6-7-jeltoqsan kýnderi Astana qalalyq Jastar Teatry sahnasynda aibyny dara, «Azattyqtyng azapty jolyn» sóz etken sýbeli spektakli dýnie esigin ashty. Búl qoyylym – әdebiyetimizding әuliyesi sanalatyn әigili halyq jazushysy Ábish Kekilbaevtyng «Abylay han» halyqtyq qaharmandyq dramalyq dastanyn «Nartәuekel» atymen kórermen qauymgha úsynghan teatr újymynyng taghylymdy tarihymyzgha degen taghzymy! Qoyylym rejisseri, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri – Núrqanat Jaqypbay.

Búl shygharma – janrlyq jaghynan alyp qarasaq ta, dramaturgiyalyq qúrylym qyrynan zerdelesek te kýrdeli de kórkem tuyndy. Ábish Kekilbaev sekildi sózi iri, oigha artar jýgi auyr alpauyt darynnyng aryndy asau dariyaday arqaly tuyndysyn sahna tórinen sóiletuge kimde-kimning batyly barmasy anyq. Ábish Kekilbaevty sahnadan sóiletpek týgili, qarapayym otyryp oqudyng ózi orasan zor óre kýshin qajet etedi. Aq ólenmen arqyray tógilgen sarqyramanyng quatynday qúdiretti tekstterdi tizgindeu asa zor akterlik keng tynystylyqty talap etetinin bәrimiz bilemiz. Ábish mektebi – әlemi bólek mektep.

Jastar Teatrynyng jalyndy da jaujýrek újymy Tәuelsizdik toyyna talghamy teren, salmaghy sara syy jasady. Elining taghdyry men bolashaghyna alandaghan, enseli egemendigin armandaghan, bekem birligin oilap, berekeli biyligimen dýiim qazaqqa mәshhýr bolghan mereyi biyik tarihy túlghany sahnalauda kәsiby sauattylyqtaryn sarqa júmsaghan teatr újymynyng úrpaq aldyndaghy úlaghatty ústanymy, perzenttik peyilderi atqan tanday araylanyp, shúghaly oidyng shuaghyn shashqanday.

El biyleuding eren enbek ekendigin, ýlken syn ekendigin, ol syndy erding eri kóteretindigin somdaghan sahnagerler avtor jýktegen parasatty payymnan shabyt alyp, Abylayday Babamyzdyng alyp túlghasyna degen qúrmetterin pash etken atauly qoyylymdarynda Tәuelsizdikting onymyzdan onay tua qoymaghan Eldigimizding Temirqazyghy ekendigin astarlap týiindeydi.

Kórkem obrazdar. Kiyeli spektakli. Kónilinizge keremet kýy gharyshtan kep qúiylghanday әser qaldyrady. Mәngilik Eldikting mәni jayly tolghansanyz, osy spektaklimen dostasynyz. Elbasymyz úsynghan «Mәngilik El» últtyq ústanymynan bastau alghan búl tuyndynyng azamattyq-filosofiyalyq manyzdylyghyn kókireginde kózi bar kez-kelgen «Men – Qazaqpyn!» deytin oily kórermen kóniline berik úyalatuy tiyis. Otanshyldyq asqaq ýn, saliqaly epikalyq saryn bar spektaklide. «Biz – baqytty úrpaqpyz. Baqytymyz bop búiyrghan Azattyqtyng aspanynda erkin qanat qaqqan qasiyetti úrpaqpyz. Biz – Úly Dala úrpaghymyz!» dep úrandaydy  qoyylym. Ras. Ruhy Asqaq riyasyz spektakli osynday bolsa kerek. «Baqyttyng kilti – birlikte, yntymaqta» dep úqtyrady ol bizge. Biz baqytymyzdyng qadirine jetip jýrmiz be? Sol turaly oilanyp kórdik pe?

Spektakli – sauatty da sauapty spektakli! Sauatty deuimizding sebebi – rejissuradaghy, akterlik ansamblidegi, ssenografiyalyq sәndeudegi, әuendik әrleudegi janalyqtar jetip artylady. Sauapty deuimizding sebebi – Bahadýr Babanyng ruhyn ardaqtaghany, últtyng birtútastyghy turasynda úran tastaghany, asyl múrat jolyndaghy adaldyqty tu etkeni, nartәuekel erlikting danqyn asqaqtatqany.

