Kýni keshe ghana aqyn Oljas Omarúlynyng súhbaty BAQ-ta qyzu talqylandy. Aqyn Mәskeuge baryp, onda elshi Marat Tәjinning qabyldauynda bolyp qaytypty. Keterde mәskeulik «IQ» degen jurnalgha súhbat berip, kәri odaqtan qútylghan jiyrma bes jyl turaly az-kem bayandap bergen eken.

Kólemdi súhbattyng ishinen kózge úryp, sýieldey kóringeni – Oljas Sýleymenovtyng «bizge sosializm kerek» degeni boldy. Aqyn nege búlay dedi? Sóitsek, Oljeken: «Eger bizding aramyzdaghy ruhani, mәdeny baylanystar ýzilgen bolsa, onda múnday tәuelsizdikting qajeti shamaly. Sondyqtan, «Tәuelsizdik», «bostandyq» degen týsinikterge týzetu engizu kerek. Meninshe, bolashaq – Sosializmde»,-depti.

Aty anyzgha ainalghan aqyn Oljas Sýleymenov Mәskeuge saparlap, onda «Zamanauy týrkitanu dýniyesining mәselesi: til – әdebiyet – mәdeniyet» atty jiyngha qatysypty. Aqynnyng kelgenin estigen elshi Marat Tәjin arnayy qabyldap, Sýleymenovti qúbylysqa balaghan. Sodan shyqqan son, әlgi súhbatty beripti.

Oljas Sýleymenovting aqyndyghyna daulaspaymyz, ras. Al onyng osynday orasholaq oilary  kóbimizding kónilimizde kýmәn tudyrady. Sonda búl Oljastyng oiy ma, әlde oiyny ma? Biz saualnama jasadyq.

«Tәuelsizdik halua emes!»

Ámirjan Qosanov:

-Meninshe, keshegi KSRO men qazirgi Qazaqstannyng tirligin salystyru keyde tym túrpayy, primitivti sipat alyp jatady. Keybireuler arzan tagham, ýy men mashinagha kezek, tegin bilim alu sekildi sosializm elementterining artynda qylyshynan qan tamghan, kez kelgen erkin oy iyesin itjekkenge aidap jiberetin, últtyq respublikalardy materialdyq әri moralidyq túrghydan qanau jatqanyn úmytyp ketedi! Tәuelsizdik degen barshagha únay beretin, tek qana jaghymdy jaqtary bar qúbylys emes, bәri rahattana jeytin tәtti tagham emes! Tәuelsizdik – qanmen, termen, keskilesken shayqaspen keletin qymbat, kermek dәmi de bar qúndylyq.

Biz qazir sol Tәuelsizdikting baghasy men parqyn týsinuding alghashqy kezeninde túrmyz! Bәlkim, 1991 jyly ol bizge aspannan salbyrap týskendey bolghasyn, biz әli de onyng qúnyn týsinbey jýrgen bolarmyz. Biraq, 1991 jyldyng aldynda 1986 jyldyng Jeltoqsany bolghanyn da úmytapuymyz qajet! Tәuelsizdik sonymen birge halua emes! «Tәuelsizbiz!» dep aita bergennen eshnәrse ónbeydi, shynayy Tәuelsizdikti naqty ispen, minezben, jýrekpen dәleldep otyru kerek!

Bir sózben aitsaq, formalidy týrde biz tәuelsizbiz, biraq is jýzinde talay basshy, talay ziyaly әli de eskini ansap, sol KSRO-nyng qúramynda jýr! Onyng ýstine «Tәuelsizdik» pen «oqshaulanu» degen kategoriyalardy qatar qoigha bolmaydy. Tәuelsiz elding jazushysy bop ta, basqa eldermen mәdeny qarym-qatynasty damyta beruge bolady emes pe? Mәselen, Euroodaq elderi de bir úiymnyng mýshesi bolar aldynda tolyqqandy derbes memleketter boldy. Tek sodan keyin ghana ortaq mýddeler men bir-birine sәikes ekonomikalyq parametrler negizinde birikti.

Qazir Leninning múrasynan dәieksóz keltiru moda emes. Sonda da men onyng «Prejde, chem obedinyatisya, y dlya togo, chtoby obedinitisya, my doljny snachala reshiytelino y opredelenno razmejevatisya» degen sózin eske salayyn. Áriyne, búl sóz naqty tarihy jaghdayda, taktikalyq túrghyda aitylghan sóz. Biraq onyng jany bar. Bizge de 70 jyl boyyna júrttyn, sonyng ishinde, oryssha jazatyn intelliygensiyanyng boyyna sinip ketken iydeologiyalyq, sayasi, psihologiyalyq sarqynshaqtardan qútyluymyz kerek! Sodan keyin ghana shyn mәnindegi, teng dәrejeli birigi, újymdasu sekildi iydeyalardy qarastyrugha bolady...

