Jasyratyny joq, biz auyl sharuashylyghyn damytudyng bir emes, birneshe tәsili bolatynyn naryqtyq ekonomikagha endi-endi qadam basqan toqsanynshy jyldardyng basynda bildik. Ol tәsilderdi bir-birimen salystyryp, tiyimdisin ghana tandap alugha sol bir elen-alang shaqta uaqyt ta tapshy edi. Jetpis jyl boyy kommunistik iydeologiyanyng qúrsauynda bolghan qoghamgha shetel mamandary ózderi jasap bergen dayyn resepti úsyna qoydy da el jappay jekeshelendiruge kóshti. Ol kezde ekonomister әrbir otbasynyng sharuany dóngeletip ketuge jeterlik jeri, maly bolsa boldy, ózderi aqyryn sharuasyn damytyp, bir-birimen saudalasyp, jergilikti ekonomika kóteriledi dep oilady. Alayda, búl joba kýtkendegidey nәtiyje bermedi. Barlyghyn ókimetten onay nemese tegin alyp ýirengen halyq naryqtyq sayasatqa birden boy ýiretip kete almady. Qazir tәuelsizdik alghaly jiyrma bes jyl boldy, ókinishke qaray, qazaq auyldary әli boy tiktep kete qoyghan joq.

Ontýstik Qazaqstan oblysynda 4 qala, 11 audan bar, al, әr audanda 15-25 auyldyq okrugterden bar. Auyldardyng barlyghynyng jaghdayy negizinen bir-birimen shamalas desek qatelespeymiz.

Keng baytaq Qazaqstannyng әr týkpirinen mysal izdep әure boludyng qajeti joq, әrkim óz auylynyng ótkeni men býginine bir sәt ýnilse, talay mәselege kóz jetkizer edi. Mәselen, mening auylym – Sayram audanyndaghy Jibek joly auyly (búrynghy «Sverdlov» újymshary) zamanynda danqy alysqa ketken sharuashylyqtardyng biri bolatyn. Senesizder me, býginde talay auyl túrghyndarynyng armanyna ainalghan tabighy gaz bizding auylgha 1971 jyly-aq tartylyp qoyghan bolatyn. Ol jyldary taza auyzsu degennen problema bolghan emes, eng shetki kóshelerding ózine asfalit jol tóselgen edi. Auyldaghy qant zauyty men kirpish zauytynda, siyr, qoy, shoshqa fermalarynda myndaghan adam júmys isteytin. Esterinizde me, kenestik kezende ne bolsa sol defisit bolushy edi ghoy.

Mәselen, qazir dýkenderde ótpey túrghan shújyqtardy ol kezde dýkenshi tanysy barlar ghana satyp ala alatyn. Al, bizding auylda... sol defisit shújyqty shygharatyn seh bolushy edi. Jerlesterimiz maqsarydan may shygharyp, odan kir sabyn óndiretin. Qyrmanda tau-tau bolyp ýiilgen arpa-biday molshylyqtyng simvolynday edi. Jemis-jiydek mol salghan jyldary kolhozshylar ony jinap alugha ýlgermey, auyl sharuashylyghy júmystaryna studentter men mektep oqushylary júmyldyrylatyn. Shaghyn auyldaghy sharap zauytynda óndirilgen shipuchiy jenil sharaby Qazaqstannyng sauda oryndaryn bylay qoyghanda, vagon-vagon bolyp Reseyge jóneltiletin. 1980 jyly Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy D.Qonaev kelip «millioner auyl» degen mәrtebe berip ketip edi. Sol kezdegi merekelerding bәrin býkil kolhoz bir ýiding balasynday bolyp toylaytyn. As ta tók dastarqan, újymdyq kónil-kýi, bir sózben aitqanda, ómir degeniniz qyz-qyz qaynap jatatyn. Ol kýnder kózden búl-búl úshty. Traktor, kombayn aidaytyndar «jospar oryndalyp, janarmay artylyp qalsa, bóshkesimen dalagha tógip tastaytynbyz» degendi әli aitady. Kolhoz taraghan song «jana qazaqtar» on jyl tonap, ataqty sharuashylyqtyng mal-mýlkin әreng tauysty. Qazir sol baylyqtan týk joq.

