Topyraghyn týrtip qalsan, tasyn tónkerip qarasang qart tarihtan habar beretin qazaqtyng qazynaly jerinde talay dýnie túnyp jatyr. Alash alash bolghaly qazaqtyng tórt astanasy oryn tepken Syrdyng boyynda da ótkenning sayraghan izindey, kónening kózindey tarihy hәm mәdeny oryndar jeterlik. Búl atyraptyng әr tóbesinde aitylmaghan syr, jazylmaghan shejire jatyr. Al osyny alty qúrlyqqa aishyqtau, dәuirding jauharynday dәripteu bizding moyyngha artylghan asyl paryzdyng biri bolsa kerek. Onyng ýstine, últtyq ruhtyng kósegesi kógersin desek, osynau jәdigerlerimizdi býgingi úrpaq sanasyna sinirip, bolashaqqa basy býtin amanattau da jauapty is. Búl orayda Syr elinde az júmys atqarylyp jatqan joq. Sonyng biri «Syr – Alashtyng anasy» atty ekspedisiya edi. Jalpaq júrtqa aimaqtyng sýbeli tarihyn tartu etudi kózdegen joba jeti audan men Qyzylorda qalasyndaghy tarihi, mәdeny múralardy, kórnekti jerleri men óndiris oshaqtary qamtyldy. Ekspedisiya júmysy 21 kýn­ge sozylyp, qart Qarataudan bastap qúlany jýitkigen Barsakelmes qoryghyna deyingi aralyqty tolyq qamtydy, - dep jazady "Egemen Qazaqstan" basylymy.

Qadymnan qalghan qoltanba

«Tarihty bilmey – keleshekti boljau qiyn»,– degen eken Ábu Nasyr әl-Farabi. Ekspedisiya mýsheleri aqparattyq-beyne, kórkemsuret alibomyna mәlimet jinau barysynda Shiyeli audanynda Qaratau tau silemderindegi «Sauysqandyq» shatqalyndaghy petroglifterge arnayy týsiru júmystaryn jasady.

Enbekshi auylynan 55 shaqyrym soltýstik-shyghysqa qaray jotalardy jaghalay Sauysqandyq ózenining ong jaghynda, Sýleymen jaylauynyng irgesindegi Ýlkenshoqy, Kishishoqy atalatyn tau jotalarynyng jartastaryndaghy suretter qola dәuirinen qalghan qúndy dýniyeler. Jartastaghy suretter sol dәuirding әdet-ghúrpyndaghy nanym-senimderinen kórinis beredi. Býginde osy qúndy múra YuNESKO-nyng eskertkishter tizimine úsynylghan.

Sauysqandyq shatqaly Bala Sauysqandyq jәne Ýlken Sauysqandyq bolyp bólinip, 5 tauly aimaqty qúraydy. Múnda taueshki, arqar, qasqyr, týie, jylqy siyaqty januarlar men andar jayly sujettik kórinispen qatar, qaru asynghan adamdar erekshe beynelengen. 2004 jyly «Túran» ekspedisiyasynyng barlau júmystarynda tabylghan shatqaldaghy suretter ejelgi dәuirden derek beretin qúndy mәdeniyetimizding jalghasy. 9 shaqyrymgha sozylatyn jartastaghy beyneler ekspedisiya qorjynyn toltyratyn mol aqparattar berdi.

Qarataudyng qúpiyalary

Qart Qaratau. Til úshyna osy bir sóz tirkesi eriksiz orala beredi. Taudyng etegine bara qalsanyz, onyng tastaryna qaray otyryp, eski zaman kóz aldynda eriksiz kólbeng qaghady. Qanshama ghasyrlar ótti. Bir kezderi Qaratau zanghar kókpen talasqan biyik bolghan shyghar-au. Ony kimning kózi kórgen? Qazir she? Shógip barady. Tura jasy kelgen adam sekildi. Ortasha biyiktigi 1800 metr eken. Eng biyik túsy – Mynjylqy. Onyng ózi de aspanmen talasqan talay shynnyng qasynda óte pәs.

Qalyng qatparly Qarataudyng songhy silemderi Syr ónirine jetip jyghylady. Qazaq dalasynyng ontýstik ólkesin boylap jatqan tau qashannan da últymyz ýshin úlyq tútqan kiyeli mekenning biri. Baghzy zamannan baytaq dalamyzdyng kórkin kirgizip, ajaryna әr bergen, elge nәr bergen.

Ghalymdar búl taudyng jerding betinde payda bolghanyna qanshama million jyl ótkenin aitady. Al odan beri talay mәrte jylghadan su aghyp, san ret aghashtar býrshik jardy. Qanshama úrpaq almassa da, Qaratau adam balasymen birge jasap keledi, әli de talay úrpaghyna qúpiyasyn asha jatar…

Eski zamandarda ómir sýrgen adamdar osy taudyng baurayyn meken etken degen derekter bar. Onyng aiqyn kuәsi – tasqa qashalyp salynghan suretter. Múnday tarihy oryndar 400 shaqyrymgha sozylyp jatqan Qaratau qoynauynda óte kóp. Ghalymdar olardy qola dәuiri men orta ghasyr aralyghynda beynelengen dep joramal jasap jýr. Arheologtar zertteuge alghan tastaghy tanbaly suretter qazir mynnan asady.

Janaqorghan audany túsyndaghy Qatynqamal ýngiri jayynda kópshilik jaqsy biledi. Búl jer – tarihy oryn. Jaugershilik zamanda qalyng elge pana bolghan desedi. Alayda, onyng qúpiyasy әli tolyq ashylghan joq. Ýngir qalay payda boldy? El aitatyn әfsana týrlishe sóileydi. Ghylym tilimen dәiek kem. Qazirge deyin Qaratau qoynauynda jatqan 50-ge juyq qamal bar eken. Kóbisi әli zerttele qoymapty.

Tabighattyng tamashasyna kóz salghynyz kelse, Qarataudyng baurayyna barsanyz, kelbeti kórkem kóptegen kórikti jerlerdi kórip, kóniliniz kóterilip qaytady. Jaratylystyng súlulyghy múnda da jetip jatyr. Ony qolmen qashap jasaghan mýsinshining tuyndysy dersiz. Degenmen, onyng barlyghy on segiz myng ghalamnyng tól tuyndysy. Betkeyining topyraghy da basqasha, qonyr jәne qyzghylt qonyr týsti, kelgen adamnyng kózine birden týsedi. San aluan ósimdikter de taudyng kelbetine shyray qosa týsedi.

Qarataudy meken etken ang men qús kóp-aq. Kezinde olardyng keybirining túqymyn túzday qúrta jazdaghany ras. Solardyng biri – arqar. Qaratau arqary tek osy jerdi ghana meken etedi. Tauly aimaqtyng jazyqtau jerinde jýretin ang olay-búlay kóship jýrgendi qalay bermeydi. Qashannan da bir sәttik qyzyq ýshin basqasyna bas auyrta bermeytin anshylar arqardy ondy-soldy myltyqtyng shýrippesine baylaghany ózegimizdi órteydi. Býgingi kýni tau jaqqa jolynyz týsse, ony kórmeuiniz de mýmkin. Úshqan qús pen jýgirgen andy esepke alatyn ghalymdar onyng sany kemip bara jatqanyn aityp, dabyl qaghyp jýr. Ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldarynda taudyng baurayynda bar-joghy 150-250 arqar kózge úshyrasqangha úqsaydy. Al býginde…

Ghalymdar Qarataudyng qoyny-qonyshy qazba baylyqqa toly deydi. Búl sózding jany bar. Qorghasyn men myrysh, fosfor sekildi qat dýniyelerding qory jeterlik múnda. Gips, sement te kezdesedi. Keybiri óndirilip te jatyr, endigi birine týren tie qoyghan joq… Qarataudyng qúpiyasy kóp-aq…

Abyzdar atyraby

Qazaqtyng dalasy әuliyelerge, batyrlargha, biy-sheshenderge, sahabalargha bay ólke. Sol ólkening biri Oqshy ata kesheninde Asan qayghy atamyzdan bastap Esabyz, Bala bi, Ghayyp ata, Qysh ata, Mústafa Shoqaydyng atasy Torghay datqa jatyr. Top mýsheleri kiyeli jerde bolyp, abyz-әuliyelerding basyna qúran baghyshtady. Oqshy ata mazaraty Týrkistannan búryn qalanghan erterektegi ýlken panteon bolghan. Qasiyetti oryn Shiyeli audany Bәigeqúm eldi mekenining janynda ornalasqan.

Óz zamanynda Oqshy ata qaru-jaraq dayyndaytyn ústa әri erekshe daryngha ie qasiyetti adam bolghan eken. Azan shaqyrghan esimi Ibrahiym, key derekterde Kógentýp delinedi. H ghasyrgha jatatyn búl mazarat aimaqtaghy erekshe manyzgha ie jerding biri.

