Tariyhqa ýnilsek, býkil әlemge biyligin jýrgizgen úly biyleushilerding bәri «Qaghan» degen lauazym atauyn iyemdengen eken. Mysaly, Qazaq qaghan, Alash qaghan, Móde qaghan, Oghyz qaghan, Edil qaghan, Bumyn qaghan, Estemy qaghan, Bilge qaghan, Qadyr qaghan, Shynghys qaghan t.t. bolyp kete beredi. Búl jerde asa kónil audaratyn jaghday, osy qaghandardyng ghúmyr keshken dәuirlerining aralaryn birneshe mynjyldyqtardyng bólip jatqandyghy.

  «Mongholdyng qiraghan Qarabalasaghún (Qara Balyqshy Saq Ghún M.Q.) qalasynan teristikke qaray qyryq shaqyrym jerde Orhon ózenining boyyndaghy Erdeny Szu monastrynyng janyndaghy qúlpy tastaghy jazu-«Kýltegin» әdebiy-tarihy múra atalady. Týrki tektes halyqtyng eskertkishi, әsirese, múny jazdyrghan Kýlteginning tughan atasy Bilge qaghan Tabghash elinen bәdizshiler aldyryp, tas qashatqan. Onyng sózin zamanyndaghy ataqty jyrau Yollyq tegin qúrastyrghan. Eskerkish Qútlyq qaghannyng kenje úly, әsker basshysy Kýlteginge ornatylghan. Jazudyng ekinshi taraudaghy qyrqynshy jolynda bylay delinedi: «Jogharyda aspan, tómende qara jer payda bolghan shaqta, ekeui arasynda adam balasy jaraldy. Olardy basqaru ýshin, bizding ata-babamyz Búmyn qaghan men Estemy qaghan jaraldy. Dýniyening tórt búryshyndaghylar bizge  baghynghan. Baghynbaghandarynyng bastaryn iydirip, tizelerin býktirdi» (B.Q.Albany «Qazaqiya» Almaty, 2008. 155 bet). Qaghangha «dýniyening tórt búryshy», yaghny býkil jer sharyndaghy әlem elderining barlyghy týgeldey  baghynghan dep otyr.

«Tuúly Bumyn qaghan (? – 552 j.) - týrkilerding ózderi «Mәngi el» dep ataghan әigili Birinshi Týrik qaghanatynyng negizin qalaushy tarihy úly túlghalardyng biri. Múrageri Qara-Eske qaghan. Dýniyege kelui: belgisiz. Qaytys boluy: 552 jyl, Suyab (Su jap (M.Q.). Balalary Qara-Eske qaghan jәne Múqan qaghan. Dini – Tәnirshilik, Dinastiyasy – Ashina (Alshyn M.Q.), Ákesi – Tu» (Uikiypediya — ashyq ensiklopediyasynan alynghan mәlimet).

Qazaqtardyn, sonymen qatar býkil әlem elderining jelbiretken «memlekettik Tularynyn» dýniyege kelu tarihynyng syry osy. Birinshi Týrik qaghanatynyng negizin qalaghan Bumyn qaghannyng әkesining atyn Tu etip kýni býginde de kóterip jýrmiz. Ata syilaudyn, әke syilaudyng osydan artyq ýlgisi boluy mýmkin be?