Kolhoz-sovhozdar taraghan song әrkim tiyesili on gektar jayylym, bir gektar suarmaly jerin aldy da Qazaqstanda bir kýnde pәlenbay jer iyelenushi payda boldy. Degenmen, sonda da eshkim bayyp ketken joq. Bayyghanynyz bylay túrsyn, sol jerden mandytyp ónim de ala alghan joq. Sebebi, sharualardyng ne tehnikasy, ne aqshasy joq edi. Bәrinen búryn kópshiliginde qarapayym niyetting ózi joq edi. Nege? Negesi sol, kommunizmge qúdayday sengen agha buyn ol jyldary moralidyq soqqy alghanday esengirep qaldy. Orta buyn men jas buyn adyra qalghan auyldy tәrk etip, qalagha qashty. Zamanynda tabystyng kózi bolghan jerler qanyrap bos qalghan song onyng iyeleri ne istedi deysizder ghoy. Ne isteushi edi, «bir siyrgha jetetin saban men eki-ýsh qap bidayymdy tógip berseng boldy» dep әlgi jerlerin tehnikasy barlargha әsheyinnen әsheyin bere saldy. Dәl osy qúbylys 1993 jyldan bastalyp, 2014 jylgha deyin sozyldy, biraq, sol aralyqta Qazaqstannyng ekonomikasy jylyna tórt payyzben qarqyndy damu ýstinde boldy. Óitkeni, ol jyldary múnaydyng bir barrelining qúny 110 dollardyng shamasynda edi. Ata-babamyzdan qalghan qasiyetti topyraqtyng astyndaghy «qara altynnyn» qazynagha týsken 25%-nyng ózi 17 mln. halyqtyng tamaghy men kiyimine hәm jalaqygha molynan jetip jatty.

Jyldar jyljyp, 2015 jyldyng ortasynda múnaydyng bir barrelining baghasy 110 dollardan 32 dollargha búrq etip bir-aq qúlady. Múnday ekonomikalyq katastrofany eshkim kýtpegen jәne búghan eshkim dayyn da emes edi. Jalaqy, azyq-týlik, әleumettik jәrdemaqy bolyp aghyp qazynamyzgha tógilip jatqan aqsha 70%-gha birden kemidi. Ókimet halyqty ash qaldyra almaydy, sondyqtan osy uaqytqa deyin altyn qorgha jinalghan qúny 70 mlrd. dollargha teng altyndardy sata bastady. Altyn qoryn 800 mlrd. dollargha jetkizgen Arab memleketteri, Norvegiya sekildi basqa da múnayly elder «erteng qorymyzdaghy altyn bitse ne bolamyz» dep dabyl qaghyp, әlemdik kóshten qalmau әreketterin jasap, innovasiyalyq tehnologiyalargha jýginip, quat kózin kýnnen, jelden, sudan alu joldaryn qarastyra bastady.

Al, biz she? Biz jer kólemi jaghynan әlemdegi 200 memleketting ishinde toghyzynshy oryndamyz. Mynau Úly Dalagha bes Fransiya nemese jarty Evropa syiyp ketedi. Sonymen, bilikti mamandardyng basym kópshiligi jerdi dúrys iygeruimiz qajet degen tújyrymgha toqtady. Elbasy da jan-jaqty saraptalghan zertteulerden song auyl sharuashylyghy jerlerin damytyp, óz tamaghymyz ben kiyimimizdi ózimiz óndiruimiz kerek degen sheshim qabyldap, «Agrobiznes–2020», «Biznesting jol kartasy–2020» atty baghdarlamalardyng dýniyege keluine jol ashty. Jәne ol baghdarlamalargha qazynadan 2 trln. tenge bólindi.

