Dýnie shulap ketti. Auzyn ashsa kómeyinen ot jarqyldap jatqandar az emes. Bәrin qylgha tizip qayteyin. Kýldim, shamdandym. Sosyn jauap bereyin dep oiladym.

Men «Abay jolyn» mansúqtaghan adam emespin. Klassikalyq tuyndy. Biraq ókinishke oray óz zamanynyng shygharmasy. Tap osy qalpynda aldaghy elu, jýz jylda últ ruhaniyatyna qyzmet ete almauy mýmkin. Óitkeni, basqa úrpaq, әlemdik órkeniyetpen qol ústasqan keleshek keledi. Olar keng kósilme epopeyagha kóz jýgirte me, joq pa, qaydam?!

Onyng ýstine qazirgi sayasatqa oray ýsh-tórt tildi qazaq balasy qanatyn jayghaly otyr. Kere - qarys tórt tomdy qúshaqtap jatugha olardyng tili, dili, týsinigi mýmkindik bere me? Jasyratyny joq, epopeya kenestik dәuirding kelbetine oray jazylghan. Artyq-auys, bólek-salaq tústary kóp. Eger Áuezovtyng qasiyetti qalamyna jaqsylyq jasayyq desek, osy shygharmany qyrnap-syrlap eki tomgha týsirsek, mini qúramas edi. Sonda Abay atam beynesi bar qyrynan jarqyray kóriner edi. Bolashaqty oilayyq ta!

Abay-úly maqtanyshymyz. Ayta-ayta auzymyz qúrghady. Ghajayyp aqylman aqyn. Sol úly maqtanyshymyzdyng jauhar jyrlaryn әlemge tanyta aldyq pa? Joq! Memleket bop bar bitirgenimiz danyshpan bәlenbay jasqa toldy dep toy-topyryn ótkizu. Bitti!

Sol qyrghyn saltanatqa júmsaghan qarjyny aqynnyng ólenderin aluan tilge audartugha, nasihattaugha júmsasaq qayter edi? Sonda qarakóz qazaq balasy arabqa barsyn, aghylshyn, fransuz elin kezsin «Men Abaydyng úrpaghymyn» - dep keude qaqpas pa edi? Al, Mәskeu kóshesinde shoshaytyp ornatqan bir eskertkishke mәz bolyp әli jýrmiz?

Ábish Kekilbaev qazaqtyng mandayyna bitken túlgha. Qaytalanbas ghajayyp! Átten, ghúmyr boyy memlekettik qyzmetten qoly bosamay ótti. Áytpese, adamzattyng Aytmatovy syndy nebir dýldýl dýniyelerdi ómirge әkeler edi. Shygharmalarynyng ishinde «Anyzdyng aqyrynyn» ghana moyny ozyp, birneshe tilge audaryldy... Shamyna ot tiyip jatqan bәzbireulerding agha qaytys bolghan sәtte men qúsap Joghary biylikke qaratyp ashy sóz aitqany boldy ma eken? Men bolsam aghanyng bar uaqyty zaya ketkenin, óz talantynan tómen shygharmalar bergenin ghana aittym!

Múhtar Maghauinning men stiylin ghana qabylday almaymyn. Ghalymdyghy myqty! Úzaq jyl «Júldyz» jurnalyn basqardy. Janyna bir-eki әdeby killer ústady. Tústastaryn týgeldey jusatyp saldy. Nanbasanyzdar sol jyldardaghy jurnal sanyn paraqtap shyghynyz. Ózinen basqa ilip alar qalamger joq eken. Ózi bolsa qazaq әdebiyetining negizin qalaghan Sәbit Múqanov, Sәken Seyfullinge deyin qaraqattap jatty. Sizderge jaqsy mәlim, úzaq jyl arhiv shanynyng astynda qalyp, teris kózqaras iyelengen M.Áuezovtyng «Qily zaman» hikayatyn ózi orys tiline audaryp, Mәskeuding «Novyy miyr» jurnalyna jariyalatatyn Shynghys Aytmatov edi ghoy. Múqang osy úly túlgha jayly ne aitpady, nege ghana tenemedi? «Eshki jetektegen ekeu», «Álgi múrny auzyna týsken qyrghyz»...

Eger ózing pir tútqan ústazgha bireu osynday qyzmet kórsetip jatsa, qolyn túrmaq ayaghyn sýiersin. Al bizding aitqan rahmetimiz әlgi...