«Sol zamanda býkil halyqta, әsirese týrki halyqtarynyng basynda otyrghan qaghandarynda búljymas, ózine ózi sengen jәne dәstýrge ainalghan el biyleu tәrtibi boldy. Mysaly, Kýltegin men Bilge qaghannyng eskertkish tasyndaghy jazugha qarayyq. «Jer men kókting arasynda adamzat payda bolghaly sony biyleuge mening ata-babalarym Bumyn qaghan men Estemy qaghan otyrghan eken. Eldi kóbeytip, basqaryp, baqytty qylghan. Endi men sol dәstýrdi jalghastyryp, el biylep otyrmyn», – deydi. Onda ghún zamanynda Mete (Móde) qaghannyng balasy Laushang tәnirqúttyng (Keyýk tәnirqút) qytaygha jazghan hatynda bylay deydi: «Aspan men jerdegi jaralghan, kýn men ay ózi taqqa otyrghyzghan, ghúndardyng úly qaghany qytay biyleushisine sәlem joldaydy», – deydi. Búlar jazghan hattarynyng basyn osylay bastaydy. Demek aspan asty, jer ýstindegi býkil halyqty biyleuge tәniri bizge osynday qút bergen, osynday mýmkindik bergen degeni. Biz qay jerge barsaq, sol jerdi biyleuimiz kerek degen úghym ata-babalarymyzdyng qanyna sinip ketken. Basqany qoyynyz, keshegi qashyp ketken Múhammed Qaydar Dulatiydi alynyz, keshegi Babyrdy, Beybarysty alynyz, bireui qúl bolyp barady, ekinshi bireui myna jaqtan әbden tayaqty jep túra almaghannan keyin barady. Sol jerdi baryp biyleydi. Basqynshylyq, shauyp alu degender olardyng sanasyna kirip shyqqan joq. Sondyqtan búghan sol adamdardyng túrghysynan qaraghan jón. Sol adamdardyng sanasy boyynsha, sol kezde qalyptasqan memlekettik úghym túrghysynan qarasaq, adam shoshitynday jeksúryn eshtenesi joq. Osy túrghyda әriyne, qan tógiledi, qala qiraydy. Meyli monghol bolsyn, meyli qazaqtardyng bolsyn, tu tikken, qaghan kótergen jeri – orda bolyp esepteledi. Kiyiz ýiding nemese shatyrdyng ýstindegi tu memleketting simvoly. Ol tu qayda túrsa, qaghan sonda túr. Qaghan sol jerde túrsa, sol jerde memleket bar degen sóz. Ol myna jerden jenilse sheginip, taghy da tudy kótere beredi. Qúryp ketkenge deyin ol tu jyghylmaydy. Al otyryqshy elde she? Qoldan ketti, memleket joq» (Álimghazy Dәulethanov «Abay kz» gazeti (http://old.abai.kz/content/rulyk-taipalyk-kozkaraspen-kelsek-shyngyskhandy-ozimizden-alystatyp-alamyz)). Sol qaghanattardyng qarashanyraghynda otyrghan qazaq halqynyng «myng ólip, myng tirilip» jýrip sol tudy jelbirete jalaulatyp, býgingi kýnge jetkizgenine qanday dau bar?

Tarih taghlymy: Ejelgi Atalarymyz ben Analarymyz úrpaq aldyndaghy óz mindetterin barynsha  adal atqardy. Osy jolda  jandaryn shýberekke týiip, qasyq qandary qalghansha, jan ayamay shayqasty. San milliondaghany qúrban boldy. «Kók tudyng jelbiregeni» endi Sizderge amanat Jas úrpaq.

«Qarlyqtardyng óz ishinen shyqqan «handardyng qaghany» bar, ol barlyq týrki taypalaryna ýkimin jýrgizedi, al onyng arghy atasy Afrasiyab (laqap aty Arystan, shyn aty Alyp er Tobysh M.Q.), Shana (Alshyn-Kókbóri M.Q.) edi. Osy Qadyr qaghan – Qarahaniyler әuletining negizin qalap – qaghan dep jariyalanyp, oghan Arystan Qaraqaghan degen jana esim berdi. Taraz qalasy kishi orda atanyp, onda Boghda Qara-Qahan otyrdy. Keyin kishi saray Orda kentine (Qashqargha) kóshirildi (Ál-Masuda). Tarazda kishi Orda, demek úly Ordanyng bolghany ghoy. Ol Orda (Orta, ortalyq) Manghystauda bolatyn. Qar (aqsha qar) men Aq  sinoniym.  Qar, Qarlyq, Qaraqaghan – shyqqan tegi Manghystaudaghy Týpqaraghan (Qaraghan týbek, Qaraghantýp) , yaghny sol Qaralardyng týbi.

Qaghan degen sóz dýniyening tórt búryshyndaghylardyng bәrine, yaghny býkil әlemge biylik jýrgizetin eng úly han, yaghny eng jogharghy әmirshi degendi bildirgen. Búl jóninde Ábilghazy: «Qaghannyng mәnisi mynau. Kim de kimning ghizzaty jәne dәuleti handyq mәrtebesinen artyq bolsa, әmirler men halyq ony qaqan  der jәne kimning mәrtebesi qaqannan  joghary bolsa ony qaghan der. Qaghannan joghary mәrtebe, qúrmet bolmas» deydi. (Ábilghazy. «Týrik shejiresi» 110 bet). Demek, Adam - Adam bolghaly beri Qaghannan joghary lauazym atauy bolmaghan. Kýni býginge deyin Ábilghazy Atamyzdyng shejiresi shyndyghyna býkil әlem elderining birde-bir ghalymy kýmәn keltirgen emes.