Qonshy rejissyor Núrqanat Jaqypbay – ózine ghana tәn baghyty bar ekendigin dýiim elge dәiim uaqyt dәleldep kele jatqan daryny dara suretker. Teatr Tarlanynyng qay qoyylymyn eske alsaq ta, onyng ózgege úqsaghysy kelmeytin ózindik qoltanbasymen oqshaulanatynyn tanyp-týsinu oily maman ýshin orasan qiyndyq tughyzbaytyny belgili. Spektakli qúrauda kópirme kóbik sózden góri, kórikti әreket pen mazmúndy mizanssenagha basymdyq beretin bilgir rejisserding «Rejisser, eng aldymen, spektaklidi esty bilui tiyis» deytin V.Meyerholidtyng tújyrymymen ýndesetin talghamy tamsanugha túrarlyq. Ol – shynymen, eng aldymen, spektaklidi esty biluimen, әr sahnanyng әldi de әserli boluyna jol ashatyn joghary sapaly muzykany dúrys tandauda birden-bir kóregendigimen, sezim taktysynyng tamyryn tap basatyn tapqyrlyghymen erekshelenetin qúlaghynyng qúdireti bar qayratker. Rejisserding spektaklideri kózindi júmyp kóruge bolatyn nәzik kýshke iye. «Soqyr kózden jas shygharatyn» suretkerding kezekti kesek tuyndysy – osy «Nartәuekel» qoyylymy.

«Nartәuekel!» dep narkesken namystaryn janyghan Jastar Teatry «qúlasaq, nardan qúlayyq» degendey! Alayda, olar osy spektaklidi sahnalau synynda qúlaghan joq! Qayta, qaysarlana týskendey! Qoyshy suretshi Erlan Túyaqov, Hormeysterler Gýlmira Qúttybadamova men Aida Beysenova, Horegraf Shyryn Mústafina sekildi maytalman mamandar tarihy qoyylym janrynyng tazalyghyn aqtaugha kýsh júmyldyryp, qongshy-rejissermen birge júmys jasauda shygharmashylyq ýilesimdilikting biyik ýdesinen shygha bilgen.

