng arghy atasy Álmerek. Álmerekten taraytyn Qúrmandardyng bәri jaugha jәne bәigege «Álmerek!, Álmerek!» dep shapqan. Aty Alty alashqa ketken abyzdyng qasyna eskertkish ornatu layyq» dedim. «Álmerek elding eldigin, birligi men birtútastyghyn saqtap qalu ýshin qalmaqpen soghyssa, Úzaq ta sonday batyr. Elding qamy, úrpaqtyng bolashaghyn oilaghan. Abyz, әulie Álmerekke el kelse, Úzaq batyrdyng baryn da úmytpaydy. Ekeui de elim dep ótken erler. Úzaq batyr eskertkishi osynda boluy bolashaq úrpaq ýshin kerek. Ýide 98 jyl saqtalghan Úzaqtyng qandy jeydesin, Qaraqoldan әkelgen topyraqty jer qoynauyna tapsyryp, basyna eskertkish túrghyzsaq» degenim de, agham da, inim de isimdi ong kórdi.
– Sizde babanyzdyng qandy jeydesi baryn Qanatbek pen Janәbil aghalarynyz bildi me?
– Múny Janәbil aghagha 2014 jyly ghana aittym. Sebebi Janәbil agha Qytay jerinde qughyndalyp, «atasy Úzaq bay, zomager, sheshesi Úlbay Jәmenkening balalarynyng qyzy» dep qyzmetten shektelgen. Ol aghamyz da elge oralghan. Al Qanatbek agha bolsa, erterek 1960 jyldary kelgen edi. Agha Ekening qandy jeydesi baryn eskertkishti ornatamyz degende ghana bildi. 2014 jyly 98 jyl saqtalghan babamyz Úzaqtyng qandy jeydesin jәne Qaraqoldan әkelgen topyraqty Álmerek abyzdyng qasynan jer alyp, jer qoynauyna tapsyryp, eskertkish túrghyzdyq. Bitkennen keyin aghayyn-tuystardy shaqyryp, as berip, Qúran oqyttyq.
– Keyin taghy da ekinshi eskertkishti túrghyzypsyzdar. Múnyng sebebi ne?
– Sebebi birinshisi – sәl kishi bolyp qaldy. Ne ýshin ornatylghany jazylmay da qalghan edi. Keyin osyny eskerip, ekinshi ret qaytadan qoyyma tura keldi. Babamyzgha arnalghan song onyng biyik bolghany dúrys jәne ne ýshin ornatqanymyzdy ekinshi qúlpytasqa jazghyzdym.
– Eskertkishting artyndaghy jazudyng sonyna Bәty degen esimdi oqydyq. Ol kisi kim?
– Úzaqtyng Áben, Oman, Dәulenqan jәne Tәlip, Myshan degen balalary bolghan. Olardan úrpaq bar. Sol úrpaqtary osy eskertkishke ýlesterin qosty. Al Bәty – Úzaq batyrdyng nemere qyzy. Omannyng bel balasy. Omannan eki úl, toghyz qyz bolsa, sonyng biri. Bәty apamyz qazir Almatyda túrady, jasy 81-de. Jasy kelse de, osy isimizding basy-qasynda jýrdi. «Asylbek, anany iste, mynany iste» dep qashanda qasymyzda boldy. Azynaulaq zeynetaqysyn da keregine jarat dep úsyndy. Bizge batasyn berip, ýlkendigin, qariyalyghyn kórsetti.
– Eskertkish aldynda 24 shúqyr qazylypty. Búl nening belgisi?
– Qaraqaradaghy Alban kóterilisinde elding betke ústarynyng bәrin Qaraqol týrmesine qamap, keyin qyrghany tarihtan belgili. Solargha arnap, gýl shoqtaryn otyrghyzsam ba dep dayyndaghanmyn. Biyl ol jerge gýlder otyrghyzamyn,– deydi Asylbek qajy.
IYә, sonymen, Álmerek abyzdyng qasyna 1916 jylghy Qarqara jәrmenkesindegi albandar kóterilisining bas qaharmany Úzaq Sauryqúlyna 2014-2015 jyldary bir emes, eki eskertkish ornatylghanyn bireu bilse, bireu bilmes. Búl tarihty qúrmetteuding belgisi ekeni ras. Batyrdyng úrpaqtary osynday iygilikti is istep, babalaryn dәripteui kópke ýlgi desek te artyq emes. Al sol eskertkishting dәl qasynda Úzaqtyng jan serigi Áubәkirding balasy Baukey qariyagha da topyraq búiyrghan. Múny kórgen biz «bir mýddeles jandar qayda jýrse de birge ekendigin taghdyrdyng ózi jazghan-au» dep oy týidik.
Ángimelesken
Jeksen ALPARTEGI
Abai.kz