Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 9402 1 pikir 26 Qarasha, 2016 saghat 16:40

Núrsúltan Nazarbaevtyng enbekterindegi jastar məselesi

Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh Preziydenti Núrsúltan Əbishúly Nazarbaev Qazaqstan memlekettining qalyptasuymen qarqyndy damuynyng jəne qoghamdy janasha reformalaudyng naqty strategiyalyq, konseptualdyq ýlgisin úsynyp, ony jýzege asyrugha bar kýsh -jýgerin,sanaly ghúmyryn arnap kele jatqan úly qayratker. El basqarghan qayratkerding halyqqa arnaghan qay sózining de jóni bólek.Óitkeni ol sózden sanlaq sayasatkerding jýregin jaryp shyqqan oqshau oiy,tegeurindi tújyrymy,keng auqymdy kózqarasy «men múndalyp» túrady.Onyng ýstine, Núrsúltan Əbishúly Nazarbaevtyng «jelding ótinde,elding betinde » jýrgenin aiqyn anghartatyn, «qazaqtyng últtyq qasiyetterining qayta qalyptasuyna qamqorlyq jasau-mening Preziydenttik te,perzenttik te paryzym » degendi ant etkendey nyq senimmen aitatyn adam ekenin eskersek, ol oilardy saralaytyn synnyng da salmaghy arta týspek.Sonday- aq egemen elining erteni ýshin týn úiqysyn tórt bólip jýrgen memleket basshysynyng býkil dýniyedegi ózgeristerge mən beruine,tikeley aralaspaghan kýnning ózinde aldyn ala sharalar belgileuine tura keletin tústar az bolmaydy.

Bodandyqtan bostandyqqa qadam basqan jana túrpatty memleketting kýrdeli kezeninde Preziydent elimizding erteni men bolashaghy ýshin últtyq memleketting myzghymas negizin qalap,ghasyrlar boyy ansaghan azattyqtyng bayandy boluy maqsatynda tyng jol- qazaqstandyq joldy qalyptastyrdy.Elbasy əlemdegi damyghan memleketterding bay təjirbiyesin tarazylay otyryp,təuelsizdigin jana alghan elimizding jahandyq órkeniyet kóshine qosyluynyng birden-bir dúrys jolyn núsqap jəne jýzege asyrudy óz jauapkershiligine alyp,ony jyl sayynghy halyqqa arnaghan Joldaularynda egjey-tegjeyli bayandap keledi Təuelsiz Qazaqstan ózining ansaumen alghan azattyghymen qosa tirshiligin bilimmen bayytyp, ghylymmen jetildirudi maqsat etui qajet. Egemendi elding bolashaq úrpaqtaryn tərbiyeleudegi agrarlyq bilim beruding maqsaty naryqtyq qatynastardy tiyimdi jolgha qoiydy kózdegen ekonomikalyq órkendeuden de, orasan ózining qyiyndyghy men manyzynyng túlghalanyp túrghanyn týsinuimiz kerek. Osy agrarlyq bilim beru salasynda derbestigimizdi alghan alghashqy azattyq jyldarynda, respublikamyzda kóptegen júmystar jasalyndy. Kýni býginge deyin Qazaqstanda joghary agrarlyq bilim beruding ótkeni men býgingisin jəne bolashaghyna keshendi týrde jan-jaqty taldau jasalghan enbekterding bolmauy, býgingi tanda osy salada ghylymi- zertteu júmystaryn qajet etedi.