Auyl sharuashylyghy salasy boyynsha Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әleuetimen respublikada birde-bir ónir talasa almaydy. Qúdaydyng ózi bizding tughan jerimizding klimatyn diqanshylyqqa qolayly etip qoyghan. Eng halqy kóp ónir, júmys qoly arzan, әri túrghyndardyng jartysynan kóbi auyldy jerlerde túryp, bau-baqsha ósiruge mamandanghan.

Endigi jerde «auyldy qalay kóteremiz, qalay auyl túrghyndaryn jigerlendirip, bos jatqan jerlerdi zaman talabyna say iygeremiz?» degen saual tuady.

Álemdik tarih birneshe tolqyndar men tolqulardan ótip, jer betindegi eng quatty elderge ainalghan memleketterde eng aldymen iydeologiya myqty bolghanyn aitady. Keshegi Kenes zamanynda da iydeologiya óte myqty boldy. Ras, ol iydeologiya qazaq últynyng tamyryna balta da shapty. Tilimizdi, dilimizdi, tarihymyzdy úmytyp kete jazdadyq. Sonyng ózinde jiger kýshimiz tasyp, besjyldyq josparlar birneshe ese artyghymen oryndalyp jatty.

Qazaqqa eng kerek iydeologiya býgin tudy. Ol qanday iydeologiya? Ol – Súltanmahmúttyng «Alash tuy astynda kýn sóngenshe sónbeymin», Álihannyng «Tiri bolsam qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn», Abaydyng «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep jәne haq joly osy dep әdiletti», Shәkәrimning «Adamdyq boryshyng halqyna qyzmet qyl, aq joldan ainyma, ar saqta ony bil» degen elshildik, adamgershilik iydeologiyasy! Mine, әrbir qazaq azamatynyng jýreginde osy úrandar ot bop janyp túrghanda ghana bizding boyymyzgha tausylmas qayrat qayta bitedi. Qazaqtyng atam zamannan kele jatqan mәdeniyeti men dәstýrin sanasyna sinirip, darqan dalada demokratiyalyq instituttar jýiesin tereng qalyptastyrghan ýlgisin әlemge maqtan tútyp kórsetuge әbden bolady. «Mәngilik el» úranyn túmar etken azamat ózining ata-babasynan miras bolyp qalghan qasiyetti qara topyraghyna, tughan auylyna kelip jerlesterine ýlgi kórsetui kerek. Osy úranmen men de «Bolashaq» baghdarlamasymen AQSh-tyng Kaliforniya shtatynda ýsh jyl oqyp, auylgha keldim. Kele salyp auyldaghy Álihan Bókeyhan atyndaghy orta mektepte synyptastarymmen kezdestim. Bәrimiz jinalyp ózimiz oqyghan mektepke Álihan Bókeyhannyng eskertkishin ornattyq, túghyryna «Tiri bolsam qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn» dep ýlken etip jazyp qoydyq. Ony oqyghan auyldyng әrbir jasy ruhtana bastady.

Auylymdy damytamyn degen adamgha qazir mýmkindik kóp. Tek berekesi ketken sharualar men sharua qojalyqtarynyng basyn qosyp, újym qúru qajet. Ony oryssha kooperativ deydi. Keybir kisiler menen «bayaghy kolhozdy qayta qúrmaqshysyng ba?» dep súraydy. IYә, búl qúrylymnyng búrynghy kolhozgha úqsaytyn jerleri bar, biraq, ózgesheligi de jetedi. Ózgesheligi qazirgi zaman talabyna say naryqtyq ekonomikagha negizdelgen újymdar qúramyz. Kimning auyly diqanshylyqtyng qay týrine beyimdelgen bolsa, sol egis týrining sapasyn әlemdik dengeyge kóteruge jaghday jasalady. Naryqtyq ekonomikanyng prinsiypi – Súranys pen Úsynys! Sondyqtan elimizde qanday ónim týrlerine súranys joghary, aldymen sol ónimdi óndiredi. Ónim súranystan assa, әlemdik naryqtaghy súranysqa ie tauar týrlerin óndiru kózdeledi.

