QR Premier-Ministrining orynbasary Imanghaly Tasmaghambetov 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisining batyry – Keyki batyrdyng sýiegin jerleu mәseleleri jóninde kezekti júmys kenesinde tútas bir últtyng namysyn arqalaghan aqberen qolbasshynyn  bas sýiegining elge qaytaryluy eldigimiz ben erligimizdi pash etken iygilikti is ekenin basa aitty.

Halyq auzynda Keyki batyr atymen tanymal Núrmaghanbet Kókembayúly – 1916 jylghy Resey patshalyghynyng qazaqtan әskerge adam alu turaly jarlyghyna qarsy kóterilgen Torghay qazaqtary kósemderining biri. Ol kóterilisshilerding negizgi qaruly kýshi – mergender jasaghyn basqarghan.

Eske sala ketsek, 6 qazan kýni Keyki batyrdyng bas sýiegi Reseyden Qazaqstangha jetkizildi. Ol 93 jyl boyy Sankt-Peterburg qalasyndaghy Kunstkamerada saqtalyp keldi.

 Batyrdyng aty men erligin barynsha dәriptep, onyng denesin salt-dәstýrimizben arulap jerleu qabyrghaly halyq, irgeli el ekendigimizding kórinisi. Sondyqtan, Imanghaly Tasmaghambetov Keyki batyrdyng denesin jerleu rәsimin úiymdastyru jónindegi naqty is-qimyl josparyn qúru manyzdy ekenin atady.

Degenmen, arada batyrdyng bas sýiegine ketpen tiygen sekildi qanqu sózder de aitylyp qalghany ras. Antropologiyanyng býge-shigesine deyin zertteytin vengrlik ghalymdardyng mәlimetinshe, Keyki batyrdyng bas sýiegine balta, ne, auyr semser sekildi  qarudyng zaqym keltirgeni anyqtalyp otyr. Búl túrghyda Semmelveys uniyversiytetining (Budapesht qalasy) radiologiya jәne onkoterapiya klinikasynda bassýiekting jәne jaq sýieginin  kompiuterlik tomografiyasy jasaldy.

Bir nәrse anyq, batyrdyng bas sýiegi mәiiti tabylghan kezde  jerlenedi, denesin izdeu L.Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq Uniyversiytetine jýktelip otyr.

Kenes barysynda Imanghaly Tasmaghambetov Mәdeniyet jәne sport ministrligine Qostanay oblysynyng әkimdigimen birlesip Keyki batyrdyng kesenesin jobalau jәne odan әri qúrylysyn jýrgizu ýshin qajetti barlyq sharalardy qabyldau jóninde tapsyrma berdi.

Viyse-premier halqymyzdyng ruhy men mәrtebesin kóteru túrghysynda osynau jobanyng tarihy manyzyna erekshe toqtalyp, ony jýzege asyru ýshin qúzyrly mekemeler jәne qogham ókilderimen birlesip is-qimyl jasaugha dayyn ekenin mәlimdedi.

Sonymen qatar, kitaptar, piesa jazylyp, kóptegen is-sharalar ótkizu josparlanyp otyr.

Ghalymjan Sәrsen,

Derekkóz: Últ portaly