Tereng qopsytudyng tehnologiyasy terendep enip keledi
OQO agroónerkәsiptik keshenining jeltoqsan aiyndaghy mәlimeti boyynsha, ónirde jylyjaylargha qosymsha 96 ga jer bólinip, onyng jalpy kólemi aghymdaghy jyly 1121 gektargha jetti dep habarlaydy Abay-aqparat. Ontýstikte salynghan jylyjaylardyng Respublikalyq ýlesi 87 payyz. Býgingi kýni osy jylyjaylar esebinen 160,0 myng tonna kókónis ónimderi jinalghan.
Sonymen qatar, songhy ýsh jylda jerdi jana әdispen paydalanu júmystary jýrgizilude. Aghymdaghy jyly tereng qopsytu tehnologiyasy 86,0 myng gerktar jerge engizildi. Tereng qopsytu tehnologiyasynyng ereksheligi, topyraqty 70-80 santiymetr terendikte qopsytyp, jerding 35-80 santiymetrden tómengi tyghyzdalghan qabatyn bosatugha tikeley әser etedi. Osylaysha ósimdik tamyrynyng tereng boylauyna, topyraq ylghaldyghynyng úzaq merzimge saqtaluyna yqpal jasaydy. Nәtiyjesinde egistikting ósip-ónui jaqsaryp, ónimdiligi artady.
Ónirde egis kólemi ótken jylmen salystyrghanda 13 myng ga artyp, baqsha, kókónis, maqta, kartop jәne jemis-jiydek daqyldarynan mol ónim jinaldy. Ónim kólemin, gektar týsimdiligin arttyruda negizinen sharuashylyqtardyng agrotehnologiyalyq is-sharalardy dúrys jýrgizu men óndiriske ozyq tehnologiyalardy endiruge bet búruynyng nәtiyjesinde qol jetkizip otyrghandyghyn ekpin týsire aitugha bolady. Onyng ishinde, tereng qopsytu tehnologiyasy, tamshylatyp suaru әdisi men jylyjaylardyng kólemi boyynsha OQO Respublikada kósh bastap keledi.
Abay-aqparat