Təuelsizdikting alghashqy jyldary Qazaqstan qarsydan soqqan jel men jaughan janbyrgha,ózining sharshap-shaldyqqany men qorqynyshyna,aynalasyndaghy ər týrli qiyn jaylargha qaramastan,tau asularmen taysalmay jýrip kele jatqan jolaushynyng jaghdayyn kózge elestetetin.Alghashqy qadam- óte kýrdeli.Jana memleketimizdi qúrugha kiriskende, eng aldymen bizding ýiimizding myqty irge tasy,negizderding negizi qajet ekenin týsindik Biz təuelsizdikting alghashqy kýnderinen bastap damu maqsatyndaghy aiqyn ústanymdy qabyldadyq, búl ústanym memleket pen qoghamnyng kýsh-jigerin biriktirip,ósu maqsattaryna qol jetkizuge baghyttady. Búl rette bizding elimiz ýsh kezendi ótti. Birinshisi (1991-1995 jyldar) búl kezende biz kenestik jýieni búzyp, memleketting negizderin qúrumen ainalystyq. Ekinshi kezeng (1996-2000 jyldar) –ekonomika men sayasy jýiening tereng qúrylymdyq ózgeristerin iske asyrumen baylanysty boldy. Ýshinshi kezeng (2001-2006) — ekonomikalyq ósu uaqyty. Beybitshilik pen tynyshtyq, býginderi basymyzdan ótkerip otyrghan ekonomikalyq qauyrt shaq jəne azamattarymyzdyng ómirlik qúshtarlyghy,óz kýshteri men ertengi kýnderine degen senimderi,biz ýshin ýirenshikti qúbylysqa ainalyp otyr.

Biz olardy, Astanadaghy ghimarattardyng ýstinen kýnde ertemen bayau kóterilip kele jatqan kýn shapaghattaryn bayqamaytynymyz siyaqty, janaghylardy da kóbinese bayqay bermeymiz.Al osydan on jyl búryn dəl osylay bolatyna eshkim de sengen joq.. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Ə. Nazarbaev Qazaqstan halqyna 2005 jylghy «Qazaqstan ekonomikalyq, əleumettik jəne sayasy jedel janaru jolynda» atty joldauynda: «Osy zamanghy bilim beru jýiesinsiz əri alysty barlap, keng auqymda oilay biletin osy zamanghy basqarushylarsyz biz innovasiyalyq ekonomika qúra almaymyz. Demek, barlyq dengeydegi tehnikalyq jəne kəsiptik bilim berudi damytugha baghyttalghan tiyisti sharalar qoldanuymyz shart» — dep, atap kórsetti [1]. Múnday ghylymy zertteu júmysy agrarlyq bilim beru jýiesin úiymdastyruda jəne jetildirude ótkendegi qatelikterdi qaytalamau ýshin qajet. Qay kezende bolmasyn agrarlyq bilim beru jýiesi basqa salalargha qaraghanda joghary qarqynmen damydy, bilikti mamandar dayarlauda mol təjiriybe jinaqtaldy. Búl təjiriybe qazirgi kýnning ózinde de kóptegen jaghdayda auyl sharuashylyghynyng týpkilikti júmys qorytyndysy mamandar men olardyng basshylarynyng úiymdastyru, sayasy jəne iskerlik qasiyetterine baylanysty ekendigin moyyndatady. Demek, auyl sharuashylyq kadrlarynyng óndiristi damytudaghy, jana tehnologiyany iygerudegi belsendilik ýlgilerin, óndiris basshylarynyng jarqyn ómir joldaryn kórsetuding təuelsiz Qazaqstannyng auyl sharuashylyq mamandaryn tərbiyeleude aitarlyqtay manyzy bar. Ekinshi jaghynan, auyl sharuashylyq mamandary men basshylarynyng qyzmeti óz kəsipkerlikterimen ghana shektelip qoymay, mindetti týrde mədeniy-tərbiyeshilik isimen de jalghasty. Qogham olardan újymmen júmys istey biletin, joghary mədeniyetti jəne asa bilimdar bolularyn talap etti. Elimizdegi janaru ýrdister ótken tarihymyzdy obektivti túrghydan dúrys baghalaugha, mədeny qúrylys salasynda, onyng ishinde joghary agrarlyq bilim beruding tarihyn janasha kózqaras túrghysynda zerdeleuge, egemendi elimizding býgingi kýn talaptaryna say naryqtyq qatynastargha kóshuge baylanysty joghary bilimdi reformalaugha jəne onyng joghary bilim tújyrymdamasyn ghylymy negizdeuge mýmkindikter men qolayly jaghdaylar jasaldy. Jogharyda atalghan qayshylyqtardy boldyrmau ýshin auyl sharuashylyq mamandaryn dayarlauda ótken tarihy təjiriybening jaghymdy jaqtaryn paydalana otyryp, býgingi talaptargha səykes Qazaqtanda agrarlyq bilimning qalyptasuy men damu tarihyn bir jýiege keltiru, zertteu júmysymyzdyng ózekti məselesine ainalyp otyr.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Ə. Nazarbaevtyng «Jana əlemdegi jana Qazaqstan» Joldauynda jana kezenning negizgi mindetterining biri «…osy zamanghy bilim beru, «parasattyng ekonomikanyn» negizderin qalyptastyru, jana tehnologiyalardy paydalanu mamandardy dayyndau sapasyn kóteruge basty sebep bolatyn, innovasiyalyq ekonomikany damytu» dep atap kórsetilgen, sol sebepti de elimizde bolyp jatqan əleumettik-ekonomikalyq ózgeristerge baylanysty bilim beru jýiesine qoyylyp otyrghan jana talaptargha say studentterding belsendiligi men jeke daralyq qabiletterining jetiluine əser etetin jana aqparattyq tehnologiyalar qoldanu əlemdik bilim kenistigine enuge jol ashuda. Osy orayda jogharghy oqu ornyn oqu ýderisinde aqparattyq tehnologiyalardy paydalanudyng mənin ashudy talap etedi. Sondyqtan bizding zertteu problemamyzdyng ədisnamalyq negizine jogharghy oqu ornyndaghy oqytu jýiesi, onyng ishinde kredittik oqytu, aqparattyq tehnologiyalar paydalanu məseleleri alyndy.