Qaghan taza qazaq sózi – sóz týbiri Agha, ary qaray Qa (Qazaq, Qarahan), Agh (Aq, aqiqat), Agha jәne An (Ana) degen birikken sózderden túrady.

Qaghan (Q-agha-n) - barlyq handardyng aghasy, yaghny әlemdi biylegen eng úly han. Sóz qúramyndaghy Agha degen  týbir sózdin, Han degen sózding qaq ortasynda aishyqtalyp túruy tek qana osyny bildiredi. Bas tanbasy «til», ózgeler Qas by (Kaspiy) dep ataghan Qazaq qaghanatynyng sózdik qorynda  dәl osynday «qúpiya» maghynasy bar sózder barshylyq. Mysaly, Sadaq (S-ada-q) – Saq ata (qazaqtyng әigili qaruy Sadaqtyng avtory), Sanaq (S-ana-q) – Saq ana, Sabaq  - (S-aba-q) Saq apa, Senek – (S-ene-k) Saq ene, Saghaq – (S-agha-q) Saq agha, («Su aqpaytyn ba edi saghadan, sóz bastalmaytyn ba edi aghadan»),   Q-agha-z  (Qaz agha), Qabar (Q-aba-r) Qardyng (Aqiqattyn) apasy (qar men aq sinoniym), K-ólen-ke (Ólenning kókesi. «Óleng sózding patshasy» (Abay) t.t. bolyp jalghasyp kete beredi. Búl jerde avtorlyq qúqyq saqtalyp túr. Sóz jasasang osylay jasa. Tarih jazsang osylay jaz. Búdan asqan danalyq boluy mýmkin be?

Qaghan atauy óz bastauyn Manghystaudyng Qara oiyndaghy Týpqaraghan týbegindegi Qangha babadan (alqap, eldi meken, ejelgi qorym, qamal) alady. Qangha babanyng týp atauy Han agha. Býtkil jer betindegi eng alghashqy handyq qúrylghan jer osy. Qazaqtyng sóz jasau qaghidasynda eki sózden bir sóz jasaghanda, dybys ýndestigine sәikes ekinshi sózding birinshi dybysy, nemese birinshi sózding songhy dybysy týsip qalyp, qosylyp aitylady. Mysaly, By Aday – Biday, Qu Aday әke – Qúdayke, Ýstingi júrt – Ýstirt, Atamyzdyng júrty – Atajúrt, Sary agha – Sargha, Tory aighyr – Torayghyr, Tory at – Torat (Taurat), Man әke – Meke, Qara Balyqshy Saq Ghún – Qarabalasaghún, Saq agha – Sagha, Saq Ana – Sana, Qazyq júrt – Qazyghúrt, Ar apa – Arap, Qaz bir (Qaz pir) – Qazir, Oq qyz – Oghyz, Ada (Ata) men Ay – Aday, Tórdegi in (ýi) – Tórkin, Qoja Ahmet – Qojahmet, Ot Man (Otpan) – Otan, Qyz Man – Qyzan, Jeti ru – Jetru, Baryn auyl – Barnaul, Jary búlaq – Jarbúlaq, Jary kent – Jarkent, Jary tas – Jartas, Jary qúm – Jarqúm, Mandardyng qystauy – Manqystau t.t. bolyp kete beredi. Demek, han elding aghasy bolsa, Qaghan el men birge barlyq handardyng aghasy. Qazaq halqynyng óz handary men qaghandaryna Qúdayynday senip, aitqandaryn mýltiksiz oryndaytyndarynyng jәne olardyng aldynda «Han agha» dep qolyn keudesine qoyyp, bas iyip túratyndarynyng syry osy. Atam qazaqtyng óz hany men qaghandaryn qúrmet tútqandary sonshalyq olar otyratyn oryn taqty, altyn taq dep atap, bastaryna «taqiya» etip kiyip jýrgen. Al, olar óz kezeginde Áz әulie (qazaq) atasynyng esimin basyna kóterip,  Tәz әkeni (Tәj) dep atap bastaryna kiygen.  Qazaqtyng ata-babalarynan qalghan ejelgi qaghida da  inileri aghasyna qarsy shyghyp, betterinen alyp, jaghasyna jarmaspaghan. Qazaqta Allataghala degen eng úly da, asa qasterli úghym bar. Osy sózding qúramy Alla, Ata jәne Agha degen ýsh birikken sózden túrady jәne Al (alghy, aldynghy) sózi osy sóz qúramynda tórt ret qaytalanyp, osy ýsh úghymnyng ýsheuinde ortagha alyp túr. Sol ýshin de olardy Qas by (Kaspiy), Bas bi, Tau by dep ataghan.  Býtkil jer betinde Adam-adam bolghaly  múnday sóz jasau mәdeniyetine esh bir el jete almaghan.

