Elbasy N.Nazarbaevtyng «Áueli – ekonomika, sosyn – sayasat» degen sózi bar. Sebebi elimizding ekonomikalyq kýsh-quaty myqty bolsa, halyqtyng da túrmysy jaqsaratyny belgili. Búl túrghyda Qazaqstan әlem órkeniyetining ozyq tәjiriybesin iygerip, industriyalandyru sayasatyna serpin berip keledi. Býgin oghan innovasiyalyq ýrdis qosyldy. Múnyng bәri elimizding ekonomikasyn jana arnagha baghyttaghan betbúrys ispettes. Al ekonomikanyng negizgi kýretamyry – jol, kólik, temirjol salalarynyng betalysy qay dengeyde? Osy maqsatqa oray qabyldanghan baghdarlamalardyng oryndaluy kónil kónshite me? Biz búl týitkilder jayynda terenirek bilu ýshin "Týrkistan" gazetining tilshisi Investisiyalar jәne damu ministri Jenis Mahmúdúly Qasymbek myrzany әngimege tartqan eken. Biz ministrmen bolghan súhbatty tolyghymen oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

– Býginde elimiz investisiya tartugha qolayly memleket retinde tanymal. Mәselen, bizge qay memleketterding kәsipkerleri investisiya salugha mýddeli jәne qay salagha qyzyghushylyq basym? Eng bastysy, sheteldik kóptegen investorlar bizdegi logistika jaghdayynyng mәz emestigin jii algha tartady. Búl týitkil kedergi keltirmey me?

– QR Últtyq bankining derekterine sәikes, 2005 jyldan bastap 2016 jyldyng I jarty jyldyq merzimi aralyghynda Qazaqstangha tikeley sheteldik investisiyalardyng (búdan әri – TShI) jalpy aghyny 231,6 mlrd AQSh dollaryn qúrady. Búl quanarlyq kórsetkish. Sebebi onyng ishinde óndeu ónerkәsibine 11,9 payyz (27,6 mlrd dollar) tiyesili. Salalyq túrghyda TShIY-ding edәuir joghary kólemi kәsibi, ghylymy jәne tehnikalyq qyzmetke (85,1 mlrd dollar), ken óndiru ónerkәsibi jәne karierlerdi qazugha ( 61,4 mlrd dollar), óndeu ónerkәsibine ( 27,6 mlrd dollar), saudagha (20,1 mlrd dollar), qarjy jәne saqtandyru qyzmetine (12,0 mlrd dollar) qúiylyp otyr.

Al QR Últtyq bankining derekteri boyynsha, 2016 jylghy I jarty jyldyqta TShIY-ding jalpy aghyny 9,3 mlrd AQSh dollaryn qúrady jәne ótken jylghy sәikes kezenmen salystyrghanda 25,8 payyzgha (7,4 mlrd dollar) artqan. Sonday-aq, TShIY-ding taza aghyny 3,8 mlrd AQSh dollaryn qúrasa, búl 4,3 esege jogharylady ( 882,8 mln dollar). Salalyq túrghyda TShIY-ding edәuir joghary kólemi kәsibi, ghylymy jәne tehnikalyq qyzmetke (3 mlrd dollar), ken óndiru ónerkәsibi jәne karierlerdi qazugha (2,6 mlrd dollar), óndeu ónerkәsibine (1,4 mlrd dollar), saudagha ( 811,4 mln dollar) jәne qúrylysqa (459,8 mln dollar) salynady. Al logistika mәselesine kelsek, býginde zamangha say kólik infraqúrylymyn qalyptastyru jәne ony әlemdik jýiege yqpaldastyru boyynsha edәuir júmystar atqaryluda. Songhy 5 jyl ishinde Qazaqstan Dýniyejýzilik ekonomikalyq forumnyng Bәsekege qabilettilik jahandyq indeksi halyqaralyq reytinginde 2016 jyly infraqúrylym sapasy boyynsha 140 elding arasynda 63 oryndy alyp, 25 pozisiyagha kóterildi. Áriyne, búl tikeley shetelding investisiya kólemining birizge týskenin aighaqtasa kerek.

Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymymen (EYDÚ) bes jyl túraqty birlesken júmystyng arqasynda aghymdaghy jyldyng qazan aiynda Qazaqstandy atalghan Úiymnyng Investisiyalar komiytetine qatysushy retinde qabyldaugha úsynys berildi. Búl Qazaqstangha degen ýlken senimning belgisi jәne elimizding investisiyalyq ahualynyng әlemdik standarttargha sәikestigining kórsetkishi. EYDÚ úsynystaryna sәikes, býgingi tanda investorlardy tartudyng 3 dengeyli jýiesi qúryldy. Syrtqy dengeyde basymdyq beriletin 10 elde investisiya tartu jónindegi kenesshiler aiqyndaldy (AQSh, Úlybritaniya, Italiya, Ontýstik Koreya, Iran, Japoniya, Germaniya, Fransiya, QHR, Ýndistan). Sonymen qatar,  shetelde «KaznexInvest» AQ-nyng 5 aimaqtyq front-ofiysi ashyldy (AQSh, Germaniya, Týrkiya, BAÁ, QHR). Ortalyq dengeyde Qazaqstan Respublikasy Premier-ministri janynan investorlardyng jýielik mәselelerin sheshu ýshin Ýkimettik kenes qúrylghan (Investisiyalyq shtab). Aymaqtyq dengeyde oblys әkimderining basshylyghymen investisiya tartu jónindegi Kenes qúrylghan.