Sýleymenov te qoghamdyq damudyng eki formasiyasyn kórgen adam

Quandyq Shamahayúly:

-Oljas Sýleymenov te biz sekildi qoghamdyq damudyng eki formasiyasyn kórgen adam. Sosializm kezinde onyng jastyq shaghy ótti. Jay ótken joq. Dýrkirep, ataghy jer jaryp dәuirlep túrghan kezi ghoy. Oljekeng sosializmnen búryn sol bir altyn dәuirindegi jastyq shaghyn kóbirek saghynyp ketken joq pa eken? Ol da mýmkin. Biraq, ol kisi qatty týniletindey qazirgi tәuelsizdik kezende de esh jamandyq kórip jýrgen joq sekildi. Eki formasiyagha da jaghyp jýrgen bir baqytty adam bolsa, osy Oljekeng bolar.

Dese de qazirgi ótpeli kezenning tym sozylyp ketkeni, qoghamda sybaylas jemqorlyqtyn, әdiletsizdikting beleng alyp, halyqtyng ortaq qazynasy men baylyghyn tonap, úrlyqpen bayyghandardyng tym astamsyp ketkeni jalghyz Oljas aghamyzdy ghana emes bәrimizdi de alandatyp otyrghan jayy bar. Osynyng bәrine ashynghan song sosializmning artyqshylyghyn Oljekeng saghyna eske alghan bolar.

Jalpy, qogham arasynda "Biz kýtken, san jyldar boyy ansaghan tәuelsizdik osy ma edi?" dep týnilip jýrgen jandar barshylyq. Alayda, solay eken dep tәuelsizdikti tәrki etuge bolmaydy. Qogham tazarar, ózgerer, ony da kóz kórer.

«Tәuelsizdik úghymyn - oqshaulanu dep týsinbeu kerek»

Esengýl Kәpqyzy:

-«Álem azamaty» KSRO jәne Qazaqtyng úly aqyny Oljas Sýleymenov jaqynda Mәskeude «Zamanauy týrkitanu dýniyesining mәselesi: til – әdebiyet – mәdeniyet» atty basqosugha qatysty. Oljas Omarúlynyng әlem әdebiyetine qosqan orasan ýlesin erekshe baghalaghan mәskeulikter 80-ning sengirine shyqqan aqyngha Reseylik halyqtar dostyghy uniyversiytetining qúrmetti doktory ataghyn berip, onyng 80 jyldyq mereytoyyna arnalghan «Oljas y ya» atty kitabynyng túsauyn kesti. Osynday mәre-sәre kýide www.iq.expert.ru saytyna súhbat bergen Oljekeng KSRO-nyng qúlaghanyna әli de ókinetinin aitady. Degenmen «әlem azamatynyn» tәuelsizdik turaly oilaryna qúlaq asqan jón sekildi. Onyng oiynsha, jalpy adami, internasionaldyq jәne ruhany qúndylyqtar Kenes odaghynda óte joghary bolatyn. Qazir ol qúndylyqtardyng mәni ketti. «Postkenestik elder «tәuelsizdik» úghymyn «oqshaulanu» dep týsinude. Aytalyq, qyrghyz, tәjik, ózbektermen Qúday qosqan kórshimiz. Osy 25 jylda men birde-bir ret Tashkent pen Dushanbede bolgham joq. Bizdegi iygi-jaqsylar aralaspaydy. Habar alyspaydy. Solay. Oqyrman  joq, әdebiyet joq.  Dalada qaldy bәri. Tәuelsizdikti ruhani, mәdeny baylanysty ýzu dep týsinetin bolsaq, múnday tәuelsizdikting adamdargha esh qajeti joq. «Tәuelsizdik», «egemendik» degen týsinikterding kenistigin keneytu kerek. Keneytpesek olar ómir sýre almaydy. Tirshilik ete almaydy degen ol. Demek bizding Orla Aziya memleketteri óz soqpaqtarymen, óz damu jolymen ketti. Týrki tildes memleketter bir-birimen ruhany qarym-qatynas jasaudan qaldy. Eger «oqshaulanudy» - tәuelsizdik dep týsinsek, biz ózimizdi-ózimiz orgha jyghamyz. Sol sebepti, «әlem azamatynyn» alandaushylyghyn týsingen jón siyaqty. Ruhany qúndylyqtardyng qúldyrauy әlemde zúlymdyq tuyndauyna jәne agressiyanyng kýshengine jol bastap otyr. Alayda búghan bola KSRO-nyng kelmeske ketkenine ókinish bildirmegen abzal dep oilaymyn. 

Dayyndaghan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz