Curette: Ahiko Tesuro

Biz miday aralasqan aqparat zamanynyng tym-tym asyghys adamdary tarihty sezinbey, jýregimizden onyng әrbir sәtin ótkizbey jatyp úrandap, әldebir nauqanshyldyqqa ilesip belsendilerding lepirme sózine eligip ketim jatamyz. Ári osynday әreketterdi jii qaytalaymyz... Tarih bizding oilaghanymyzday bolsa, bizding qazirgi әreketimiz ben úrandarymyzgha ynghaylansa dep oilaymyz. Biraq, eshqashan olay bolmaydy! Býgingi kýn keshegi tarihtyng jýrip ótken joly, jasaghan enbegi. Biz keshegi tarihtyng jemisi. Qalay deseniz de... Tariyhqa búiryq bere almaysyz, ýkim shyghara almaysyz, yqpal ete almaysyz! Tariyhqa biylik jýrmeydi. Alayda, tarihty - ótken kýnning әr kezenin janynyzben sezinip, býgingi kýnge degen keybir oilarynyz ben kózqarastarynyzdy qayta qaraugha әbden bolady... Ol ýshin kәri tarihtyng tiri kuәgerining ómir jolyna ýnilseniz de mol maghúlmat alasyz.

Qaraghandy oblysyna qarasty Aqtas auylynda seksen bes jastaghy Ahiko Tesuro esimdi aqsaqal túrady. Últy – japon. 11 nemere, 5 shóbere sýiip otyrghan Ahiko aqsaqaldyng qanday taghdyr iyesi ekenin jalpaq júrt bile bermeydi.

Ahiko Tesuro 15 jasynda taghdyrdyng aidauymen GULAG-tyng Qazaqstandaghy eng iri lageri – KARLAG týrmesine týsedi. On bes jastaghy bala tergeushilerding qinauyna kóne almay aqyry ózine taghylghan «japon tynshysy» degen jalghan aiypty moyyndaydy. Sóitip, KARLAG qara týnekke oranghan tozaq apanyna týsedi. KARLAG ta sol kezendegi ziyalylar, ghalymdar, oqymystylar otyrghany, olardyng adam tózgisiz qinau, zorlyq kórgeni tarihtaghy stalindik kezenning qandy betterinen belgili. Jastyq shaghyn KARLAG týrmesinde ótkizgen Ahiko on jyldan son, 25 jasynda bosap shyghady. Bostandyqqa shyqty degen aty bolmasa, keudesinde jany ghana bar ólimshi kýide qu sýiegin sýiretip shyghady. KARLAG tan shyqqan 25 jastaghy jigitting salmaghy 24 kg bolghan eken. Osydan-aq, Ahikonyng qanday kýide bolghanyn týsinuge bolady. Jat jerde, eshkimge kereksiz, ólim auzynda týnekten jaryqqa shyqqan Ahikony es-týssiz jatqan jerinen qazaq әieli tauyp alyp, auzyna su tamyzyp, qarghys atqyr soghys jútqan úldarynyng ornyna balasynday bauyryna basyp, adam qataryna qosady.

Keyin zaman onalghanda Ahiko ata júrty – Japoniyagha baryp, әkesimen, bauyrlarymen, tughan-tuysymen tabysady. Japoniya Ahikony qaharman retinde qarsy alyp, túrmysyna, ómirine qajetti jaghdaydy jasap beredi. Biraq, Ahiko Japoniyada túraqtay almay, Aqtasqa qayta oralady. Qanday qúdiret qayta alyp kelgenin Ahikonyng ózine ayan! Ózine ayan bolatyny ekinshi ret dýniyege әkelgen qazaq anasy, adam qataryna qosqan qazaq ortasy, qazaq jeri...

Qansha jerden nauqan salyp, úrandaghanymyzben KARLAG týrmesin kórgen taghdyr iyeleri, onyng qazaqqa ózge júrt ókilderine әkelgen qasiretin, jazylmastay jangha salghan jarasyn, sanada qalghan tereng izin kórsetetin dramalyq shygharma osy kýnge deyin qoyylmaghan eken. Mine, endi sol olqylyqtyng orny tolyp, Tәuelsizdikting 25 jyldyghy qarsanynda M.Áuezov teatry Ahiko Tesuronyng ómir jolynyng negizinde jazylghan spektakldi qazan aiynyng 22 kýni túsauyn kesip, sahnagha shygharmaq. Dramaturg Mәdina Omarova jazyp, rejisser Ashat Maemirov sahnalaytyn «Aqtastaghy Ahiko» derekti dramasynyng basty iydeyalyq túghyry ol – adamnyng jasampaz, jigerli ruhy. Yaghni, Ahiko beynesi arqyly stalindik qan qasap jyldary ghaziz basy azapqa týsken últ úlylarynan bastap, qarapayym jazyqsyz san myndaghan adamnyng beynesin, olardyng tútas jýie syndyra almaghan bolattay berik ruhyn, qansha qinau, zorlyq-zombylyq kórse de ómirge qúshtarlyghyn, jarqyn bolashaqqa degen ýmitterin óltirmey, adamy beynesin saqtay bilgen bolmysy kórsetiledi.

M.Áuezov teatrynyng 91 mausymdaghy alghashqy priemerasy – «Aqtastaghy Ahiko» spektakline qatysty ótken baspasóz mәslihatynda teatr diyrektory, akter Erlan Bilәl Qaraghandygha joly týsken bir sapar kezinde Parlamenti Mәjilisining deputaty Núrlan Dulatbekovpen jolyghyp, әngime barysynda KARLAG  jayly tyng mәlimetter estigenin aita kelip: «Muzeydi arnayy baryp, kózimmen kórdim.Kózben kórip, sezinu bólekshe әser etti. Óte auyr kýide birneshe kýn jýrdim. Aqyry, Núrlan Dulatbekov myrzamen birlese otyryp, Ahikonyng taghdyryn arqau etken sahnagha layyqtalghan shygharma jazudy josparladyq. Sodan teatrymyzdyng dramaturgi Mәdina Omarova Ahiko Tesurogha әdeyilep baryp, basynan keshken ómirin óz auzynan jazyp alyp keldi de, shygharmagha kiristi. Sóitip, ózindik erekshe qoltanbasymen kórermen yqylasyna bólengen rejisser Ashat Maemirovti shaqyryp, qoyylymdy sahnalaudy úsyndyq. Mine, búiyrtsa, qazannyng 22-23 kýnderi priemerasyn ótkizgeli otyrmyz» dedi.

Mine, osylaysha, tarihymyzdaghy qaraly betterding biri kórkemdik biyik pen tereng psihologiyalyq tartysqa toly obrazdar arqyly «Aqtastaghy Ahiko» qoyylymymen kórermenge jol tartady.

KARLAG qapasynda jastyq shaghyn jerlegen Ahikoday adamdardy qúr sýlderin sýiretip bostandyqqa shygharghan kýsh ol – ómirge qúshtarlyq! Ol qúshtarlyq týnekten shyqqan sәule ispettes...

Teatrda kezdeseyik!

Ómirjan Ábdihalyq

abai.kz