(Suretshi Almas Syrghabaev salghan Abay portreti)

Ghalym Arap Espenbetov «Qayym Múhamedhanúly jәne abaytanu mәseleleri» atty maqalasynda:

«Songhy kezderi Abay esimin aldyna qalqan etip ústap, aqyl-oygha syimaytyn ertegi-anyzshylardyng payda boluyna qalaysha nemqúraydy qaraysyn?! Olardyng qatary kóbeyip ketse, qoghamdyq sana, últtyq ruhaniyat ýshin qauipti qúbylys», - deydi. Osylay janayqayyn bildire kele, sonday jayttardyng birine toqtalyp: «Birer ay bederinde teledidardan qazaq mәdeniyeti tónireginde ózinshe oy bólisken bir «sheshen» sózining dәmin keltiru niyetinde Abaydy kuәgha tartyp: «Su ishken qúdyghyna týkirme» dedi emes pe úly Abay, búl kәrining de, jastyng da esinde boluy kerek», - dep kijine, ekilene sóiledi. Senip qala jazdadym. Abaydy oqymaydy, úqpaydy ekenbiz ghoy dep óz-ózime nalydym. Erinbey-jalyqpay qos tomdyqty birneshe ret audaryp shyqtym, onday sóz joq eken. Abaydy ózining qajetine sәikes búrmalap týsindirip, kóldeneng kók atty úly aqyn aitpaghan sózdi aitqyzyp, túnyghymyzdy laylap, jadymyzdy shimaylap jatsa, abyroydan aiyrylamyz. Abaydyng әr sózine abay bolayyq!» (28-bet)  - dep kótergen kókeykesti mәselening әli de kýn tәrtibinde túrghanyn úmytpauymyz kerek.

Ár kezde әrqalay qaytalanyp túratyn osynday kelensizdikterge uaghynda qarsy túrmasaq, Abay sózderin búrmalap, hәkim atyn әrkim qoljaulyqqa ainaldyrary anyq. Búl shyndyghynda qauipti.

Osyghan oray, biz de Abay aitpaghan sózdi aitty qylyp jýrgenderge arnayy toqtala ketkendi jón kórdik.

Bas gazetimizding biri – «ANA TILINDE» (4-nauryz, 2009) «Jaratushy túrghanda, jaratylghannan ne súraysyn?» atty maqala jaryalandy. Avtory - Aydos Qúramysov. Taqyryptaghy sóz onyng jazuynsha Abaydyng sózi. Jalpy qazirgi kýni kez kelgen jazarman «Abay osylay degen, Múqaghaly bylay degen» dese, onyng sózin teksermeymiz, ekshemeymiz. Taqyryp bolsyn, sóz ishinde bolsyn, bere beremiz. Áriyne, múnymyz dúrys emes.

Búl – bir, ekinshi - «ASTANA» telearnasynan (2014 jyly) aqyn Qalqaman Sarinning «Kesh emes» tok-shouy «Jaratylghannan súraghandar» degen taqyrypta arnayy habar jasady. Sóz sonynda jýrgizushi tok-shoudy: «Jaratushy túrghanda, jaratylystan ne súraysyn?» - deydi Abay atamyz», - dep ayaqtaydy.

Aytuly aitysker aqynymyz Múhamedjan Tazabekov te respublikalyq «QAZAQ ÝNI» gazetine (M.Tazabekov: «IYdeologiya – oqsyz qaru», 23-tamyz, 2010) bergen súqbatynda: «Abay atamyz bolsa «Jaratushy túrghanda jaratylushydan ne súraysyn» deydi», - degen eken.

Olar búl sózdi Abaydyng qay kitabynan alyp otyr?! Abaydyng tolyq jinaqtaryn taghy da qarap shyqtyq, biraq múnday sóz joq. Ashyghyn aitqanda, búl sózdi nelikten Abaydyng auyzymen aitqyzyp otyrmyz?

Biri «jaratylghannan» dedi,

Biri «jaratylystan» dese,

Biri «jaratylushydan» deydi.

Abaydyng o zamanda ortagha әruaq mәselesi turaly dәl osylay saual tastay qoyy da ekitalay nәrse. Ou, olar búlaysha oilarynan sóz qúraghansha, dana qazaqtyng «Alladan súraghannyng eki býiiri shyghady, adamnan súraghannyng eki kózi shyghady» degen sózin keltirse de bolmay ma? Álde búl jetkiliksiz be? Biz bireuding sózin bireu úrlasa, onysyn «plagiattyq» deymiz ghoy, al bireuding aitpaghan sózin aitqan dep aitushylardy kim deymiz sonda?!

Jalpy kez kelgen daugha múnday sózdi jazbaghan Abaydy aralastyru – onyng atyna qol súghushylyq, búl – «ata danqymen sóz ótetinin» bilip, aqyn danqyn paydalanushylyq, basqa eshtene de emes. Abaydy ózimizding múnday talas-tartysymyzgha qoljaulyq qylmayyq, aghayyn.

Biz Abay aitpaghan sózge baylanysty óz uәjimizdi aittyq. Al endi әdebiyetshiler arasynda Abay aitqan dýniyelerdi «Abay auyzyna da almaghan» deytinder de qylang bere bastady.

Mәselen «ANYZ ADAM» (№5, 2010, 51-bet) jurnalynyng tútas Abaygha arnalghan nómirinde aqyn Jarylqasyn Amanov Abaygha qatysty mynaday bir oqshau pikir aityp qalady. Ol:

«Osy Abay Abylaydy auyzyna almaghan. Orta jýzding hanyna bir auyz óleng arnamaghan», - degen sóz.

