«Tereng bilim – tәuelsizdigimizding tiregi, aqyl-oy – azat­tyghymyzdyng aldaspany», – dep Elbasy Núrsúltan Nazarbaev atap kórsetkendey, býgingi bilimning mazmúny men maqsaty «uaqyt talabyna beyimdele otyryp, zamana betalysyna qaray mәselelerdi belgiley» alatyn jos­parlardy jýzege asyrugha baghyttaluy tiyis. Onyng astarynda «ósim, reforma jәne damu» siyaqty strategiyalyq úghymdardyng ýndestigi kórinis tabatynyn da esten shygharmaghanymyz abzal, - dep jazady "Egemen Qazaqstan.

Bilim aludyng halyqaralyq ýlgisin qúraghan «Nazarbaev Uniy­versiytettin» aldynda da qos maqsatty qos mindetke sabaq­tastyru, sol arqyly ghalam­dyq kenistikte qazaq elining qoltanbasyn aiqyndau mәse­leleri túrghanyn júrtshylyq jaqsy týsinip, ong baghalap otyr. Uaqyt, zamana talaptaryna say janasha ómir sýru men oilaudyng ghalamdyq ýrdisterine den qoya bastaghan jastardyng sanasynda eldiktin, ruhany órleudin, últtyq janghyrudyng ústanymdaryn bekitu – memlekettiligimizding kepili, bolashaghymyzdyng tiregi ekeni shýbәsiz. Sayyp kelgende, búl – jana dәuir kenistigindegi el ertenin anyqtaudyng kilti.

Álemning ozyq elderimen terezemizdi tenestiru ýshin bilim sapasyn kóteru, jahandyq ekonomika men sayasy faktorlardyng sebep-saldaryn baghamday otyryp, bәsekelestik ayasynda stra­tegiyalyq sheshimder qabyldau, shiykizat resurstaryna qarap qalmaytyn ekonomika qúru, әleu­mettik mindettemelerdi she­shu siyaqty mәseleler óz jaua-­byn tabuy tiyis. «Nazarbaev Uniy­­ver­siytettin» baghyty men bagh­­daryn anyqtaytyn ózekti tújy­rymdamasy da osy mәni men manyzy zor ómirsheng ústa­nymdargha negizdelgen.

Halyqaralyq standartqa say bilim qorymen qamtamasyz etu maqsatynda uniyversiytette zamanauy mamandyq iyelerin dayyndaytyn mektepter bilim beredi. Olardyng qatarynda Seng – Injeneriya mektebi, SST – Ghylym men tehnologiya mektebi, SHSS – Gumanitarlyq jәne әleu­mettik ghylymdar mektebi – jastardyng býgingi oi-sanasynyng ósip-jetiluin qamtamasyz eter reformalyq baghyt-baghdardyng negizgi tetikteri, damudyng ma­nyz­dy arnalary. Ár mektep birneshe mamandyqtardyng toghy­syn qúray otyryp, Qazaq­stannyng innovasiyalyq industriyalandyru shenberindegi indikatorlyq kórsetkishterin naqtylaugha septigin tiygizeri sózsiz. Mehanikalyq, himiya­lyq, elektrotehnikalyq jәne elek­trondyq injeneriya, qúrylys injeneriyasy, biologiya jәne biomedisina, kompiuterlik ghylymdar, matematika, fizika, robototehnika jәne mehatronika, antropologiya, ekonomika, tariyh, sayasattanu jәne halyqaralyq qatynastar siyaqty mamandyqtar tizbegi – óristi qazaq úrpaghynyng intellektualdy kapitaly, bayandy bolashaghy, berik qorghany. «Qazir – tehnikalyq mamandyqtardyn, ghylym men innovasiyanyng kýni tughan zaman» degen Núrsúltan Nazarbaevtyng tújyrymdy oilary da soghan dәlel.

Býgingi uniyversiytet qabyr­ghasynda bilim beretin Qazaq tili, әdebiyet jәne mәdeniyet kafe­dra­synyng baghyt-baghdary men maqsat-mindeti – aghylshyn tilinde bilim alyp jatqan jastardyng boyyna otanshyldyq ruhty egu, óz eli men jerine, onyng tarihyna degen mahabbatyn qanattandyryp, babalar salty men dәstýrining ozyq ýlgilerine degen maqtanysh sezimin qalyptastyru. Bolashaq kóshbasshy men tolyqqandy túlgha tәrbiyeleuding ajyramas birligin qúraytyn biliktilik talaptary ruhany damu ústanymdarymen sabaqtasa otyryp qana el ertenin oilar úrpaq qalyptastyrugha kómektesedi. Studentterge úsy­ny­latyn mindetti jәne tandau­ly kurstar qazaq halqynyng tarihyn, әdebiyetin, әuezdi muzykasy men mәdeniyetin tanystyrugha, qazaq tilining ghylymy akademiyalyq bilim kózi retinde mýmkindigin tanytugha negizdelgen. Manyzdy mәse­lening biri – qazaq tili, әde­biyet, tarih jәne mәdeniyet sa­baqtarynyng әr mamandyqtyng oqu baghdarlamasynda mindet­telgen 6 kreditpen naqtylanuy. Búl – ýlken jetistik. Nәtiyjesinde, kәsiby tildik qordy qazaq ti­linde úsynylatyn aqparattyq jýie­men baylanystyru, kez kelgen mamandyq iyesining biliktilik dengeyin qazaqy tanym dәstýrimen toghystyru, salystyrmaly-ana­litikalyq zertteuler jýrgizu, studentterdi syn túrghysynan oilaugha mashyqtandyru uniyversiytet baghdarlamalarynyng ajyramas birligine ainalyp otyr.