Bәigeqúm auylyndaghy Qanqoja kóli – turistik aimaqqa súranyp túrghan demalys orny. Úzyndyghy 35 shaqyrym, eni 1,5 shaqyrymdy qúraydy. Demalys aimaghynda bir mausymda 30 myng adamgha deyin jinalady. Qambash kólinen keyin ýlken aumaqqa ie Qanqoja kóli bolashaqta aimaq turizmine janasha serpin beretin jobagha ainalatynyna senim mol.

Shiyeli, Janaqorghannan keyin ekspedisiya Syrdariya audanyna bet týzedi. Qashanda gýl-jelegi jayqalghan Naghy Iliyasov auyly bar jasauymen jaynap túr. Top mýshelerin jarqyn kónilmen qarsy alghan auyl túrghyndary izgi tilekterin aityp, aqjarma batasyn berse, «Aq әjeler» ansambli jyrdan shashu shashty. «Syr – Alashtyng anasy» ekspedisiyasy Syrdariya saparynda audandaghy kórikti oryndar men tarihy manyzy bar Syrlytam, Mýlkәlan әuliye, Qaljan ahun meshit-medresesine at basyn búrdy. Aldymen Inkәrdariya auylynda ornalasqan Molqalan (Molla-Qalan) kesenesine kirip, qúran baghyshtaldy. Ejelgi ozyq oily әuliye-әmbiyeler jayynda anyzdargha qanyqty. Qyzylqúm jerindegi Syrlytam kesenesi kóne tarihtyng kuәsin qoynyna jasyrghan eskertkishting ýlkeni. Qarahan kesenesinen keyingi Syr elindegi ortaghasyrlyq sәulet eskertkishine jatady. Tariyhqa sheginsek, Hazar tenizining jaghalauyn Qanly, Kerderi, Day úrpaqtary, keyinirek týrikmender men qaraqalpaqtar mekendegen. Keybir derek kózderinde Qambar batyr men Alpamys batyr da (Bәmish) Syr boyynda tughan delinedi. Qorqyt ata jyrlaryndaghy Qazan Salar, Bәmish, t.b. keyipkerler tarihta bolghan, Syr boyynda ómir sýrgen adamdar. Barshyn qyzdyng atymen atalghan Barshyndariya Jetikólden bastalghan kórinedi. Qazirgi Syrlytam eskertkishi osy Barshyn qyzdyng qúrmetine salynghan-mys. Syr elinde eki Syrlytam bar. Biri Qarmaqshy audanynda, ekinshisi Syrdariya audanynyng Inkәrdariya auylynan 29 shaqyrym jerde ornalasqan. Kórnektiregi de osy. Syrlytam atalyp ketken Barshyn qyz mazarynyng tarihy sonau HIII ghasyrdan bastalady. Eskertkish portal kýmbezdi, sharshy ýlgimen, qyzyl kirpishten túrghyzylghan. Biyiktigi 10 metr shamasynda. Qúmtóbe basyna ornatylghan Syrlytamnyng beti shyghysqa qarap túr. Syrlytam kesenesi aghashsyz salynghan eken. Kýmbezding baghanalary men olardyng arasyna salynghan beyneler qazaqtyng ong-órnegine úqsaydy. Kirpishteri óte júqa, shertsen, synghyrlap túr. Mazardyng ishi men syrtyndaghy beyneler men belgiler búl beyitting qyzgha arnalghan eskertkish ekenin dәleldey týsedi. Eskertkishting mandayshasynda «Ghamal Jay lahat» degen jazu bolghan. Býginde ol jazudan júrnaq qana qalghan. Búl mazardyng qúndy sәulet eskertkishi ekenin jete týsinbegen keybireuler týrli naqyshtardy búzyp әketken. Kýmbez janynda tórtqúlaqty beyit bar. Syrlytam mazarynyng ishinde segiz qabir jatyr. Olar jayynda: «Bәmsining 7 qaryndasy bolghan, segizinshisi – әieli Barshyn (Bәnu-sheshek) bolugha tiyis», – dep jazady týrkitanushy, professor Áuelbek Qonyratbaev.

19-shy ghasyrdyng ghúlamasy, aghartushy Qaljan ahun Bólekbayúlynyng medresesi Terenózek kentine jaqyn jerde ornalasqan. Ózi ghalym әri diny aghartushy bolghan ol arab, parsy tilderin jetik mengerip, Hiua men Búharada (Kókiltash medresesi) joghary bilim alyp, aghartushylyq qyzmettermen ainalysqan. Islam dinin nasihattaumen shektelmey, óz shәkirtterin Shyghystyng ghylymy jәne ruhany bay múrasymen de tanystyrghan. Ol halyq arasynda aqyn jәne qogham qayratkeri retinde de belgili. Onyng bastamasy boyynsha 1916 jyly medrese túrghyzyldy. Búl jerde medreseden ózge ishki kirpishten túrghyzylghan Qaljan ahunnyng ózi túrghan ýiining de orny bar.