Abylay han rólindegi akter Ádil Ahmetovting (Memlekettik «Daryn» Jastar syilyghynyng laureaty) anyq dauysy, óleng joldaryn jetkizudegi ótkirligi kórermen kókiregindegi órshil ruhty oyatqanday. Akter óz keyipkerining bahadýrligin ghana emes, memlekettik masshtabta, strategiyalyq salmaqta oilana biletin aqyl-parasattylyghyn da tereng asha týsken. Batyrdyng Sabalaq-Ábilmansúr tanylghan jas kezin keyiptegen akter Shynghys Jaqypbaydyng jarqyn ýninde «jetim bolsam da jasymaymyn!» degen jigerli janghyryq bar. Óz keyipkerlerining kókeykesti maqsattaryn tereng týisikpen týsine bilgen akterler bar maqsattaryn asqaq arman men últtyq úly múrat jolyna baghyndyrghan bahadýr babanyng beynesin bekem somdaghan. Keyuana (Búhar), Diuana (Oraz Atalyq) sekildi keyipkerlerdi keskindegen akterler Bahyt Hadjybaev pen Jandәulet Bataydyng arasyndaghy sahnalyq tartys ta tabysty órilgen. Qaldan Sheri keypindegi Bekbolat Qúrmanghojaev pen Ábilmәmbet keypindegi Ghany Qúljanov akterlik sheberlikting shyrqau shyny sanalatyn «keyipkermәndilik» dәrejesine kóterile bilgen desek artyq aitqandyq emes (eki akter de «Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri» ataghynyng iyegerleri). Dәuletbay rólindegi Múhtarhan Manaptyng da (Qazaqstannyng enbek sinirgen artiysi) bilikti maman ekendigin moyyndadyq. Lama Dorjy jәne 1-shi aq kiyimdi adam, Oirat elshisi rólderin oily oryndauda Daniyar Orazaev oza shauyp óner kórsetse, Syban Dorjy jәne 2-shi aq kiyimdi adam, Edige shonjar rólderining renin ashuda Eldos Shәikenov aldyna jan salmady. Ámirsana rólindegi Meyirghat Amangeldin obraz jasauda tauday tabandylyq tanytty. Dauashy rólindegi Azamat Esqúlovtyn, Qaldan Sherining qyzy Topyshtyng eresek shaghyn keyiptegen aktrisalar Aynúr Rahipova, Ayman Esenqyzy enbekterin de erekshe biyik baghalaymyz. Qaldan Sherining qyzy Topyshtyng jas kezin kelisti keskindegen Shehnaz Qazyhanova, Ghaziza Múqannyng jәne de Qaldan Sherining kishi әieli Kýlpәshting rólindegi Nazerke Serikbolova, Qúndyz Qanghojinanyng júmystary da jemisti. Qazaq batyry Qabanbay men Oirat batyry Sharysh rólderin somdauda Bekjan Kerimbaevtyn, Qazaq shonjary Túrsynbay batyr men Qoqan elshisi rólderin somdauda Aslanbek Janúzaqovtyn, Qazaq súltany men 1-shabarman rólderin keskindeude Ábutәlip Ámirenin, Botahan súltan rólin somdauda Núrlybek Tólegennin, Jaqay súltan rólin somdauda Erbol Tileukenovtin, Resey elshisi men qyrghyz elshisi rólderin keskindeude Núrbek Álibektin, Qytay elshisi rólin beyneleude Aysúltan Jәliyevtin, Jasauyl men 2-shabarman rólderin beyneleude Sherhan Talghatúlynyng akterlik qabilet-qarymdary airyqsha jarqyray kórindi. Qazaq teatr synynyng sayypqyrany, úlaghatty ústaz Áshirbek Syghay: «...Ýlken óner jasau ýshin kóterinki kónil-kýi, biyik sezim, taza jýrek kerek. Ánin, ýnin, sózin, sezimin, sәnin, saltanatyn, bir arnada toghysyp, belgili nýktede tabysqan shabytty shaqta ghana siz mamandyq syryn mengergen jenimpaz, jasampaz óner iyesi atanbaqsyz» dep ósiyet etkendey, teatr akterleri ónegeli ónerlerimen kórermen kónilderin shyn tebirentti.

Teatr әleminde tónkeris jasaghan tanymal rejisser Piyter Bruk: «Rejisser júmysynyng bir bóligi – avtordyng aitpaghyna qanyp, әdeby núsqany sahna tiline audaru. «Rejisser – teksting qúly»  deydi. Jauyr bolghan búl teris pikir alghashynda dúrys bolyp kóriner. Rejisser – avtorlyq oidyng qúly. Al, búl degeniniz tipten bólek» deydi. «Nartәuekel» spektaklinen bayqaghanymyz – rejisser avtordyng aitpaghyn akterlerge ashyp týsindirip, mejeli maqsatqa jete bilgen. «Tilding tazalyghy, ótkirligi ýshin kýres – mәdeniyet qúraly ýshin kýres. Búl qúral neghúrlym ótkir bolsa, soghúrlym dәl baghdarlanyp, jenimpazdyq maghynagha ie bolady» dep orystyng úly klassik jazushysy M.Gorikiy tújyrymdaghanday, artister avtor oiyn kórermenge úghynyqty qabyldatuda diksiyalyq dәldikterin dúrys paydalana alghan deuge bolady. Akter sheberligi mektebining kýrdeli tetigi sanalatyn «ekinshi planmen» oinau teoriyasyn eskergendikterinen erekshe tabysty enbekke qol sozghan. Poetikalyq qoyylymdardyng sózding qúlaqqa simfoniyalyq orkestr oinaghan muzykaday estiluin, әser etuin talap etetinin tereng týisine bilgen artister sahna tili mektebindegi «qisyndy perspektiva hәm birtútastylyq» teoriyasynyng útymdy kenesterin úmytpaghan. Teatr rejissurasy mektebindegi úlaghatty ústaz IY.M.Tumanov «Qoyylymdarynda qanday tehnikalyq jetistikterdi qoldansandar da, basty keyipker akter ekendigin úmytpandar. Onyng enbegi men orynyn eshtene auystyra almaydy. Teatr sonysymen mәngilik. Rejisserding barlyq oilap tapqan effektileri qoyylymnyng týpki maqsatyna jetu ýshin arpalysyp jýrgen akterlerge qyzmet etui kerek. Ol rejisserding kórkemdik sheshimin iske asyrudaghy kóp tәsilining biri ghana» dep týsindirgenindey, búl spektaklidegi barlyq rejisserlik sheshimder akterler izdenisine dem berip, qoyylymnyng týpki maqsatyn, naqty taqyrybyn dóp tauyp, spektakli stiyline say útymdy qoldanylghan.