Kafedra aldynda túrghan dengeylik qazaq tilin Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligi tarapynan beki­tilgen «Balabaqsha – mektep – kolledj – joghary oqu orny» jýiesindegi memlekettik tildi dengeylik ýzdiksiz oqytu standarty» negizinde birizdilendiru, «bilim alushylardyng túlghalyq, kommunikativtik, mәdeniy-tanym­dyq qabiletterin qalyptas­tyru ýderisinde» kәsiby kontenttik qazaq tilining rólin nasihattau mindetteri tildik bilimning manyzdy birlikterin anyqtap, әdistemelik qamtamasyz etuding jana ýlgilerin ózektep otyr. Iskerlik oiyn, oy shaqyru, jagh­dayat­tyq tapsyrmalar, toptyq pikirtalas, damyta jәne baghdarly oqytu tehnologiyalary, syn túrghysynan oilau siyaqty әdis-tәsilderdi útymdy paydalanu arqyly qazaq tili pәnining oqytushylary dengeyaralyq baylanysta dinamikalyq ósu, damu qaghidattaryna sәikes ontaylandyrugha erekshe nazar audaryp keledi.

Bilim alu baghdaryn naqty­laghan adam ghana kәsiby bilim beru jýiesining maqsat-mindetin súryptay alady jәne, kerisinshe, baghdarly bilim beruding naqty kriyteriyleri ghana kәsiptik kontent negizinde tildik qúzyretti damyta alady deytin bolsaq, býgingi qazaq tilining tandau kurs­tary uniyversiytet strategiyasyna sәikes dayyndalghan jeke baghdarly sayasattyng tarmaqtalghan ýshtik odaghyn qúraydy. Úsyny­latyn pәnder jiktemesi bilim alushynyng tildi mengeru den­geyine oray, dengeylik qazaq tili, qazaqtanu jәne kәsiby biliktilikti qazaq tilinde damytu baghdarlamalaryn qamtidy. Qazaq tilin ekinshi til retinde mengertu maqsatyn kózdegen kurstar qarapayym dengeyden bastap, ortadan jogharygha deyingi aralyqta studentterding tildik qatynas normalaryn damytugha baghyttalsa, tanymdyq moduli әdebiyet, tariyh, muzyka, kino jәne mәdeniyet úghymdarynyng birligin aiqyndaydy.

«Abay әlemi», «Kreativti jazylym», «Ritorika», «Qazaq dramasy», «Qazaq muzykasynyng tarihy», «Alash әdebiyeti», «Qazaq әngimeleri», «Qazaq mәdeniyeti men etnografiyasy, әdebiyet, foliklor men kino negizinde», «Til jәne jahandanu», «Iskerlik sóileu mәdeniyeti» siyaqty pәnder toptamasy – jetik dengeyge arnalghan, úrpaq sanasynda halyqtyq qún­dylyqtardy janghyrta otyryp, adamtanu, qoghamtanu, eltanu qaghidattaryn qalyptastyrar jýieli kurstar.

