BOOKING.COM-DA JÚMYS JASAYTYN QAZAQ
Booking.com degen kompaniya bar. Əlemge əygili kompaniya. 1996 jyly Amsterdamda negizi qalanghan. Booking.com arqyly turister kez kelgen qaladaghy, kez kelgen qonaqýidi aldyn ala bronday alady. Búl jýie qyzmet kórsetu salasyndaghy kóshbasshygha ainalghan. Əlemde Booking.com-nyng qyzmetine jýginbeytin turister kemde-kem. Osy kompaniyada qazirgi kezde Əlibek Datbaev degen jap-jas qazaq jigiti júmys isteydi. Ony «Úlannyn» oqyrmandarymen tanystyrghym keldi. «Bolmasang da úqsap baq» deydi Abay. Mýmkin, biraz oqyrmangha ýlgi bolar… Bizben súhbatqa kelisken keyipkerimiz əngimesin bylay dep bastady:
– Pavlodar qalasynda tuyp-óstim. 2006 jyly «Jas daryn» atty daryndy balalargha arnalghan mektepti bitirip, Qazaq-Britan Tehnikalyq Uniyversiytetine IT mamandyghy boyynsha oqugha týstim.
– Sizdi el Booking.com kompaniyasyna júmysqa ornalasqan song bile bastady. Booking.com kompaniyasynda naqty ne júmys isteysiz?
– Naqty aitqanda, qyzmetimning atauy – IT Developer, yaghny baghdarlama jasaushy. Booking.com kompaniyasynyng ishki qoldau qyzmeti jýiesimen júmys isteymiz. Mening komandamda jeti adam bar, onyng bireui jetekshi menedjer, qalghany baghdarlama jasaushylar. Bərimiz əlemning týkpir-týkpirinen keldik – bireui Mysyrdan, bireui Argentinadan, bireui Ýndistannan, bireui Reseyden degen siyaqty. Negizinen múnda Reseyden jəne Ontýstik Amerika elderinen kelgender kóp. Maghan da endigi jerde ispan tilin mengeru qajet siyaqty…
– Booking.com kompaniyasyna júmysqa ornalaspas búryn qay jerlerde istep ediniz?
– 2014-2015 jyldary AQSh-tyng Kaliforniya shtatynda ipsy.com startapynda qyzmet atqardym. Sayt paydalanushy retinde aiyna 10 dollar tóleysiz, al sizge sol ýshin kelesi aidyng basynda 4-5 týrli kosmetikalyq tauargha toly sómke jiberiledi. Aytpaqshy, sómkeni jetkizu qúny 10 dollar. Býgingi tanda servisti eki millionnan astam adam qoldanyp jýr. Qarapayym arifmetika qoldansanyz, kompaniyanyng aiyna shamamen qanday aqsha tabatynyn bile alasyz. 2015 jyldyng jazynda viza jəne basqa jaghdaylargha baylanysty kompaniyadan da, AQSh-tan da ketuge məjbýr boldym.
– Shetelde júmys isteuding artyqshylyqtary, kemshilikteri qanday?
– Eng basty kemshilik – janynda otbasyng men dostaryng bolmaydy. Qazaqstanda jýrgende dostarymmen kóp aralasyp, kezdesip túratynmyn. Shetelde júmys isteuding taghy bir qiynshylyghy – densaulyqty saqtandyru. Niyderlandyda aiyna 100 eurony saqtandyrugha tóleuge mindettisiz. Eger jedel jərdem shaqyrsanyz, bir shaqyru ýshin 1000 eurogha deyin tóleu kerek bolady. Qazaqstanda búl tegin. Sondyqtan Niyderlandy halqy ózderining densaulyqtaryn kýtip, sportpen ainalysugha tyrysady.
Artyqshylyqtardy atap ketsem, shetelde júmys təjiriy-besi baghalanady, tóleytin aqylary bizdikine qaraghanda birneshe ese kóp. Mysaly, Amsterdam qalasynda baghdarlama qúraushy maman aiyna 4-5 myng euro ailyq tabady. Al, Kaliforniyada programmisterdin ortasha jyldyq jalaqysy 100 myng dollargha juyq.
