«Últ — qoghamdy úiymdastyrudyng anaghúrlym keng taraghan birligi. Negizinde XX-XXӀ ghasyrlar ghalamdyq dengeydegi sayasy úiymdasudyng negizgi birligi bolyp tabylatyn últtyq memleketke sәikes kelui kerek. Últ memleketti qajetti zandylyqpen qamtamasyz etedi jәne tek últtyq memleketter halyqaralyq qatynastardyng tolyqqandy subektileri retinde ómir sýre alady degen pikir qalyptasqan. Últtyq emes memleketter tolyqqandy bolyp eseptelmeydi. Olar ne últtyqqa ainaluy kerek, ne ómir sýruin toqtatuy kerek»  (Uikiypediya — ashyq ensiklopediyasynan alynghan mәlimet).

«Kazorda kz» Últ degen ne? degen súraqqa (http://kazorta.org/lt-degen-ne/) «Últ degen — eng aldymen, basty qúrastyrghan adamdardyng toby» (sovokupnosti)» dep jauap beripti..

Últ – Úl degen týbir sózden jәne «T» degen dybys-tanbadan túrady. Úldyng maghynasy barshamyzgha belgili «Úl (er)» bala, osy týbirden úlan, qúlan,  úlanaq, úly, úlyq, úlyqtau, úlys, Úlytau, Qúlsary, Súltan t.t. dýniyege keldi. Úly sózi kez kelgen jaqsy úghymnyng eng jogharghy shegin bildiredi. Mysaly, úly dala, úly adam, úly túlgha, úlyq, úlyqtau, Úlytau, úly bau, úly espe, úly qúdyq t.t. bolyp kete beredi.

Al, «T» dybysy sózding qay jerinde qoldanylsa da tolyp, tolysty, endi ózgermeydi degen maghyna beredi. Mysaly, Últ, Búlt, Úrt, Júrt, Qúrt, At, Út, Qút, Jat, Jút, Ot, Tút, Sýt, Tobysh, Toghyz, Toghyz Oghyz, Toqsan, Toqsan toghyz t.t.. Atam Qazaqtyng shejire deregi boyynsha «T» dybysy toghyz sanyn iyemdengen Tobyshtardyng esimin beredi. Ejelgi shejirelerdegi rulardyng bәrine tanba ýlestiretin Oghyz qaghannyng esimining de «er men әiel» degen maghynasy bar. Ogh (Oq, oghlan, úl, úlan), Ghyz (qyz). Kóptegen zertteushiler Oghyz ben Adaydy sinonim dep tújyrymdaydy. Búl jerde sinonim degennen kóri,  Oghyzdardy Adaydyng úrpaghy degenimiz dúrys. Sebebi, Oghyzdardyng tegi Adaydyng jetinshi nemeresi Tobyshtan taraydy. Toghyz sany Tobyshtardyng sandyq atauy. Toghyzdyng sóz týbiri Oghyz bolatyny osydan.

Ejelde barlyq dýnie toghyz sanymen eseptelgen. Mysaly, býgingi qazaqta toghyz qúmalaq (oyyn), toghyz-toghyzdy qalynmal (úzatylghan qyzgha beriletin dýniye-mýlikting әr birin toghyz-toghyzdan jasap beru, tipti minetin aty toghyz, artatyn týiesi toghyz bolady).

Toghyz aiyp (beriletin jazanyng salmaghyna oray – bir toghyz, eki toghyz, ýsh toghyz dep, ony toghyz-toghyzgha kóteredi). Bir toghyz-toghyz besti-bes jasar at. Al osy aiyp toghyz-toghyzgha barghanda «toqal toghyz» dep atalghan. Búl toqsan at.

«Toghyz bie tartu ghyp

Aldyna alyp barayyq (340 bet).

…Jiberdi tartu qylyp toghyz adam («Qambar batyr» 344 bet).

«Toghyz qabat torqannan – toqtashyqtyng terisi artyq» degen mәtel de erteden beri aitylyp keledi.

Úly Jaratushy – Allanyng toqsan toghyz esimi bar delinetinining de syry osy.

Búlt – ózderiniz kórip otyrghanday sóz týbiri últ. Búlt aspanda, últ jerde. Jer betindegi últtar da, tura aspandaghy búlttar siyaqty dýniyege kelip, jel aidaghan kezde jónkile kóship, birese ydyrap, birese qayta qosylyp, nemese joyylyp ta jatady. Búlttyng qúramy bu, qozghaushy kýshi jel. Últtyng qúramy adam, qozghaushy kýshi el (bir ruly el).