Kafedranyng kelesi manyz­dy baghytyn kәsiby qazaq tili mә­seleleri anyqtaydy. «Biyz­nes pen qazaq tili», «Diyp­lomatiyagha arnalghan qazaq tili», «Akademiyalyq jazylym», «Qazaq terminologiya­sy», «Au­darma tehnikasy», «IYn­je­­nerlerge arnalghan qazaq tili», «Memlekettik qyzmettegi qazaq tili» atty kurstar tizbegi ghy­ly­maralyq sabaqtastyq pen kәsiby taldau sheberligin damytu maqsatyn kózdeydi. Lek­sikamen ghana shektelmey, kәsi­by biliktilikti tildik qatynas negizinde damytu, akademiyalyq izdenis daghdylaryn til arqyly qalyptastyru qajettigin nazarda ústau asa manyzdy. Býgin qúrylymdyq jәne modelidik josparlau әdisterin útymdy qol­danu arqyly kәsiby qazaq tilin oqytudyng pәnaralyq iyn­tegrasiyagha negizdelgen modelin dayyndau qogham ýshin de, úrpaq ýshin de asa qajet. Shyn mәninde, «kәsiby maman iyeleri tehnikalyq terminderdi oqytushydan góri jaqsy biledi, olargha qajeti sol sózderdi sóilem ishinde qoldana biluge, týsindire biluge jәne әrtýrli jaghdayda óz júmys oryndarynda ynghayly, tiyimdi qarym-qatynas jasaugha ýirenu» (Dudley-Evans and Johns, 1991; Hewings, 2002) dep, sheteldik mamandar atap ótkendey, birin­shiden, arnayy úghymdardyng anyqtamalyq bazasy kәsiby pәnder arqyly ghana jýielene alady, al tildik qúraldar kә­siby qarym-qatynasty jýzege asyrugha, әr adamnyng túlghalyq órkeniyetin damytugha júmys isteu kerek. Ekinshiden, kәsiby terminderding mazmúndyq nemese kontenttik órisi arnayy kurs­tar arqyly úsynylsa, olar­dyng funksionaldy-seman­tiy­kalyq ózgesheligi til arqyly kommunikativtik komponenttermen sabaqtasqany dúrys. Búl baylanys pәnaralyq integrasiyanyng útymdy ýlgisin tanytumen qatar, kәsiby bilim beruding keshendi ústa­nymdaryn damytugha septigin tiygizedi.

Qazirgi tildik bilim beru ýde­risi, eng aldymen, jeke túlgha­gha baghyttalyp, til ýirenu­shi­ning iskerligin, kommuniy­katiyv­tik qúzyrettiligin damytu min­detterimen úshtasqan jagh­dayda ghana qazaq til bili­mining aka­demiyalyq ghylymy qoryn jetildiru, әri til menger­tu­ding әdistemelik bazasyn ja­na tehnologiyalarmen to­lyq­tyru mýmkindikteri payda bolady. Osy maqsatta dәs­týrli ýlgilermen qatar, әlem­dik tәji­riybege sýiengen modeli­derdi de basshylyqqa alu qazaq tilin oqytudyng kәsibiy-baghdar­lyq ústanymdaryn jan-jaq­ty jýie­leuge, sol arqyly memle­kettik tilding shyn mәnindegi mәrtebesin kóteruge atsalysady.

Býgingi «Nazarbaev Uniyver­siytettin» strategiyalyq maqsat­tarynyng bir baghyty – jastardyng kóptildi qabiletin qazaq tilin damytugha,ony uaqyt súranysyna say útymdy paydalanugha jú­myldyra bilu. Kóparnaly aqparat kózin últtyq tanym ózgesheligin týsinuge, jana tehnologiyalardy el ghylymyn jetil­diruge baghyttau, sol arqyly bәsekege qabiletti, bilikti úrpaq­tyng bolashaghyn qamtamasyz etu – basty maqsatymyz. Damu osy baghytta óristegende ghana el mýddesine qyzmet etu mýmkindigi qalyptasady. Tilaralyq baylanys pen úghymaralyq sabaqtastyq sauattylyghy – zaman tudyrghan ózekti mәsele. Kóp tildi bilu óz ana tilinning mәrtebesin kóteruge baghyt alghanda ghana, til tazalyghy túlgha túghyryn biyikteter ólshemge ainalady. Ana tilining aidyny keneyip, aibyny artqan elde shynayy demokratiyalyq qúndylyq qanatyn keng jayyp, ózge tilderding damuyna mýmkindik tuady.

Búl – ruhany qajettilik qana emes, memleketimizding sayasy yntymaghy men birligin dәiekter, adamdar arasyna bereke men qúrmet kópirin ornyqtyrar ómir súranysy. Búl – Qazaqstan sekildi kóp últ ókilderi qatar ghúmyr keship, úrpaq tәrbiyelep, óz ertenine degen Senimning alyp ghimaratyn ornyqtyryp jatqan el ýshin auaday qajet ústanym. Elbasymyz úsynyp otyrghan «Mәn­gilik El» atty últtyq baghdar­lamanyng altyn arqau, ómir­sheng ózegi de osy. Sayyp kelgende, búl ústanymnyng Úly Dala júrtyn damu men óristeuding jana satysyna kóterip, jahandanu jaghdayynda últtyq ruh pen últtyq qúndylyqtarymyzdy saqtaugha, jetildiruge, órken­detuge jol ashary anyq.

Elimira ORAZALIYEVA, filologiya ghylymdarynyng doktory,«Nazarbaev Uniyversiytettin» qauymdastyrylghan professory

Abai.kz