Múqandy qazir Amerikada túrady dep estiymiz. Orystyng E.Evtushenko syndy súnghylalary sol elding oqu ornynda leksiya oqyp, óz eli әdebiyetining jetistigin saralap, nasihattap jýr. Aghamyz da bilimdar adam ghoy, sol aqyn syndy Qazaqstan men Orta Aziya әdebiyeti jayly dәris berip jatsa bizde iyilip sәlem berer ek. Dese de, keybir andausyz aitqan qaghys pikirime keshirim ótinemin.

IYә, bizde aghalardyng iyghynda óstik. Solardyng jazu ýrdisinen tәlim aldyq. Olardyng aldynda ótelmey jýrgen qaryzym kóp.

Mәselen, D.Isabekov, T.Ábdik, M.Bayqútov, S.Elubaev, N.Dәutaevtar menen kósh ilgeri jazushylar. Ghúmyr boyy olardyng talantyn moyyndap óttim.

Qazir әdeby syn joq. Ónsheng maqtau. Bir ókinishim, osy salagha erekshe dem beretin eki azamatty da memlekettik qyzmet Ábish agha syndy bosatpay qoydy. Olar – Múhtar Qúl-Múhammed pen Ermek Amanshaev. Qalam terbep ketse dýniyeni tónkerer edi!

Mәdeniyet pen sport ministri Arystanbek Múhamadiyúlymen Priziydent Ákimshiliginde qatar qyzmet istedik. Sәlemimiz týzu. Ókpem bar. Jasyryp qaytemin. Byltyr «Foliant» baspasy úsynghan 40 baspa tabaq oryssha kitabym jospargha enbey qaldy. Biyl 60 jyldyghyma oray osy baspa úsynghan 7 tom kitabym taghy da sebepten-sebepsiz syzylyp ketti. Búl mening ómir boyghy kóz núrymdy sarqyp jazghan enbekterim emes pe edi? Men nemene kóshede jatqan qalamger me edim? Eng bolmasa «Rahymjan budjet jaghdayy belgili. 2-3 tomyndy jospargha endireyik» dese boldy emes pe?

Sosyn aitarym, mening M.Maghauin jәne de osy jigit jayly aitqan ilki pikirim sayttan saytqa kóshken sayyn nege ótkirlene, dórekilene beredi?! Áriyne, ózgelerding qolymen. Álde búl dúshpandyqty qoldan qozdyrudyng bir tәsili me?

Qazaqta 800 ge tayau qalamger bar. Sonyng elge belgili aqyn-jazushylarynyng talayy mening aitqandarymdy bayaghydan kýbir-sybyrmen aityp-aq jýr. Men ashyq ketip edim, talaqtary tars aiyryldy. Búlar qazaq әdebiyetining órkeniyetting ózgeshe ýrdisimen órnek jangyn kókseytin qarymdy qalamgerler nemese talghamdary әlemdik mәdeniyetting inju-marjandarymen qalyptasa bastaghan zamannyng oqyrmandary (jastar) emes, eki aradaghy әdeby týsinikting dýbaralary. Olar búl pikir talastan meni bylay qoya salyp, ru-ru bop qyrqysyp, birining qoyasyn biri qazyp, qyrghiqabaq qyrqysyp ketui sol dýbaralyq. Sonyng kesirinen birtútas bilikti, mәdeniyetti últ bolyp qalyptasa almay jatqanymyz kórinip qaldy. Osymen qatar olar býkil júrtqa taraytyn internet jelini adamnyng auzy baryp aita bermeytin anayy ataulardyn, boqtyq sózderding minbesine ainaldyryp aldy. Jalghandyqqa jany qas «Jalghyz atty jolaushynyn» jabylyp jalauyn qúlatyp, jaryghyn sóndiruge bolar, odan dýnie býlinip ketpes, al ru-rugha bólinip alyp últtyng ózine úrys salu qasireti qazaqty qayda aparady?! Al, men óz oiymdy ashyq mәlimdedim. Dúrysy, búrysy bolar, solay! Aty-jóni joq bireuler kitabymdy órtep jatyr. Qorqaq, qorqau bir mýskin mening ómirbayanymdy qazyp otyr. (Kim ekenin bilemin) Eshkimde jaryq dýniyege perishte, payghambar bolyp kelmeydi. Jeke bastyng kem – ketigin týgendeu jetesizdikten basqa ne?!

Órtemek túrmaq elden shygharyp jibersin. Pikirimnen qaytu joq.

Kózimiz tar eken. Kónilimiz mesheu eken.

Áuliyedey Ábish aghanyng (Kekilbaev) tirligindegi bir osaldyghyn keshire almay tap osylay shulap ek. Agha qúsadan qaza bolghan. 

Áy, el emes ekenbiz ghoy.

Derekkózi: adebiportal.kz

Abai.kz