«B» dybysy әrqashanda Bala degen maghyna beredi. Al, ala, bal, bala degen birikken sózderden túrady. «A» - Ata, «Á» - әke, «B» - bala delinip Álippe tanbalarynyng ýshinshi dybys tanbasyn beredi.

Salt – Ata salty. Basy Atany syilaudan bastalyp, arty әkeni, aghany jәne әrbir qazaq balasy ózinen ýlkenderding bәrin syilaumen jalghasady. Men qazaqpyn degen jangha búl qaghida ózgermeuge tiyis.

«S» dybysy sózding qay jerinde qoldanylsa da «Saq, Saqtar» degen maghyna beredi. Mysalgha, bәrimiz biletin «Sagha» degen sózdi alayyq. Sagha – aghyn sudyng bastau alatyn saghasy. Osyghan sәikes Qazaqta «Su aqpaytyn ba saghadan, sóz bastalmaytyn ba edi aghadan» degen naqyl sóz bar. Saghanyng tolyq maghynasy Saq Agha. Qazaqtyng Ata saltyn qalyptastyrghandar da osy Saq atalarymyz. Aqiqatqa Ata bolghandarda osy Saq Atalarymyz. Saqtyng týbiri «Aq» bolatyny osydan. Qolyndaghy baryn elmen bólisip, Saqy (myrza) atanghandarda osy atalarymyz.

Atam Qazaqtyng ejelgi shejire-tarihynyng bәrinde de Núq payghambardyng kemesi toqtaghan taudyng atauy «Judy» dep atalady. Ol taudyng qazirgi atauy Qazyghúrt, yaghny Qazyq júrt. Qazyq qazaqtyng kóptegen laqap attarynyng ishindegi eng negizgilerining biri. Balamasy jerge qaghylghan qazyq. Sebebi, basqa júrttardyng bәri keledi, ketedi. Al, Qazyq júrt ornynan eshqashan qozghalmaydy. Aspandaghy Temirqazyq júldyzy da solay. Ol da, qaqqan qazyq siyaqty, mәngi baghyt-baghdar berip, jol siltep túra beredi. Al, alghashqy kemening (em, emu, emshek, em-dom jasau, emshi, emhana, emen, emle, temir, semser, IYemen t.t.) avtory Qaz Adaydyng jetinshi buyn úrpaghy Búzau-Jemeneyler. Búl úghymdardyng bәrining «Em» degen bir týbirden, yaghny bir atadan bolatyny osydan.

Últ atauynyng avtorlaryn myna kórshi orystar «nas (nats) dep dәldep túryp ataydy. «N» degen dybys qazaqta Núq payghambar atamyzdyng esimin berse, ekinshi  At – Ad (Adam Ata)  qauymy atauyn beredi. Al, Ýndiler (Indiya) Ata saltyn kýni býginde de «Nata salty», yaghny Núq Ata salty dep ataydy.

Qazyghúrt demekshi, Atam Qazaqtyng sóz jasau qaghidasynda eki sózdi biriktirip bir sóz jasaghanda, dybys ýndestigine sәikes ekinshi sózding birinshi dybysy, nemese birinshi sózding songhy dybysy týsip qalyp, qosylyp aitylady. Mysaly, Ýstingi júrt – Ýstirt, Atamyzdyng júrty – Atajúrt, Sary agha – Sargha, Han agha – Qangha, Han auyly – Qanly, Tory aighyr – Torayghyr, Tory at – Torat (Taurat), Man әke – Meke, By Aday – Biday, Qu Aday әke – Qúdayke, Jarylardyng kenti – Jarkent,  Jarylardyng búlaghy – Jarbúlaq, Balyqshy Saq Ghún – Balasaghún, alyp kel – әkel, alyp bar – apar t.t. bolyp kete beredi. Demek, osy qaghidagha sәikes Qazyghúrttyng shynayy maghynasy Qazyq júrt, yaghny Qazaq júrty bolyp tabylady.

Judy – Ju jәne Úd (Húd) degen eki birikken sózden, yaghny ejelgi eki atamyzdyng atynan túrady. Búl jerde Ju balasy, Húd (Út) payghambar atasy. Sebebi, «Y» dybysy «IY», «Y», «I» jәne «N» dybystary siyaqty kez-kelgen esim sózding sonyna jalghansa balasy (úly, qyzy), úrpaghy, jalghasy, yaghny sol Atanyng (rudyn) ishinen shyqty degen maghyna beredi. Mysaly, Toqtamys Jary, Bektemis Jary, Ákim Tarazy, Túnghyshbay Ál Tarazy, Qúsayyn Sherazy t.t. bolyp kete beredi. Núq payghambar zamanynda Ju elining maly týgel topan sugha ketip qyrylghandyqtan olar Jútqa úshyrady. Qazaqtyng «jút» degen sózi osylay dýniyege keldi.