Mәdeny meken

Últtyq mәdeniyetimizding bir tarmaghy ata-baba múralarynan syr shertetin, olardyng qaldyrghan ónegesin keyingi úrpaqqa tanytar tarihiy-mәdeny eskertkishter ekeni anyq. Qazirgi tanda halyqtyng últtyq sanasy oyanyp, tarihy túlghalardyng tanyluyna, arhiytekturalyq, arheologiyalyq eskertkishter men tarihiy-mәdeny múranyng bay dýniyesine úmtylysy kýn sanap ósip kele jatyr.

Zúlmat zamandardy, joyqyn soghystardy basynan keshirip, býgingi kýnge qabyrghasy sógilmey jetken Syr óniri kóne dәuirlerden mәdeniyet osha­ghynyng ordasynday bolghany aqiqat. Búl sózding shyndyghyna sapar barysynda kóz jetkizdik. El anyzynda Syr ónirindegi shaharly mekenjaylardyng kóptigi sonshalyq, Shynazdan shyqqan laq shatyrdan shatyrgha sekirip otyryp, Aral tenizine deyin jetedi degen әfsana bar. Búl teneuding tegin aitylmasy belgili. Degenmen, týsirilim tobynyng zertteuleri nәtiyjesinde Syrdariya ózenining ong jәne sol qanatynda qala mәdeniyetining qalyptasqandyghyna kózimiz jetti.

Ekspedisiyalyq top Jalaghash audanynda Búharbay batyrdyng eskertkishine, muzey ýiine jәne meshitinde bolyp, batyr úrpaqtarymen saliqaly súhbat qúrdy. Al Tang auylyndaghy Ábjәly ishan meshiti juyrda ghana qayta janghyrtudan ótip, el iygiligine berilipti. Osy auyldyng tumasy, eljandy azamat Imamzada Shaghyrtaevtyng demeushiligimen qayta janghyrtylghan imandylyq ýii býginde jamaghattyng quanyshyna ainalghan. Auyl qariyalarynyng aituy boyynsha, meshitti Ábjәly ishannyng ózi sol kezdegi Qyzylorda temir jol vokzaly ghimaratyn túrghyzghan aqmeshittik Núrmúhammed degen ústagha qalatqan eken. Meshit sol manda ómir sýrip, býkil ghúmyryn balalardy músylmandyqqa oqytugha arnaghan, jergilikti halyqtyng diny sauatyn ashugha kóp enbek sinirgen Ábjәly moldanyng atymen atalady.

Kónermes múrasy men tarihy mol Jalaghash audanynda Qosabyl asar, Ýngirli asar, Monshaqty asarlar – Qanly kezeninen kele jatqan keremet jotalar. Biyiktigi 15-20 metr bolatyn asarlar zertteu júmystaryna súranyp túrghan jәdigerler.

Qarmaqshy audanynda ornalasqan Qorqyt ata kesheni – oblystyng turistik kartasyna engen birden-bir ýlken nysan. Jәne týrki halyqtaryna ortaq Qorqyt ata mazary da tarihy múramyzdyng sýbeli bóligi. Sonymen qatar, antikalyq eskertkishter Búlandy, Shirik Rabat siyaqty asyl qazynalarymyzdy turisterge tanytugha Qyzylqúm aimaghyndaghy jol nasharlyghy jәne úzaqtyghy kedergi bolghany bol­masa, ghalymdardyng nazaryn búryp otyrghan, arheologiyalyq qazba júmystary jýrgizilip jatqan eskertkishter bolashaqta turizm salasyn damytudaghy óz mәrtebesine ie bolady dep senemiz.

«Syr – Alashtyng anasy» ekspedisiyasy Qarmaqshy topyraghyndaghy Jetiasar mәdeniyeti jónindegi mәlimetter bazasyn da keneytti. Osy arqyly biz basqan asarlardyng eng ýlkeni res­publikalyq manyzgha ie tarihiy-mәdeny nysan sanalatyn Altyn asardyng ejelgi túrghyndary jau shapqynshylyghynan qalany tastap ketuge mәjbýr bolghan desedi.