Bir qyzyghy Evropalyq (sóz týbiri Ev, Eva, Evrey) baghytty ústanghan qazirgi jazba tarih sol qaghandardyng tegi, ýrim-bútaghy, yaghny ata-babalary men úrpaqtary kimder degen súraqty san ghasyrlar boyy  jauapsyz qaldyryp keledi. Eger biz tarihy shyndyqtyng betine tura qarap, әdil baghasyn beretin bolsaq, biz «ashinanyn»  qazaqtyng kishi jýzi «alshyn» taypasynyng balama atauy ekendigin kóremiz. Kóptegen tarihy derekterde Alshyn atamyzdyng aty tek qana Ashina dep emes, odanda basqa Shina, Shana, Sina t.t. bolyp jazylghan. Mysaly, býkil әlemge әigili Abu-aly ibn Sinany (Aviysenna) alayyq. Atamyzdyng shyn aty Abughaly Alshyn. Múnyng sebebi, «Alshyn» atauy Atalyq tekpen, «Ashina» Analyq tekpen berilgen.  Myna soltýstiktegi kórshilerimizding «mujskoy, jenskoy rodtarynyn» bastau alatyn jeri osy. Sol siyaqty, songhy eki mynjyldyqtyng eng әigili  qolbasshysy Shynghys qaghannyng tegin alsaq ta, Alshynnan – on eki ata Bayúly, Bayúlydan – Aday, Adaydan – Múnal bolyp tabylady. Shynghys handa Alshyn – Kókbórining úrpaghy. Onyng búltartpas aighaghy «Múnaldyng qúpiya shejiresinde» aiqyn kórsetilgen.

«1. Shynghys qaghannyng tegi. Tәniri baqytty etip jaratqan Bórte Bóri zayyby Maral súlumen birge talay teniz-dariyany keship kelip, Onyn ózeni bas alghan Búrhan-qaldún tauyn túraq etken kezde, Batshaghan degen bir úl tuady» (26 bet). Sonda Bórte Bóri degenimiz, Alshyn-Kókbórining úrpaghy Bórte degen maghyna da qoldanylghan.  Bórte óz aty, Bóri tegi bolyp tabylady. Al, «talay teniz-dariyany keship kelip» degeninen, olardyng ol jerge Kaspiy-Aral ónirinen qonys audaryp barghanyn da baghamdaugha bolady.  Barlyq tarihshylardyng qaperlerine bererim, eger kimde – kim  ózin shyn tarihshymyn dep esepter bolsa búl jaghdaygha әdil baghasyn berip moyyndaugha tiyis. Týriktin  týp qazyghy, yaghny qarashanyraghynyng iyesi Qazaq, Alshyn – Kókbóri ekendigin Sýiinbay Aronúly (1815-1898  shyqqan tegi Úly jýz Shapyrashty taypasynyng ishindegi Ekey ruy) atamyz:

         «Bórili mening bayraghym,

         Bórili – bayraq kóterse,

         Qozady qay – qaydaghym,-» dep jyrlaghan.

 Núq payghambargha deyingilerde, soghan sәikes onyng kemesindegi jandardyng bәri de osy biz sóilep jýrgen Qazaqtyng Ana tilinde sóilegen. Núq payghambardyng kemesi toqtaghan Qazyghúrt (Qazyq júrt) tauynyng ainalasyndaghy júrttyng (qazyq júrttyn) tili esh bir elding tilimen budandaspaghan. Osyghan sәikes kezinde býkil әlemdi  Qaghan biylegen qaghanattardyng barlyghynyng da memlekettik tilderi Qazaqtyng Ana tili bolghan. Sebebi, Qaghan degen lauazym atauynyng ózi taza qazaq sózi bolyp tabylady. 

Bizge jetken úly shejirede tek qana qazaqtan shyghyp әlemdi biylegen kósemder ghana qaghan atyn iyemdengen.  Býkil әlem tarihynyng birde-bir elinde, qazaqtan basqa biyleushisin qaghan dep ataghan memleket bolyp kórgen emes.