 Ju (Jýz, Júrt, Judy) elining tegi (týbi) kim ekendigine Qúran ayattary aiqyn jauap beredi. «…Sonday-aq, Ad eline bauyrlary Húd (jiberdik)» (Qúran Kәrim. «Al-Haqqa sýresi». 65 ayat).

Býgingi qazaqtar, sonyng ishinde qazaqtyng shejirelik jýiesining eng sonynda túrghan Qaz Adaylar sol ejelgi Ad elinin, yaghny Adam Ata qauymynyng qarashanyraghy iyeleri bolyp tabylady.

Júrt – Ju, Úr degen eki birikken sózden jәne «T» dybysynan túrady. Ju eli atauynyng maghynasyn jogharyda aittyq, al Úr (Ýr) – Túran men Týrikting týp atauy. «T» dybysy (tanbasy) әrqashanda tolyp-tolysqandy, yaghny kez kelgen úghymnyng eng jogharghy shegine jetkenin bildiretinin jogharyda aittyq. Sol aitqanymday, últ (úl - Adam Ata men Aua Ananyng úldary) ósip-ónip, kóbeyip últqa ainalyp túr), sýt (sudyng agharghan eng sapaly týri), syrt (ishki emes), jylt (kórindi de joq boldy), órt (bәri janyp ketken) t. t. bolyp kete beredi.

Alghash ret úl, úly, úlan, últ ataulary kóne Manghystaudaghy ejelgi MAD (Man Aday) patshalyghy dәuirinde dýniyege kelgen. Onyng toponomikalyq aighaqtamasy Úlanaq atty jer atauy bolyp tabylady.

 «Úlanaq – Qaratau jotasynyng ontýstik jaghyndaghy tauaralyq anghar, Taushyq pen Jynghyldy aulynyng aralyghynda. Jynghyldy aulynan soltýstik-batysta. Aday men týrikpen arasyndaghy ýsh ýlken shayqastyng biri osy Úlanaqta bolghan delinedi. …Múny Úlanaq qyrghyny deydi. Tiri adam az qalady. Úlanaq degen sóz týrikpenning dýniyege kelgen nәreste ahylap tudy dep Oglanaq ataghan, qazaqtar ony ózinshe aityp Úlanaq bolyp ketken» delinedi (Serikbol Qondybay «Manghystaudyng jer-su ataulary» Almaty-2010. 289 bet).

Aqiqatynda, Manghystaudaghy toponomikalyq ataulardy ózge elding sózinen shygharu dúrys bolmaydy. Qas by (Kaspiy) dep býkil әlem elderimen moyyndalghan atalarymyz ózge elding tiline zәru bolmaghan. Manghystaudaghy barlyq ataular qazaqtyng tól sózi. Aday shejiresinen, yaghny Manqystau tarihynan habary bar jandar ýshin búl daugha jatpaydy.

«Ol kezde tekti úldardyng zamany edi,

Sol úldar el etken ghoy tәmam eldi,

Adaydyng arda tughan arystary

Býginge alyp kelgen aman eldi.

Ol kezde bolghan nebir qandy maydan,

Adaydyng kezderi az ba baghy tayghan.

Bir mezgil Úlanaqtyng jazyghynda

Týrkpenning ketkeni bar salyp oiran.

Zamannyng dәl osynday qiyasy bar,

Sol jerding «Jau jol» degen qiyasy bar.

Qaytse de Aday-Shonay meken etken,

Elimning Úlanaqtay úyasy bar» (Gh.Árip «Kaspiy tragediyasy» Almaty-2008. 169 bet).

Týsinikteme: Shonay AdaydynTobyshynan taraydy. Tobysh ruy (ishinen Móde, Edil qaghandar,

Qarasay, Qazi, Oraq, Mamay t.b. shyqqan) Adaydyng toghyzynshy buyn úrpaghy, jetinshi nemeresi bolyp tabylady. M.Áuezovtyng «Abay joly» romanyndaghy әngime bolatyn «Shon» degen sózding maghynasy osy. Osy ónirde Abay men Shәkәrim shyqqan Tobyqty ruymen attas tau shoqysy bar, onda Áulie Beket – Pir Atanyng meshitterining biri ornalasqan. Abaydyng Ata tegi Qazaq – Janarys (Orta Jýz) – Arghyn – Meyramsopy – Tobyqty bolyp taratylady.