Aqyn aghamyz 1933 jyly Múhtar Áuezov qúrastyryp shygharghan «Aqyn Abay» kitabyndaghy aqyn Kókbaydyng esteliginen habardar bolmauy mýmkin, tipti M.Myrzahmetov 1997 jyly qúrastyrghan «Abaydy bilmek paryz oily jasqa» (Almaty, «Sanat» baspasy) atty Ibrahim Qúnanbayúlynyng ghúmyrnamalyq kitabyn da bir sholyp shyqsa, bar qazaqtyng panasy bolghan Abylay han haqynda, bәlkim, búlay demes pe edi.

Sol 1933 jylghy Abaydyng eng alghashqy tolyq jinaghynda Múhtar Áuezúlyna bergen esteliginde Kókbay Janatayúlynyng bylay deytini bar:

«Bir jyly mening ózime Abylay han men Kenesarynyng qazaqqa istegen enbekterin úzaq әngime qylyp aityp berip, osyny óleng qyl dedi. «Abylay da, Kenesary da qazaqtyng maqtan qylatyn erleri. Búlardyng enbegi de aita qalghanday, úmytpastyq enbek. Sondyqtan bastarynan keshken dәurendi jaqsy sózben jyr qylyp el ortasyna jan jaqsy ólenshining mindeti, sen ýiine baryp ornyghyp otyryp osyny óleng qylyp kel», - dedi.

Sodan keyin ýige kelip otyrysymen óleng qylugha kirisip, kýndiz-týni tynym almay jazdym da, 5-6 kýnde bitirip, Abaygha qaray qayta jýrdim. Abay búl uaqytta ýlken auylynan bauyrdaghy auylyna toqalynykine baryp sonda jatyr eken. Kishi auyly «Araltóbe» degen jerde, ýlken auylynan 35 shaqyrym jerde, bizding auyldan 70 shaqyrymday jerde edi.         

Osy jolgha qasymdaghy atshymmen qysty kýngi ayazda salt atpen kele jatyp, jazghan ólenimdi oilap kórsem, jatqa aitugha bir de biri esimde qalmapty. Abaydyng barysymen «ayt» deytini mәlim. Sondyqtan jol jýrip kele jatyp, óz ólenimdi ózim jattaugha kiristim.

Kýn suyq, qaghazdy eki jenimmen ústap, atymnyng basyn joldasyma jetektetip qoyyp, jol boyy jattadym.

Sonymen kesh bolyp, el ornygha otyratyn kezde kisi auylgha jetip, Abay otyrghan ýige sәlem berip kirip keldim. Ýide kisi kóp eken. Aldaryna keshki shaydy jana alghan eken. Kirgen jerimde sәlemimdi almastan: «Abylay keldi me?» - dedi.

Teginde sol 25 jyl joldas bolghan uaqytymda, anda-sanda qasynan ketip qayta kelgenimde sәlem alyp, «mal-jan aman ba?» dep amandasyp kórgen emes. Ylghy ghana jana kórisip shyqqan kisidey ilip ala әngimege kirisetin, búl joly da sony istedi.

Men súraghanyna «keldi» dep edim, «olay bolsa ait» dedi» (Abai Qunanbajuli «Toliq gijnaq», 1933, «Kazagistan baspasi», 390-bet).

Kórdiniz be, Kókbay sózinen hәkim Abaydyng Abylay jayynan jaqsy habary barlyghyn anghardyq, bar ghana emes, ony qúrmet tútqanyn da sezdik.

Búdan bólek taghy bir derek keltirsek. Ghalym A.Espenbetov: «Qazaqstan Últtyq ghylym akademiyasy Ortalyq ghylymy kitaphanasynyng qoljazbalar qoryn aqtarghanda Músylmanqúl Jiyrenshin (abaytanushy Ábish Jiyrenshinning әkesi – B.B) tapsyrghan tómendegi 8 derekti kezdestirdim», - deydi de, barlyghyn tizip kórsetedi. «Kórsetilgen núsqalardyng ishinde eki jәdigerdi Músylmanqúl aqsaqaldyng tikeley Abay aituynan («Abylaydyng jas kýnindegi ómiri», «Abylay turaly jinaq») jazyp aluy múranyng qúndylyghyn aighaqtaydy» (61-bet), - dep jazady ghalym A.Espenbetov.

Yaghni, Ábishting әkesi Músylmanqúl da Kókbay siyaqty Abylaygha qatysty derekterdi Abaydyng óz auyzynan estigen.

Endeshe, Abay haqynda birdene aitqymyz kelgende abay bolsaq, aghayyn!

PAYDALANGhAN ÁDEBIYETTER

Abai Qunanbajuli «Toliq gijnaq», 1933, «Kazagistan baspasi».

«Abaydy bilmek paryz oily jasqa». Almaty, «Sanat», 1997, Qúrast.: M.Myrzahmetov.

Abay (Akademiyalyq jinaq) I-II tom. Almaty, «Jazushy», 1995.

A.Espenbetov «Shygharmalary», 2-tom, Astana, «Foliant», 2014.

«Ana tili» gazeti. 2009 jyl, 4-nauryz. A.Qúramysov «Jaratushy túrghanda, jaratylghannan ne súraysyn?»

«Qazaq ýni» gazeti. M.Tazabekov: «IYdeologiya – oqsyz qaru», 23-tamyz, 2010.

«Anyz adam» №5, 2010.

Bauyrjan BERIKÚLY

Abai.kz