Barshamyzgha belgili әr elding ózine tәn sayasy basqaru jýiesi bolady. Mysaly:

         A. Iran patshalyghy - sayasy biylik jýiesi patshalyq. Elbasy: patsha, shah;

         Á. Horezm patshalyghy – jýiesi patshalyq, elbasy patsha, shah; Shynghys qaghan kýiretken

Horezm patshalyghyn qúrghandar da, olardy biylegender de parsylyqtar jәne sol Parsylargha tәueldi bolghandar. Shynghys hangha kinә qylyp taghyp jýrgen kýiregen  Otyrar men Mary  qalalary   osy patshalyqqa qaarghan.

          B.  Rim imperiyasy - jýiesi imperiya, elbasy imperator;

          G.  Orys patshalyghy  – jýiesi imperiya, elbasy imperator, sar; Búlar Rim imperiyasynyn

jalghasy. Olardyng Hristian dinin ústanatyny da osydan.

          Gh.  Kenes ýkimeti (SSRO) – jýiesi partiya, elbasy Bas hatshy; Ruhany negizin Evangelie (negizin evreyler qalaghan), sayasy negizin Lenin (evrey), ekonomokalyq negizin Karl Marks (evrey) qalap, tәjriybe de iske asyrghan evreylik bolishevikter partiyasy boldy. Olardy qarjymen Amerikalyq evrey bankirler qamtamasyz etti. Búlar ózderin Adam Atadan taratpaydy, Evanyng úrpaqtarymyz deydi. Eva, Evrey, Evangeliye, Evropa, Evgenika, devushka, Deva Mariya, evnuh degenimizdegi bәrining týbiri Ev, Eva bolatyny osydan. Olar Adam atanyng ornyna «maymyldy» qoyghan. Sodan bolu kerek olar biz siyaqty analaryn Aua Ana dep qúrmetpen atamay, jayghana qúrdasy, kónildesi siyaqty Eva, devushka dep ataydy. Bir jaghynan oilap qarasan, olardiki dúrys ta siyaqty, shynynda da anang seni maymyldan nekesiz tapsa (deni dúrys adam maymylmen nekege otyrushy ma edi) ony qalay syilarsyn. Olardyng Ata-Analaryn syilamay, qarttar ýiine toghytatyn jaman әdetterining bastau alatyn jeri osy. Bala jasynnan sening atang maymyl, anang seni maymyldan tapqan dep oqytsa sen ony qalay bagharsyn. Býgingi Evropa ilimining shyqqan «shyny» osy.  

         D.  Resey federasiyasy – jýiesi preziydent, elbasy preziydent;

         E.  Arap – jýiesi halifat, elbasy halifa;

         J. Evropa  - jýiesi parlamenttik jәne preziydenttik, elbasy preziydent;

         Z.  Qazaq – sayasy jýiesi handyq pen qaghandyq, elbasy han men qaghan; Demek, búl adamzat

tarihyndaghy barlyq handyqtar men qaghandyqtardyng barlyghynyng bastauy qazaqtardiki degen sóz. Úly Jaratushy - Alla mahabbatpen Adam Ata men Aua Anany jaratyp,  olardyn  úrpaqtary kóbeyip rugha (Atagha), rular kóbeyip elge, elder últqa (memleketterge) ainalghanda olardyng bәrining biyleushilerin han dep ataghan. Ol zamandarda jogharyda «A» men «J»-da kórsetilgen sayasy jýielerding eshqaysysy bolmaghan. Sondyqtan ejelde Han (handyq) degen jýie qazaqtan (Qaz Aghalarynan) taraghan býkil әlem halyqtaryna tәn bolsa,   qaghan degen lauazym atauy, qazaqtan ózge eshbir elding sózdik qorynda joq.

«Ghúndar! Azamattyng aq ólimi – boryshyn adal atqarghany. Qyzyl qanyndy aq jolda tókpesen, ensendi bastyryp, ezgide jýrsen, er atynnan ne payda? Ór keudeni ayaqqa bastyryp, óz qútyn ózi qashyryp sasqan adam sanatta joq. Basyndy búghyp, búqpalap kórgen kýning kimge ónege, kimge bolar ghibrat?» (Edil qaghan 410-454 jj).

«Tatu elge tynyshtyq pen toqshylyq nәsip.

Kýshke kýsh qosylsa – qúp, elge el qosylsa – qút» (Kýltegin 684-531jj).