Úlanaq - Úl, an, úlan, aq degen birikken sózderden túrady. Maghynalary da sol alghashqy kýiinde, kýni býginde de qoldanysta. Man atalarynyng izin jalghastyryp, olardyng danqyn asyrghan naghyz úly, bel balasy bolyp shyghady. Al, Aq sózi Mannyng úldary Aqpan (Saq) atalarymyzdyng aty. Ádilet degen úghymdy Ad qauymy (Adam Ata) dýniyege әkelse, Aqiqat (shyndyq) degen úghym Adaydyng besinshi buyn úrpaghy, tórtinshi nemeresi Aqpandardan bastalady. Býkil әlem elderining últ (sóz týbiri «úl») dep atalatynynyng jәne adamy qasiyetting biyik shynynyng «Súltan», tómengi satysynyng «Últan» delinetinining syry osy.

Osy aitylghandardyng toponomikalyq aighaqtamasy retinde aitarymyz, Manghystauda Úlanaqtan da ózge ataular tolyp jatyr. Mysaly:

Úly – Sarytas shyghanaghyna baratyn Soltýstik Aqtau jotasyndaghy tereng shatqal-saydyng jogharghy jaghynda ornalasqan. Ketikten shyqqan jol Ýdekke jetken song tarmaqtalyp, biri – Bozashy týbegine, ekinshisi – Ontýstik Aqtau jotasy arqyly Hiua baghytyna jýredi.

 Úlybau – say; Shayyr aulynyng shyghys jaghynda 1-2 km jerde.

Úlyespe – Bozashy týbegining teniz jaghalauynda.

Úlykýndik – tau; Bostanqúmnyng ontýstik shetindegi, Súmsanyng teristik betindegi qos tau-tórtkýl. Olar Úly Kýndik jine Kishi Kýndik dep atalady. Anyz boyynsha, Ersary batyrdyng as pisiruge paydalanatyn oshaghy osy eki tau bolghan eken.

Úlyqúdyq (Úlyqúi) – Ketikten (qazirgi Fort-Shevchenko qalasy) Shaghadamgha (Krasnovodsk) baratyn jol boyynda.

Úlyqyz – Úlyqyzemshek. Ýstirttegi Qyzemshek tóbesining ekinshi atauy.

Úlyqyrghyn – Qaraghan-Bosagha ónirinde.

«On ýshte úl – úlan, on beste qyz – úlan» degen maqal solardan qaldy.

Qaz, Qazan, Qazar, Qazyq, Qazyq júrt, Qazyghúrt, Temir Qazyq júldyzy - Qazaq últy atauynyng sinoniymi bolyp tabylady.

Jogharyda kórsetilgenderden shyghatyn qorytyndy, Úl bala, yaghny Úly Atalarymyz ósip-ónip, kóbeyip,  tolyp-tolysyp ÚLTQA ainalyp túr. Búl tújyrym aqyl-esi dúrys Qazaq balasy ýshin daugha jatpaugha tiyis. Býkil әlemdegi últtar atauynyng shyghu tegi osy. Últtyng bastauy Ata, Áke, Bala, Nemere, Shóbere, Shópshek t.t. bolyp jalghasyp kete beretin Úl bala. Úly Jaratushy – Allanyng qalauy әiel adam últ qúra almaydy.

Tarih taghlymy: Kez-kelgen últtyng bastauy Úl (úrpaq ýshin Ata), Ru, El (Bir ruly el) olar tolyp, tolysqan kezde Últqa ainalady. Demek, әrbir últ, sol últtyng týbindegi bir Er Adamnan, yaghny bir Atadan bastalady. Atam Qazaqtyng Ata saltynda bir Atanyng balasy bir til de, bir din de bolugha tiyis. Sondyqtan sol Úly Atalarymyz «Til túghyryn, din dingegin», «Tili ekeudin, dini ekeu, dini ekeuding sony qúrdym», yaghny onyng sony sol últtyng ydyrauyna aparyp soghady degen.

 Tariyhqa ýnilsek, qazirgi evreylik Evropalyqtar men Amerikalyqtardyng nasihattap jýrgen «genderlik sayasaty» siyaqty sayasattar búrynda da san ret bolghan. Onyng sony әlem elderin azdyryp Matriarhatqa, yaghny balalardyng óz әkelerining kim ekenin aiyra almaytynday bey-berekettikting sony, jynys auruyn qozdyryp, qogham ózin-ózi ishten shiritip joyghan. Nemese, Lút qauymy siyaqty Allanyng qaharyna úshyraghan.

OSY JOLDARDY OQYGhAN BARShANYZGhA ÚLY JARATUShY ALLA IMAN BERGEY!

Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystau

Abai.kz