Teatrdaghy qoyylymnyng kórkemdik tútastyghy újymdaghy enbek etushi әr adamnyng belgili ortaq maqsatqa qol jetkizuge mýddeli bolyp, úiymshyldyqpen izdenulerine tikeley baylanysty ekenin bәrimiz týsinemiz. «Nartәuekel» spektaklining zor jetistikke jetuining basty sebebi rejisser men diyrektordan bastap, býtindey shygharmashylyq újymnyng oi-armanynyng bir boluynda, etikalyq hәm estetikalyq kózqarastarynyng ortaq múrattastyqtarynda dep bilemiz. Teatrdyng kórkemdik jetekshisi Núrqanat Jaqypbay men teatr diyrektory Ernar Júmataevtyng «Teatr – shygharmashylyq biyik maqsattardy jýzege asyratyn múrattas mamandardyng kiyeli oryny, qasiyetti ordasy» degen ghibratty oilary kónil quantady. Diyrektor Ernar Júmataev óz isining daryndy mamany ekendigin alghashqy ayaq alysynan-aq anyq anghartty. Teatrdy teoriyalyq túrghydan ghana emes, naqty is jýzinde tereng týsinetindigin dәleldedi. Múnyng bir syry Ernar myrzanyng Núrqanat Jaqypbayday dara túlghanyng dәristerin tyndap, sahna sanlaghynyng sheberhanasynda tәlim alyp, tәrbiyelenuinde jatsa kerek. «Ústazy jaqsynyng ústamy jaqsy» deydi dana halqymyz. Ústamdy basshy, talapty úiymdastyrushy degen asyl qasiyetter bir boyynda ýilesim tapqan teatr diyrektorynyng kishipeyildigi men óz kәsibine degen adaldyghy – óskeleng jas úrpaqqa óreli ónege bolmaq.

Abylay Babamyzdyng Asqaq Ruhy Astana qalalyq Jastar Teatry sahnasynyng tórinde janghyrdy. Ata-babalarymyz úly múrattar men qúndylyqtardy, el men jerdi, til men dildi, dәstýr men saltty, әdeby múralarymyz ben mәdeny jәdigerlerimizdi bizge amanat etken ghoy. Amanatty ardaqtaudyng aibyndy nyshany – «Nәrtәuekel» qoyylymynyng sәtti sahnalanuy. «Bizding maqsatymyz – eli baqytty, jeri gýldengen qasiyetti Otanymyz Qazaqstandy Mәngilik El etu! Ruhy biyik, enbegi eren, birligi myghym Mәngilik El bolu ýshin bizde bәri bar. Tәuelsizdikting tuyn jelbiretip, túghyryn nyghaytqan bizding tarih aldynda jýzimiz jarqyn! Bizding tiregimiz – tәuelsizdik, tilegimiz – túraqtylyq, bilegimiz – birlik!» dep Elbasymyz N.Á.Nazarbaev Óz Joldauynda aiqyn atap kórsetkenindey, ónegeli óner jolyndaghy óreli azamattar retinde Jastar Teatrynyng jarqyn joldaudy quattaytyn qadamy Qazaq Elin ruhany bay qazynasymen qauyshtyrdy.         

Astana qalalyq Jastary Teatry – óner jolynda óz imidjin qalyptastyryp ýlgergen, ústanghan baghyty bekem teatr. Talantty da talapty teatr újymy jas úrpaqty otansýigishtik, últjandylyq, memleketshildik ruhta tәrbiyelep, qazaq mәdeny ómirining damuyna әrqashan ýlken ýlesterin qosyp kele jatyr dep maqtanyshpen aitugha tolyq negiz bar.

Baltabek Núrghaliyev, Ónertanu magistri

Abai.kz