«Júqany – taptau onay,

Jinishkeni ýzu jenil»

 «Qol qosylsa – kýsh asar»

...Qaghan paryzy – halqynyng qarnyn toyghyzyp, mereyin ósirip otyru. Týnde – úiqy kórmedim, kýndiz – kýlki kórmedim; qyzyl qanym tógildi, qara terim sógildi; kýshimdi sarqa júmsadym, jaugha da shaptym qúrsanyp – bәri mәngi elim ýshin!» (Tonykók 646-741jj).

«Biz kókten jaralghan, kókting úly týrki júrty bolamyz!

El bolyp biriguden asqan baqyt joq (Bilge qaghan 683-734jj).

«Kim óz ýiin dúrys basqara alsa, ol memleketti de dúrys basqara alar, kim on adamgha óz sózin tyndata alsa, ol ýlken әskerge de basshylyq ete alar. Kim de kim ózindegi jaman qylyqtarynan arylsa, memleket qamyn oilay alar» (Shynghys qaghan 1162-1227).

Tariyhqa qarap otyrsaq, Qazaq qaghandary qazirgi imperiyalar (Amerika, Qytay, Resey) siyaqty birde-bir elding Ata saltyna, dәstýrine, tiline, dinine tiyisip, kýshpen zorlap ózgertuge tyryspaghan. Nege degen súraqtyng jauabyn ózderinizge qaldyrdym.

Qorytyndy: Songhy eki mynjyldyqtyng eng úly túlghasy delinip býkil әlem elderimen (ngNESKO) tolyqtay moyyndalghan Shynghys qaghan atamyzdyng da, onyng aldyndaghy barlyq qaghandardyng da tegi qazaq ekendigi daugha da, kýmәngha da jatpaydy. Eger biz osyny moyynday almasaq, bizderge ózimizdi de qazaqpyz dep ataugha qúqyghymyz joq.

Tarih taghlymy: «Qaghan» - osy bir auyz sóz ejelgi Qazaqtar óz tarihyn bir auyz sózben jazghan degen úly qaghidasyna tolyqtay say bolyp túr. Sol ýshinde olardy Tau bi, Bas bi, Qas by (Kaspiy) dep ataghan. 

Osy aitqanymyzdyng búltartpas aighaghyn da bir auyz sózben bere keteyin:

Qazaqta «Qaz-qatar» degen sóz tirkesteri bar. Qaz-qatar (qatar-qatar, birinen keyin biri, bir adamnyng nemese bir zattyn  birining artynan biri tirkesip túruy nemese qoyyluy). Búl kýndelikti ómirde qoldanysta jýrgeni. Al, búl sózding negizgi maghynasy eng birinshi bolyp dýniyege Qazaq eli keldi degendi bildiredi.  Qatardyng aldynda eng birinshi bolyp Orys, Qytay, Ózbek, Qyrghyz, Týrikpen, Ebrey ne t.b. emes, Qaz (Qazaq) sózining túruy tek qana osyny bildiredi. Ózgeshe maghynasy boluy esh mýmkin emes.   Osy sóz tirkesteri sóz týsingen adamgha býtkil әlem elderining qazaqtan keyin tirkesip, birinen keyin birining dýniyege kelgenine tolyqtay dәlel bola alady. Qaz qatardyng taghy bir maghynasy bar. Qatar - Aqiqattyn  atasy (Qar men aq sinoniym), Qaz qatar – Qazaq aqiqattyng atasy degen sóz.

Qaz-qalpynda - ainymay alghashqy beynesinde qalu. Búl eng alghashqy memleket qazaq memleketi boldy degen sóz. Barlyq әlem elderining memlekettik qúrylymy basynda qalay boldy, kýni býginde de eshtene ózgermey sol kýiinde qaldy, yaghny býkil әlem elderi memleket qúrudy bizden ýirendi degen sóz. Qazaq elining «Mәngilik el» dep atalatynynyng syry osy. Eger kimde-kimning osyny týsinip, moyyndaugha shamasy jetpese, onda ol adamnyng basynyng ishindegi midyng ornynda, my emes, su bolghany. Atalarymyzdyng oryndy sózge týsinbegen jandardy «Ói, Su miy!» dep úrysatyndarynyng syry osy. 

ÚLY JARATUShY – ALLA OSY JOLDARDY OQYGhAN BARShANYZGhA IMAN BERIP, «SU MIY» BOLUDAN SAQTAGhAY!

Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystau

Abai.kz