Qaraly asar, Jalpaq asar, Qúrayly asar, Bazar asar jәne Tompaq asar, Shirik Rabat atanghan qalashyqtar jәne Bәbish mola kesheni, Balandy, Sengir tam qyluetining tarihy manyzy jóninde erterekte aimaqty zertteuge kelgen orys ghalymdary IY.Levina men S.Tolstovtyng enbekterinde keninen zerttelgen. Bir әttegen-ayy, qazba jú­mystary men qúndylyqtar Resey asqan… Sol jә­digerlerge til bitse, kóne tarihtan mol syr sherter edi-au.

Syr óniri Saq-apasiaktar astanasy Shirik Rabat, Oghyz taypalarynyng astanasy – Jankent, Horezmning shetki aimaqtaryn basqaruda ortalyqqa ainalghan Jent, Aqorda astanasy Syghanaq syndy qalalarymen ataghy alysqa jetken. Ekspedisiya mýsheleri sapar barysynda osynday qala qúrylystaryn, sәulet eskertkishterin saqtau, qamqorlyqqa alu keleshek úrpaq ýshin manyzdy ekenine taghy bir kóz jetkizdi. Olardyng býgingi saqtalu dengeyi, qorghalu aimaghynyng eskerilmeui, tipti búzylyp ketui kimdi bolsa da alandatady degen ýmittemiz. Ertengi kýnge qoyylar talap kóp, eskeriler jaghday qanshama?!

Darhan dala túlghalary

Elbasy «Jalpaq júrtyndy, iyisi Alashyndy qúrmetteu aldymen ózing túrghan ólkening tarihyn, tabighatyn tanudan, túlghalaryn ardaqtaudan bastalady»,– degen bolatyn. Osyny negiz tútatyn «Syr – Alashtyng anasy» ekspedisiyasy qazynaly Qazaly topyraghyna ayaldady. Árbir ólkening ózindik tarihiy-mәdeny ereksheligi, sara joly bolady. Úly Jibek jolynyng boyyndaghy Jankent, Myntóbe, Kýiik Qala, Kesken Kýiik sekildi ertedegi qalalar saf altyngha bergisiz tarihy syrlardy býgip túr. Saraman-Qosa, Oraq, Begim Ana, Úzyntam, Sarybayqazghan, Qazanghap siyaqty jaugershilik zamanda belgi beru maqsatynda túrghyzylghan tarihy múnaralar men Qúttybay, Syrlytam, Baqa bi, Kәribay, Nayzaghúl, Janqoja keseneleri, Dónqazghan, Ýshnazar, Qosym әuliye, Jabaghyly, Áuliyetóbe jәne Manas mazarattary syndy әr zamanghy tarihiy-sәulet eskertkishteri býgingi kýnge jetip, úrpaqtaryn úly tarihtyng syryna ýniltedi.

Halyqty qan qaqsatqan basqynshy qoqan-hiualyqtarmen, jasy seksennen assa da otarshyl orys basqynshylarymen jan ayamay kýresken Janqoja batyr osy ónirden bastap attan týspey, Aqmeshit bekinisine deyingi jerlerdi ozbyr jaudan azat etken. Batyr kesenesi audan aumaghynda, biyik auqymdy tóbe basynda ornalasqan. 2011 jyly baba kesenesine jóndeu jýrgizilip, túghyrly tas-belgi ornatyldy.

Qazaly qalasyndaghy birtuar jaryq júldyz Ghany Múratbaev oqyghan mektep ýii, Noghay, Ghanibay bay, Qojanazar, Ázilhan ishan meshitteri, temirjol mәdeniyet ýii men erekshe sәulet ýlgisindegi vokzal, eski qaladaghy ghasyrmen qúrdas túrghyn ýiler jәne Qazaly lokomotiv zauyty kez kelgen adamdy eriksiz ótken kýnning túnghiyghyna boylatyp әketedi.

Ejelgi Jankent, Myntóbe qalashyqtary, Qúttybay, Kelimbet, Syrlybay mavzoleyleri men Saraman-Qosa jәne Úzyntam múnaralary – Qazaly audanynyng býgingi kýnge jetken maqtanyshtary.

Qazaq halqynyng tóbe biylerining biri – Áyteke biyge arnalghan eskertkish kent qaqpasy temirjol manynda ornalassa, qazaq jastarynyng kóshbasshysy Ghany Múratbaev eskertkishi ózi atyndaghy auylda oryn tepken.