– Bizde baghdarlama jasaushylar kóp. Olardyng bəri sheteldik kompaniyalarda júmys istep jýrgen joq. Al siz osy dengeyge qalay jettiniz?
– Student kezimde shetelde júmys isteymin degen oy bolghan da joq. Uniyversiytet bitirgenime 3 jyl bolghanda ghana týrli sheteldik kompaniyalargha ótinish jaza bastadym. Al Booking.com kompaniyasynan júmysqa shaqyrtu alu ýshin 3 ay qatarynan 40 shaqty kompaniyagha ótinish jiberip, 120-dan asa súhbattasudan óttim.
– Óziniz siyaqty shetelde júmys isteytin qazaqstandyqtardan kimderdi bilesiz?
– Shetelde júmys isteytin qazaqstandyqtardyng sany kýnnen-kýnge artyp keledi. Songhy 2-3 aptada menimen 4 Qazaqstan azamaty habarlasty, olardyng bəri Booking.com kompaniyasyna júmysqa ornalasu ýshin songhy turgha deyin ótti. Qazirgi kezde AQSh-ta júmys isteytin qazaq programmister barshylyq. Mysaly, onda Quat Esenov, tughan agham Jənibek Datbaev, Núrjan Bakibaev, Kenes jəne Serik Beketaevtar, Sergey Makagonov, Madiyar Aytbaev, Ghaziz Təjenov, Shamili Arsunukaev, Esenjar jəne Núrlan Qanapinder, Oljas Ýsipbaev syndy qazaqtyng jigitteri bar.
– Baghdarlama jasaushy mamandyghyn óziniz tandadynyz ba, əlde ata-ananyzdyng yqpaly boldy ma?
– Ata-anam mamandyq tandauyma mýlde yqpal etken emes. Mening oiymsha, mamandyqty bala ózi tandau kerek. Ata-analardyng maqsaty – balanyn qabiletin dúrys bayqap, ony odan əri nyghaytu jəne arttyru.
– Qansha til bilesiz?
– Qazaq, orys jəne aghylshyn tilderinde erkin sóilep, jazamyn. Týrikshe azdap sóileymin. Ispan tilin mengeruge tyrysyp jýrmin.
– Aghylshyn tilin qalay tez ýirenuge bolady? Təjiriybenizben bólise alasyz ba?
– Aghylshyn tilining negizderin bastauysh synyptarda oqy bastadym. AQSh-qa aghylshyn tilin bilemin dep bargham. Biraq, ol jaqqa bara sala praktikalyq dengeyimning tómen ekeni bayqaldy. Aynalamnyng bəri aghylshyntildiler bolghasyn ýsh-tórt aidyng ishinde sol tilde erkin sóilep kettim. Til ýirenuge praktika kóp əser etedi.
– Kitapty kóp oqisyz ba?
– Kitapty kóp oqimyn dep aita almaymyn. Búny ózimning eng ýlken kemshiligim dep sanaymyn. Negizinen tehnikalyq ədebiyet oqimyn.
– Qanday sayttardy, gazet-jurnaldardy qaraysyz?
– Gazet-jurnaldy paraqtap oqymaymyn, elektrondy núsqasyn qaraymyn. Techcrunch.com, crunchbase.com, producthunt.com, index.co, thenextweb.com, news.ycombinator.com degen sayttardy ýzbey qarap túramyn. Óitkeni, bizding salagha qatysty janalyqtar osy sayttarda qamtylady.
– Sonynyzdan erip kele jatqan ini-qaryndastarynyzgha ne aitar ediniz?
– Júmys, júmys jəne taghy da júmys. Enbek pen baqyt egiz dep tegin aitpaghan. Býgin kóp júmys isteseniz, erteng baqytty ómir sýresiz. Ómirde qanday jaghday bolsa da, basynyzdy tik kóterip, ózinizding ainalysatyn júmysynyzgha kýsh salyp, enbektenuden toqtamanyz. Búny ózimning basymnan keshken təjiriybe nətiyjesinde qorytqan týiin retinde aityp otyrmyn.
– Əngimenizge rahmet.
Əngimelesken Qaniya TABYS, SDU studenti
«Úlan», №22