Sonymen birge Preziydent təuelsizdikting tolyqqandy shejiresin jazu mindetin de últ ziyalylarnyng aldyna talap etip qoydy.Búl kóp tomdyq «Təuelsizdik shejiresi», «Elbasy joldady- eli qoldady», «Əlem Qazaqstan turaly.Əlem Preziydent turaly », «Elmen syrlasu», atty tórt týrli seriyamen jaryq kórip otyr. «Təuelsizdik shejiresine» Elbasy qol qoyghan memlekettik manyzy bar qújattar- Jarlyqtar, Zandar, Ókimder, Qaulylar engizildi. «Elbasy joldady- eli qoldady» delinetin seriyada Preziydentting 1996-2008 jyldar aralyghyndaghy Qazaqstan halqyna Joldaulary tolyq qamtyldy. Ýshinshi seriya «Əlem Qazaqstan turaly.Əlem Preziydent turaly »dep atalady.Múnyng birinshi tomyna el egemendigining alghashqy 1991 jyly-təuelsiz Qazaqstan memleketi men onyng túnghysh Preziydenti N.Ə.Nazarbaevtyng atyna joldanghan əlem elderi basshylarynyn,kórnekti qogham qayratkerlerining qúttyqtaulary, jýrekjardy lebizderi engizildi.Jer sharynyng ər qiyrynan kelip týsken ystyq yqylas, shyn jýrekten shyqqan hattardy tebirenbey oqu mýmkin emes.