Saraman-Qosa múnarasy HVIII ghasyrdaghy sәulet ónerining qaytalanbas tuyndysy. Saraman esimdi jigit pen Qosa degen qyzgha qoyylghan belgi. Bir derekte, Jent qalasyn biylegen hannyng balasy Saraman men jarly jigit Qosay dos bolypty deydi. Eki dos jer kórip, el tanu ýshin hannan rúqsat alyp, Quang men Syrdariyadan ótip, Arqagha qaray jyljidy. Bir kýni Tasbúlaq degen shaghyn taudan aghatyn Taldysay ózenining jaghasyndaghy auylda ýlken qyz úzatu toyyna tap bolady. Besikte aittyrghan baydyng balasyna úzatylghaly jatqan qyzben Saramannyng kónili jarasyp, bir-birimen ýnsiz úghysyp, aqyr sony qashugha bel buady. Saraman men Qosa attary boldyrghansha shauyp, týn jýrip, kýndiz demalyp, alty kýn degende Syrdan qúlaydy. Saghyrdan attaryn jaldap ótip, Quangha jetip qonady. Ertenine qughynshylardy qazirgi eskertkish túrghan tóbege jete bergende kóredi. Túraqtaryn bilse, әsker әkelip, onyng sony qyrghyngha úlasaryn sezgen Saraman: «Búlardyng qanyn basqalargha jýktegenshe, ózimiz bolayyq. Men aldyn bógeyin, Qosay qyzdy alyp Qyzylqúmdy betke alyndar. Men tiri qalsam, senderdi tabarmyn», – deydi. Sonda Qosay «Ekeuinneng sadaghang ketpesem, mening dostyghym qayda?! Jol meniki, kidirmender», – depti. Biraq Saraman kónbeydi. Qyzdyng alty aghasy jiyrma jigitimen jetken eken. Kýshi basym bolady. Jeti adamnyng jastyghyn alyp, aqyry Saraman qolgha týsedi. Qyz ben Qosay úzay almay jýredi. Tóbening basyna shyghyp qaraghan Qosay shayqastyng bitpesin bilip, qyzgha «Osy betinmen qasha ber. Tiri bolsang úmytpaghaysyn. Janaghy shayqas bolghan tóbening basynda Jent degen qala bar. Saramannyng eli sol» deydi. Qyz «Ózim qara jamyldym, eline ne betimmen baramyn?» dep oilaydy. Qughynshylargha Qosay qarsy shabady. Kýshi basym qughynshylar onyng da, qyzdyng da basyn qanjyghagha baylaydy. Han jarlyghymen әrqaysysyn ózining ólgen jerine jerleydi. Kirpish bas­tyryp, kýidirip, múnara salady. Saraman jigit pen Qosay qyz turaly anyzdyng taghy bir núsqasy bar. Ol boyynsha da bir-birine yntyq eki jas zúlymdardyng qúrbany bolady. Býginde múnaragha respublikalyq manyzy bar tarih jәne mәdeniyet eskertkishi mәrtebesi berilgen. Múnaranyng tóbe jaghynda ýsh qarauyl tesigi bar, auzy ontýstik-shyghysqa qaraghan, ózi eki bólmeli. Ishine kóz salsanyz, jogharygha ainalyp kóteriletin baspaldaqty bayqaysyz. Syrdyng tómengi aghysy nebir anyz-әpsanagha túnyp túr.

Tenizben tamyrlas tariyh

Ásem tabighatymyzben qatar tarihymyzdy tanytuda 4 myng shaqyrymnan asa jol jýrip kelgen top bayyrghy Barsakelmes qoryghyna baryp, ondaghy «Qyzyl kitapqa» engen qúlandardy kóruge mýmkindik aldy. Sәl sekemdense saghym úshyndaghy súlbagha ainalatyn tarpandar qoljetim jerde beynetaspagha basyldy. Qarasynyng ózinen-aq qaraqúrymday kóbeygenin kónilge medet túttyq. Qoryq inspektorlarynyng aituynsha, biylghy sәuir aiynda jýrgizilgen esep boyynsha 513 bas tirkelgen kórinedi. Biraq búl tek resmy sanaqqa ilingeni ghana. Qoryq inspektorlary ýiirden sayaq jýrgenderining ózi jýz qaraly dep otyr. Sonau 1954 jyly Týrikmenstannyng Batqyz qoryghynan jersindiruge әkelingen 7 bas (2 atalyq, 5 analyq) Prjevalisk jylqysy týz taghylarymen, brakonierlerden aman-esen ósip-ónip, jer aumay qaldy. Býginde tarpandar Barsakelmes memlekettik tabighy qoryghynyng inspektorlarynyng qyraghy nazarynda. 160 800 gektargha sozylyp jatqan qoryqta qúlanmen qatar qaraqúiryq, aqbókender, shól jәne shóleytti jerding qústary men balpaq, batpandary tirshilik etedi.