Kooperativterding qyzmeti 2015 jylghy 29 qazanda qabyldanghan QR «Auyl sharuashylyghy kooperativteri turaly» Zanymen retteledi. Yaghny zandyq qúqyqtyq negizderi jasalghan. Búdan bylay Auyl sharuashylyghy ministrligining sayasaty kooperativterdi damytugha baghyttalady. Subsidiya alatyn kezde aldymen kooperativterge basymdyq beriledi. Auylda mashina traktor stansalaryn jasaqtau ýshin kooperasiya qúrghandargha lizingke traktor, kombayn, basqa da qajetti tehnikalar úsynylady.

Kooperativ qúru býgingi tanda bir-aq kýndik sharua. Kooperativ qúram dep qajetti qújattarynyzben ýsh adam kәsipkerlerdi qoldau ortalyghyna barsanyz bir-aq kýnde tirkep beredi. Al, endi sol újymdy dóngeletip alyp ketu naghyz biliktilikti, әdildik pen kóshbasshylyq qasiyetterdi talap etedi.

Qarapayym bir mysal keltireyin. Sayram audany Jibek Joly auylynyng diqanshylyqty damytudy maqsat etken ýsh jigiti jinaldy da kooperativ qúramyz dep sheshti. Jeke kuәlik qújattaryn alyp «Kәsipkerlerdi qoldau ortalyghyna» baryp tirkeldi. Endi olar auyldaryndaghy elu otbasymen kelisip bes nemese on sotyq ýiirgelik jerge sarymsaq egudi josparlady. Aldymen sarymsaq satyp alatyn kompaniyany tabuyna әkimdik jәrdemdesetin boldy. Sodan song auyldaghy elu ýige túqymdy kooperativting atynan satyp әperedi, elu ýy sarymsaqty ózderi esikting aldyna egedi, sarymsaq pisken song ónimdi kooperativ ýy iyelerinen satyp alady. Túqymdy kooperativ mýsheleri bazardan 700 tengeden alsa, ýy iyelerinen 600 tengeden alyp, paydasyn kóredi. Kooperativ kәdimgi jauapkershiligi shekteuli seriktestik sekildi kommersiyalyq újym bolghandyqtan bir baghytty nemese kóp baghytty qyzmet atqara beredi. Ýiirgelik jerlerge sarymsaq egip, paydasyn bir kórse, auyldyng syrtyndaghy paydasy az biday alqabyna nemese jonyshqalyq jerlerge tiyimdiligi joghary sarymsaq, tanquray nemese qúlpynay egip, taghy payda kórulerine bolady.

Búrynghy tútynushy kooperativterding kýshi joyylyp, jana zangha say óndiristik kooperativter qayta tirkeuden ótui kerek. Kooperativ qúrudaghy újymdyq maqsat qane deysiz ghoy. Aytayyq. Mәselen, Mashatbayda traktor bolsa, Serikbayda soqa bar, Erkin agronom bolghanymen jeri joq, al, Ersinning jeri bar, osylardyng bәri jinalyp, qolda bar mýlikterin ortagha salyp, ózderi basshy men revizoryn saylap alady. Solaysha sharua qojalyqtaryn dóngeletip, nәpәqasyn taba beredi.

IYә, qazir adam adamgha senbeytin zaman, bastyq bolghandar tek aqsha jymqyrumen ainalysyp, jemqorgha ainaluy qalypty jaghday retinde qabyldanatyn tәrizdi. Jemqorlyq dertining emi tek qana sauattylyq pen azamattyq belsendilik. Balasy men nemeresining bolashaghyna jany ashityn әrbir azamat belsendi boluy shart. Belsendi bolmasanyz, alyp imperiyalargha jem bolghanynyz jem bolghan...