«Elmen syrlasuda» Elbasynyng Qazaqstan Respblikasy Parlamenti otyrystarynda, baspasóz konferensiyalarynda,el aldynda sóilegen sózderi,kógildir ekranda tikeley efir arqyly elimizding kórkengi jolyndaghy kókeykesti məselelerdi kótergen bayandamalary ,sózderi,el jəne shetel jurnalisterine bergen súhbattary jinaqtaldy.Qalyng kópshilikke eki tilde úsynylyp otyrghan kóptomdyq kitaptarda təuelsizdikting alghashqy kýnderinen bergi Qazaqstan memleketning qarbalasqa toly tirshilik tynysy, arman-tilegi ,ilgeri talpynys-talaby san qyrynan aishyqtalady.Sonday-aq búl enbekterde Qazaqstan Respublikasy túnghysh Preziydentining halqyna, Otanyna degen shynayy sýiispenshiliginin,atqaryp kele jatqan úshan-teniz qyzmetining ər saghaty, ər aptasy, ir aiy,ər jyly hronologiyalyq retpen berildi. «Qazaqstan Respublikasy» dep atalatyn kóp seriyaly jinaq túnghysh ret jaryq kórip otyr jəne múny təuelsizdik shejiresi, egemendi elimiz ben túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng jemisti qyzmetining ainasy, jana zamannyng – jana tarihy dese de bolady.Búl,týptep kelgende, derbes, jana memlekettigimizding shejiresi, anyq tarihy.Búl iygi bastama búdan bylay da jalghasyn tauyp, jana tomdar jaryq kóre beredi,Qazirgi tanda úly dalada bayyrghy babalarymyz jasaghan baytaq tarihty bayandaytyn birshama enbekter jaryq kórdi.Degenmen biz jas úrpaqtyng boyyna,sanasyna otanshyldyqty,memleketshildikti sindiremiz desek, osy jana tarihymyzdy oqytugha kýsh saluymyz kerek.Shyndyq jylnamasynday búl qajattyq kóptomdyq enbek elimizding jana tarihyn, talayly taghdyryn «Men óz halqymnyng jolynda basymdy bəygege tikken adammyn» dep aghynan jarylghan Preziydentimizding ólsheusiz enbegin qasterley biletin otanshyl, memleketshil oqyrman qauymnyng sýiip oqityn kitabyna jəne jana tarihymyzdy nasihattaudyng mýltiksiz qúralyna aynalatynyna esh kýmən joq. Elbasymyzdyng tarihy enbekteri óte mol, ol bizding maqtanyshymyz, ýlgi tútar túlghamyz.Onyng kelesi enbegi «Ghasyrlar toghysynda» Ər úrpaq tarihty qayta jazyp shyghady- degen sóz bar.Bəlkim, ol- aqiqattan onsha alys kete qoymaytyn tújyrym shyghar.Biraq solay eken dep,kýni keshe óz basymyzdan ótkenderding kórer kózge ónin ainaldyryp jeberushilikpen kelise qoigha bolmas.Ony aitap otyrghan sebebim:qazir sayasy memuar jazu qaytadan ýrdiske ainaldy.Jalpy alghanda búl kitap óz kózimizben kórgenimizdi, óz basymyzdan keshkenimizdi, jýzdes- súhbattas bolghan túlghalardyng minezdemelerin qamtyghanymen,memuar janryna jatpaydy.Eger bizge salsa,búl shygharmanyng janryn «bolashaq jayly estelik» dep sanaghan oryndy siyaqty.Adamdar, ədette ótkenning mənine ertenning túrghysynan ýnilip týsinedi.Negizgi kózdelgen məsele osy kitapta – keshegi kenestik ýrdis qúlaghannan bergi kezende kezdesken sayasy məselelerding kýrdeli tabighatyna óz kózderimen ýnildirip,óz tújyrymdaryn jasaugha kómektesu. «Ghasyrlar toghysynda »Alghash ret basylyp shyqqan jeri Almaty «Óner» 1996jyly jaryq kórgen.negizinen kólemi jaghynan auqymdy, shynayy jalghan tarihy enbek.Qasqasha aitatyn bolsaq 3 taraudan qúralghan 8-255 better aralyghynda qamtylghan.1tarau Kýni keshegini kózge elestetsek 2 tarau Jol airyghynda 3 tarau Maghúryp men Mashyraq arasynda.