Aral ónirindegi túrghyndar arasynda Barsakelmes jayly anyzdar da jetip-artylady. Solardyng biri bylaysha jeli tarqatady. Bayaghyda osy manayda túratyn taypalar arasynda jaugershilikke tyiym bolmay bara jatqasyn Lәtpay degen kisi, rulastarymen qúlaq estip, kóz kórmegen alys jaqqa ketip qalugha qam jasaydy. Sonda búlargha tenizding qaq ortasyndaghy suy túshy, shalghyny shýigin, balyghy mol, aluan týrli an-qúsy bar, sekseuili qalyng ghajayyp aralgha ótip ketudi úsynushylar tabylady. Búlar múz qatqanda kýzer jasap, sonyng ýstimen araldyng tórine jetip almaq bolady. Maqsattaryna jetpek bolyp IYzendi Aral túsyndaghy aq jartas týbin panalap, Sholpannyng tuuyn kýtip otyrghanda, olar jaqqan ottyng manayyna jyrtyq shapandy, tesik tymaqty bir aqsaqal kelip, Lәtpaygha qarap: «Ol araldan qoryqpandar, onda zúlymdyq joq, qasqyr joq, adamdar joq. Aralda tabighatty saqtasandar, baqytty da úzaq ómir sýresinder. Úrpaqtaryng eshteneden zәrulik kórmeydi. Mynghyrghan mal bolady. An-qústy óltirmender. Aqqulargha tiymender» degen eken. Osyny aitqan qariya zamatynda qaranghylyq qoynauyna sýngip joq bolyp ketipti-mys. Lәtpay onyng Qydyr ekenin ishtey sezedi. Al tóbeden Sholpan kóringen sәtte taypa týgel ornynan qozghalyp, múzdy kópir – kýzerding ýstimen tizbektelip jýrip ótip, araldyng qoynauyna baryp týsedi. Qysty osy aralda jaqsy ótkizgen Lәtpay júrty kóktemge qaray toyyna bastaydy. Qydyr atanyng aitqandary aiday kelip, kóp úzamay olar shekten tys bayy týsedi. Osy úzaq anyzdyng aqyry araldaghy aghayynnyn, bayaghy qariyanyng ósiyetin esterinen shygharyp sekseuildi otap, an-qústy qyryp, aqqudy atqanynan bir týnde manaydy týgel ordaly jylannyng jalmauymen ayaqtalady. Anyz osynsha qyrghynnan tek segiz jasar balanyng ghana aman qalghanyn jetkizedi.

Qoryq aumaghynda respublikalyq manyzy bar Begim ana múnarasy túr. Ýsh bólikten túratyn múnara alty qyrly piramida jobasynda jasalghan. Begim anagha qatysty әfsanany tarqatsaq, Begim óte súlu әiel bolghan eken. Sol dәuirdegi Jankent shaharynyng biyleushisi Shanjar han Begim súlugha qúlay ghashyq bolyp, ýilenedi. Birde qyzghanshaq han úzynqúlaqtan ózining jarynyng azghyndyq jasaghanyn estip, ony qatty jazalaydy. Alayda búl han nókerlerining ot saluy bolatyn. Begim súludyng әkesi Qara bura әulie bir súmdyqtyng bolghanyn sezip, Jankent shaharyna barghanda, barlyq jaytqa qanyq bolady. Biraq qyzynyng adal, pәk ekendigine esh kýmәni bolmaghan ol Shanjar hangha ashulanyp, «erteng alangha halqyndy jina, eger mening qyzymnyng kinәsi bolmasa kesilgen qol men búrymy ornyna keledi» depti. Jankent shaharynyng halqy alangha jinalyp, keremet syiqyrdyng kuәsi bolady. Yaghni, Qara bura әuliyening aitqany keledi. Qatty ashulanghan әulie Shanjar hangha qarghys aityp, ordandy jylan qaptasyn degen eken. Birde aspannan bir mes týsip jarylyp, ishinen ordaly jylan shyghyp Jankent shaharynyng býkil halqyn óltirgen-mys. Al búl kezde Begim súlu qús bolyp úshyp ketken desedi. IH-HI ghasyrlardaghy sәulet qúrylysy kýni býginge deyin әrin joghaltpay, kelushilerding kózayymyna ainalyp túr.

