Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2705 0 pikir 1 Mausym, 2009 saghat 07:31

Tekserulerdi ashyq әri әdil jýrgizbesek, biznes-elitany sayasy oiyngha eriksiz tartyp alyp jýrmeymiz be?

 

Serik TÚRJANOV, Qazaqstan sauda-ónerkәsiptik palatasynyng viyse-preziydenti:
– Búl da mýmkin. Bir jaghynan, top-menedjerlerding elding ekonomikasynyng damuyna kóp enbek sinirgenin eshkim joqqa shygharmasa kerek. Sondyqtan búl ister әdil de ashyq tekserilui kerek. Eger qatelik jibergen bolsa, ony qayta týzetsin. Árbir qazaqstandyqty týrmege toghyta bersek, kimmen júmys isteymiz? Osylay kete berse, kәsipkerlik orta ne kýige úshyramaq? Qazir Parlamentte «Jalghan kәsipkerlik turaly» zanjobasy qaralyp jatyr. Búl zang boyynsha kәsipkerlerding jalghan nemese adal ekendigin qaytip ajyratady olar? Ol jaghy týsiniksiz. Maytalman menedjerlerdi qamay bersek, ekonomikany algha sýireytin, myndaghan adam júmys isteytin kәsiporyndardy kim basqarady? Sayyp kelgende, menedjerlerdi eldegi 100 myng sheneunik qúrtyp otyr. Kerek deseniz, bayaghy KSRO-nyng da týbine jetken sheneunikter ghoy. Sheneunikterding ekonomikany biyleui jaghymsyz qúbylys. Menedjerlerdi qysyp tastasaq, Qazaqstanda әlgi 100 myng sheneunik qaluy kerek pe? Ne bitiredi olar?

 

 

Serik TÚRJANOV, Qazaqstan sauda-ónerkәsiptik palatasynyng viyse-preziydenti:
– Búl da mýmkin. Bir jaghynan, top-menedjerlerding elding ekonomikasynyng damuyna kóp enbek sinirgenin eshkim joqqa shygharmasa kerek. Sondyqtan búl ister әdil de ashyq tekserilui kerek. Eger qatelik jibergen bolsa, ony qayta týzetsin. Árbir qazaqstandyqty týrmege toghyta bersek, kimmen júmys isteymiz? Osylay kete berse, kәsipkerlik orta ne kýige úshyramaq? Qazir Parlamentte «Jalghan kәsipkerlik turaly» zanjobasy qaralyp jatyr. Búl zang boyynsha kәsipkerlerding jalghan nemese adal ekendigin qaytip ajyratady olar? Ol jaghy týsiniksiz. Maytalman menedjerlerdi qamay bersek, ekonomikany algha sýireytin, myndaghan adam júmys isteytin kәsiporyndardy kim basqarady? Sayyp kelgende, menedjerlerdi eldegi 100 myng sheneunik qúrtyp otyr. Kerek deseniz, bayaghy KSRO-nyng da týbine jetken sheneunikter ghoy. Sheneunikterding ekonomikany biyleui jaghymsyz qúbylys. Menedjerlerdi qysyp tastasaq, Qazaqstanda әlgi 100 myng sheneunik qaluy kerek pe? Ne bitiredi olar?

 

Ázimbay GhALI, sayasattanushy:
– Daghdarysqa baylanysty memleketting ekonomikany basqaruy pәrmendi bolyp túr. Búl qazirgi kezde oryndy jayt. Ekonomikany nasionalizasiyalau, memlekettik sektordyng ýlesin arttyru bizde ghana emes, әlemde jýrip jatqan qúbylys. Biraq memlekettendiruding qolaysyz jaghy bar. Onda memleket menshigin úrlau kóp kezdesedi. Azdy-kópti úrlady eken dep, qysa beruge de jәne keshire beruge de bolmaydy. Daghdarys kezinde el mýlkin úrlau eki ese zaualdy. Al tekseru jәne tergeu jýrgizuding elge jariya etilmeytin ózindik qúpiya jýrgiziletin tәrtibi bar. Al sot ashyq ótedi. Shetelde mynaday tәjiriybe bar: eger bay-baghlan balasy qylmys jasasa, jazadan qútyla almaydy. Al kedey qylmys jasasa, mýsirkep, raqymshylyq jasay salady. Al bizde kerisinshe. Qonyshtan basyp, elding malyn úrlaytyn jabayy kapitalizm dәureni 90-jyldary ótip ketti. Top-menedjerlerding enbegine, kәsiby biliktiligine eshkim shәk keltirmeydi. Biraq mәsele kәsibinde emes, tәrtipte. Kim de bolsyn qylmysy dәleldense, әdil jazasyn óteui tiyis. Al búdan biznesting klimaty nasharlap ketpeydi.

 

Qúrmanghaly UÁLI, Mәjilis deputaty:
– Sybaylas jemqorlyqpen kýreske baylanysty tek kәsipkerlerding isi ghana emes, barlyq saladaghy zanbúzushylyqtar men kýdik tughyzghan jayttar, tipti basshylardyng qatelikteri qúzyrly organdar tarapynan tekserilip jatyr. Elbasynyng «Núr Otan» partiyasynyng sezinde 99 payyz azamattar 1 payyz jemqorlarmen kýresui kerek dep atap ótkenindey, adam balasynyng dýniyeqonyzdyq, pendeshilik qúlyqpen, jemqorlyqpen býkil el bolyp kýresu kerek. Osyndayda tekserip, qamap jatyr eken dep júrtqa basqasha týsindirip, qúr baybalam salatyn pighyly bóten adamdar tabylyp qalady. Ontýstik Qazaqstan oblysynda jekelegen sharualardyng jalghan qújatpen subsidiya jymqyryp alghany turaly júrt estip-bilip jatyr. Meninshe, tekseruler men aiyptaular әdil de ashyq bolghany jón. Qylmysy dәleldense, jazasyn moynymen kóterui kerek. Kәsipkerler bolsyn, kez kelgen salada bolsyn jegi jemqorlyqqa jol bermeu ýshin qoldanystaghy zandargha tolyqtyrular men ózgertuler engizu qajet dep oilaymyn.

 

 

Saualnamany jýrgizgen Qúbash SAGhIDOLLAÚLY
«Alash ainasy» gazeti 29 mamyr 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5415