Kitap óte kýrdeli jazalghan tarihy enbek.Elbasymyzdyng enbegi «Tarih tolqynynda» Enbek 1999 jyly «Atamúra» baspasynda basylyp shyqqan.Búl enbek negizinen 8 taraudan túrady.Atap ketsek olar: 1 tarau Últtyq kelbetti úlyqtayyq 2 tarau Qazaq dalasy- úly týrki elining qara shanyraghy 3 tarau Mədeniyet keleshegi 4 tarau Alash múrasy jəne osy jaman 5 tarau Últtyq biregeylik turaly 6 tarau Totalitarlyq tərtip pen últtyq úghymdar 7 tarau Ortalyq Aziyanyng təuelsiz memleketteri jəne tarih taghylymdary 8 tarau Tarihtyng shenberleri jəne últtyq zerde. Mening tariyhqa den qoiyymnyng syr-sebebi de býgingi kýnning oqighalarynyng tarihtyng «tabyn» sezingendigimde dep bilemin.Búlaysha payymdau kóp últty qoghamda airyqsha mən-maghyna arqalaydy.Tariyhqa tereng týsinikpen den qoymay túryp,ony tújyrymdau mýmkin emes. Qazaq bolmysynyng kelesi bir ereksheligi –onyng tarihshyldyghy.Qara halyqtyng tarihtan habardarlyghy meylinshe joghary bolghan.Kerek deseniz,bilim instituttarynyng damyghan jýiesi bar býgingi kýnning ózin búrynghy qazaqtardyng sanasyndaghy jappay tarihshyldyqpen salystyrugha bolmaydy.Tarihy bilimning múnday jýiesi qatardaghy kóshpeliler ýshin tarihiy-mədeny oqighalardyng aghyny retinde bala kezinen sana-sezimine sinip otyrghan.Halyq tarihyn týsinip –bilu ərbir adamnyng óz basyndaghy sezim-týisikpen astasyp otyrghan.Ru shejiresin bilu –sahara tósinde kóship- qonghan qazaqtar ýshin ómirlik qajettilik. Tarihtyng jədigerleri turaly,olargha degen kózqaras turaly aitqanda,mening kókeyimde túrghan nərse –últtyq ruh dep atalatyn,biraq ta anyqtauy qiyn «tarihtyng zatyn» materialdyq jaghynan túrlauly etip túraqtandyru qajettigi.Qazaqtyng sana –sezimi ótkendegi,qazirgi jəne bolashaqtaghy –tarihtyng tolqynynda ózining últtyq «MEN» degizerlik qasiyetin týsinuge túnghysh ret endi ghana mýmkindik alghandyghy jayly jəne búl mýmkindik qana; ol shyndyqqa, tek qazaqtardyng ghana emes,barlyq qazaqstandyqtardyng jappay sanasyna ornyqqan faktige ainaluy qajet ekendigijayly jazylghan enbek bolyp keledi.Kelesi enbegi «Euraziya jýreginde» Búl kitapta elbasymyzdyng qalauymen shyqqan ózining jazghan enbekteri Astana 2005 jyly jaryq kórgen.Negizgi mazmúny 3 taraudan jəne bólimderden túrady.Olar: 1 tarau Astana ansary 2 tarau Qala shejiresi 3 tarau Elorda estetikasy. Alayda osy enbek elordamyz Astana jayly barlyq məlimetterdi naqty aiqyndaghan.Búl astanalyq nyshandar -əlem kartasynyng eng ýzdik jolbasshylary.Olar búl kýnde solay jaratylghan siyaqty qabyldanady.alayda olar belgili bir adamdardyng darynymen jəne enbegimen jasalghan.Astanany qúru –últtyq tarihtyng jana mətinin jazu.Negizinen osy enbekte kýrdeli sheshimder, qanattastardyng kómegi, səulet salasyndaghy izdenister,qalanyng bolashaghy turaly oilar,ólkening anyzdary men jer-su ataulary,túrmystyng týiitkilderi,tarihy salystyrmalar,Astananyng bederi men əsemdigi,bir sózben aitqanda jana elordagha arnalghan oilar men ister bəri osy kitapta jazylghan,beynelengen. Kelesi úsynylyp otyrghan «Núrsúltan Əbishúly Nazarbaev — təuelsiz memleketting negizin qalaushy» atty enbek Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh Preziydenti N.Ə.Nazarbaevtyng qyzmetine arnalghan.Kitapta Preziydent ómir jolynyng shahterler men metallurgter ólkesindegi enbek jolynan bastalyp,əlemdik auqymdaghy kóshbasshylyqqa kóteriluine deyingi kezeni qamtylghan.Osynday qolbasshymyz bar ekenine maqtan tútyp,oghan degen sheksiz alghysymdy bildiremin.

Ədebiyetter: 1. Qazaqstan təuelsizdigining qalyptasu tarihy. 2. Beybitshilik kindigi 3. Euraziya jýreginde 4. Təuelsiz memleketting negizin qalaushysy.

Shynghys Berdiqoja

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371