Qazirgi tanda oblysymyzda 81 kooperativ qúrylyp, olar әr tarapty ónimder men kókónister óndirude. Qayta újymdasu zaman talabymen bolyp jatqan prosess. Osy kýnge deyin ayaghyna túryp, óndiris ainalymyn birneshe million dollardan asyrghan sharua qojalyqtary men agro salasyndaghy biznesmenderding sany songhy on jylda edәuir eselengen. Ýlken zauyttar men sehtar salyp ýlgergender ainalasyndaghy auyldardy júmyspen qamtu ýshin kooperativ qúrady. Árbir kooperativ mýshesi qabiletine qaray qyzmetin atqaryp, irilenu prosesi óse beredi.

Mәselen, Arys qalasyndaghy tomat shygharatyn zauyt Arys qalasy túrghyndarynan kooperativ qúryp, auyl túrghyndarynyng bәri jappay qyzanaq egip nәpәqasyn tabady. Eki jaqqa da tiyimdi. Lengirdegi «Fudmaster» kompaniyasy audannyng birneshe jerinen sýt qabyldau ortalyqtaryn ashyp, auyl túrghyndaryn kooperativ mýshesi etip qabyldap, olardyng sýtin satyp alady. Týlkibas audany klimattyq ereksheligine say alma baudyng otanyna ainalmaq. Týlkibastyng almasyn әlemdik brendke ainaldyrudy kózdegen týlkibastyq kooperativ audannyng barlyq auyldaryna alma egudi josparlap otyr. Maqtaaral men Týrkistannan logistikalyq ortalyqtar ashyp, ekologiyalyq taza pisken qauyndy jýk kólikterimen tike Evropagha jóneltudi sol aimaqtaghy kooperativter iske asyryp jatyr. Sozaq audanynyng kooperativteri týie sýtinen sýt úntaghy әri tabletka jasaytyn investorlardy tauyp, osynau ónimderin әlemdik bәsekege qabiletti ónimderding qataryna qosqysy keledi. Sayramda әlemdik Super-Giyper marketterding talaptaryna say mal soy beketi ashyldy. Qazaqstandaghy jylyjaylardyng 90 payyzy Saryaghash audanynda shoghyrlanghan. Saryaghashtyqtar kooperativ qúryp, jylyjay ónimderining sapasyn Italiya ónimderining sapasymen teng etip Resey naryghyn jaulaugha bel budy.

Syrt baqylaghan adam Ontýstikting agrarlyq sektory evolusiyalyq jolmen bayau damyp kele jatqanyn bayqar edi. Iri sharua qojalyqtary ainalasyna úsaq sharualardy biriktirip, ainalymy artqan sayyn ýlkeye beredi. Qarajaty kóbeygen sayyn bilikti mamandardy jaldap, zamanauy tehnologiyalardy satyp alyp, tabystaryn da eseley beredi. Ontýstikte 90 myngha juyq sharua qojalyqtary tirkelgenimen, ókinishke qaray, olardyng jartysy júmys istemeydi. Bir million gektar jerdi 81 kooperativ qaydan iygersin?!

Sharua qojalyqtaryn ashyp bolyp, әri qaray bilikti maman taba almay otyrghan diqandargha arnap kolledj, uniyversiytetterden arnayy zertteu bazalaryn ashyp otyrmyz. Osylaysha diqandardy kurstan ótkizu jýiesin qalyptastyrudamyz. Kez kelgen sharua bir aptalyq nemese bir ailyq kurstan ótken song problemalaryn bilikti mamandarmen birge jerding basynda sheshuge jaghday jasalady. Dualidi oqu әdistemesin qolgha alyp, auyl sharuashylyghy salasyndaghy mamandyqtardy iygerip jatqan studentterdi óndiristik jylyjaydaghy sheteldik agronomdardyng qasyna qosyp, tәjiriybeden ótkizu jýiesi jolgha qoyyldy. Degenmen, múnday әreketter әli de azdyq etedi. Sondyqtan el ekonomikasynyng ósuine ýles qosqynyz kelse, oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasynyng kooperativ bólimine keliniz. Kelip qana qoymanyz, baghyt-baghdar alyp, Otanymyzdyng tiregin nyghaytugha bel buyp, altyn besik auyldyng asqaqtauyna at salysynyz!

Darhan JIYENBAY, oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasynyng mamany

Abai.kz