Qazaqstan men Ózbekstan aumaghynda ornalasqan Aral tenizi bir kezderi kólemi boyynsha jer betindegi 4-shi teniz sanalghan. Tenizge dariyadan qúiylatyn sudy egin suaru júmysyna paydalana bastaghandyqtan, 1960 jyldan 2004 jylgha deyingi kezende teniz suynyng betki dengeyi 70 payyzgha deyin azayyp, terendigi shamamen 20 metr­ge deyin qysqardy. Tenizding qúrghauy aitarlyqtay ekonomikalyq jәne ekologiyalyq shyghyngha úshyrap, sonymen qatar, tirshilik kózi retinde sanap kelgen halyqqa auyrtpalyq alyp keldi.

Alayda, Dýniyejýzilik bank pen el Ýkimeti 15 jyldan beri kýsh biriktirip, tenizding ontýstik bóliginen soltýstik Araldy bólip tastaytyn 13 shaqyrymdyq bóget túrghyzyp, sudy tenizge jiberetin balyq sharuashylyghy jýiesin iske qosqaly Araldyng taghdyry ózgere bastady. SARATS jobasynyng birinshi kezeni jýzege asqannan beri teniz qayta tolyp, qalpyna kelude. Endi ghasyr jobasynyng ekinshi kezeni jýzege assa tenizdegi tirlik qayta jandanatynyna araldyqtar bek senimdi.

Jalpy, Aral audanynyng geografiyasy qyzyq. Ontýstik bóligin týgeldey Aral tenizi alyp jatyr. Batysy men soltýstiginde Aqtóbe oblysynyng Shalqar jәne Yrghyz audandarymen, soltýstik-shyghysynda Qaraghandy oblysynyng Úlytau audanymen, ontýstik-shyghysynda Qazaly audanymen, ontýstiginde Qaraqalpaqstanmen shektesedi. Túran oipatynda ornalasqan audannyng batysynda Ýlken jәne Kishi Borsyq qúmdary, soltýstik-shyghysyn Barshaqúm, shyghysyn Aral Qaraqúmy alyp jatyr. Aral tenizi jaghalauynda Kókaral, Kóktyrnaq, Barsakelmes, Shúbartarauyz, Qúlandy týbekteri, Chernyshev, Túshybas, Shevchenko, Butakov shyghanaqtary jәne Berg moynaghy ornalasqan. Sonday-aq, Qarashoqy, Altynshoqy jota-taulary kezdesedi. Osynshama tabighat pen súlulyq tenizding tartylghan tabandaryna qaramastan ýlken ýilesimdilikpen menmúndalaydy.

Osydan bes jyl búryn Aral qalasynda 30 mynnan astam túrghyn bolsa, qazirgi kýni halyq sany qyryq myngha juyqtaghan. Demografiyalyq dýmpuding arqasynda audan ortalyghynda janadan tórt shaghyn audan ashylyp, on bes kóshe qosylghan. «Ghashyqtar» alany, «Jalantós Bahadýr», «Alash» «Aq keme», «Songhy paryz» romanynyng sujeti boyynsha simvolikalyq mýsin, týrli eskertkishter men monumentter, sayabaqtar men demalys oryndary salynyp, Araldyng ajary aishyqtala týsken.

Aral jerindegi kóne qalalar últtyq mәdeniyet pen ónerding erteden qalyptasqanyn kórsetedi. Demek, Syr ónirindegi ejelgi qalalardy zertteu –tarihymyzdy terendetip qana qoymay, últtyng úlylyghyn kórsetetin mәdeny múramyz dep bilemiz. Ghasyrlar qoynauynan jetken tarihiy-mәdeny eskertkishter shyn mәninde kimge bolsa da ghajayyp әser qaldyrady. Býtin bir halyqtar men memleketterding gýldenu hәm qúldyrau kezenderin bastan ótkergen, tarihtyng bizge beymәlim júmbaq syrlary túnghan búl múralar ata-babalarymyzdyng ótken ómirining tilsiz kuәgerleri bolyp qala beredi.

TÝIIN: Ejelgi Rimning kóne eskertkishterine, Egiypettegi Piramidalargha, grek mәdeniyetining adamzat damuyna qosqan sýbeli múralaryna tang qalamyz, tanday qaghamyz ghoy. Búl rette qazaq dalasy qúr alaqan dey almaymyz. Bir ghana Syr topyraghynyng ózinde tarihtyng túmarynday bolghan jauharly jәdigerler jeterlik. Ony ózimiz tanyp qana qoymay, әlemge tanytu bizding qoldaghy is. Áytpese, babalar jýrip ótken danghyl joldy qúm basyp, qúpiyasyn ishine býgin jata bereri haq. Sondyqtan amanatqa adaldyq tanytar kez keldi dep esepteymiz.

Erjan BAYTILES,

Núrbek DÁURENBEKOV,

Qyzylorda oblysy

Abai.kz