Burokratiya men jemqorlyqtyng yqtimaldaryn azaytu maqsatynda biyl barlyq investorlar ýshin «bir tereze» qaghidaty engizildi. Qazaqstan boyynsha memlekettik korporasiyalar janynan «Ýkimet azamattar ýshin» dep atalatyn 19 investorgha qyzmet kórsetu sektorlary úiymdastyryldy. «Bir tereze» ýlken súranyspen qoldanylyp jatyr. Býgingi tanda 3500-den astam kenes berilip, 3400-den joghary memlekettik qyzmet kórsetildi. 2017 jyly «bir tereze» elektrondy formatqa kóshedi.

Elbasy saparlarynyng qorytyndysy boyynsha kóptegen әleuetti investorlarmen kelisimderge qol jetkizildi.  Keybir eldermen investisiyalyq jobalardy tútas jýzege asyru turaly kelisimderge qol qoyyldy. 300-den astam jobany qamtityn sheteldik investorlarmen jasalghan barlyq kelisimderdi baqylau ýshin arnayy baza qúryldy. Olardyng ishinde 30 mlrd dollardan astam qarjyny qúraytyn belsendi 220 joba bar.  Sonymen qatar 25 transúlttyq kompaniya men «zәkirlik» investorlar bar. Onyng ýstine himiya ónerkәsibi, auyl sharuashylyghy ónimderi óndirisine, taghy da basqa salalargha 5 zәkirlik investor tartu boyynsha júmystar jýrip jatyr. Biyl júmys istep jatqan 7 investor, onyng ishinde 4 TÚK (Koka-Kola, Tikurilla, Edjibashi, Basf) qúrylys materialdaryn shygharu, farmasevtika, jenil jәne tamaq ónerkәsibi salalarynda jana óndirister qúru ýshin qaytadan investisiya saldy. 2016 jyldyng sonyna deyin júmys istep jatqan 6 investor jana óndiristerge qayta investisiya saludy kózdep otyr.

Bir aita keterligi, elimizding kólik-logistikalyq jýiesin damytu jayy arnayy memlekettik baghdarlamalarda da keninen qamtylghan. Aytalyq, «Núrly jol» infraqúrylymdy damytudyng 2015-2019 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlama shenberinde kólik salasynda 16 jobanyng iske asyryluy qarastyrylghan. Onyng 11-i – avtomobili joldary salasynda, 2 joba – temir jol salasynda, su, azamattyq aviasiya jәne logistika salasynyng әrqaysysyna bir-bir jobadan keledi.

«Núrly jol» baghdarlamasynyng oryndaluy shenberinde avtomobili joldary salasynda biylghy jyldyng sonyna deyin respublikalyq manyzy bar 800 shaqyrym jol ayaqtalady. «Batys Europa – Batys Qytay», «Ortalyq-Ontýstik» (Astana-Almaty), «Ortalyq-Shyghys» (Astana-Óskemen), «Ortalyq-Batys» (Astana-Aqtóbe-Atyrau-Aqtau), Almaty-Óskemen, Astana-Petropavl RF shekarasy, Oral-Kamenka, Jetibay-Janaózen, Ýsharal-Dostyq pen Astananyng ontýstik-shyghys ainalymy jәne Qyzylorda-Jezqazghan-Qaraghandy avtomobili joldary boyynsha júmystar jýrgizilude. Al temirjol salasynda 14 shaqyrymdyq «Borjaqty – Ersay» temir jol jelisin salu (oryndalu merzimi 2014-2015 jyldar) boyynsha júmystar ayaqtalyp, 2016 jyly 15 tamyzda túraqty iske qosyldy. Jol – ekonomikanyng kýretamyry. Alayda elimizding kýre joldarynyng tozyghy jetkeni talaydan beri ózekti mәsele retinde aitylyp ta, jazylyp ta jýr. Búl týiindi týitkilding de sheshiletin kýni tayau.

«Shu-Almaty» uchaskesindegi 110 shaqyrymdyq 2 jol salu júmystary boyynsha (oryndalu merzimi 2015-2017 jyldar) qúrylys-montajdau júmystary jandanyp keledi. 2017 jyly osy joba ayaqtalghan son, 2020 jylgha deyin jýk aghynyn 13,5 mln tonnagha jetkizu josparlandy. Sonday-aq su kóligi salasynda «Qúryq» portyndaghy parom keshenining qúrylysy boyynsha keshenning birinshi kezenin iske qosu júmystary tiyanaqtaldy. Múnymen qosa azamattyq aviasiya salasynda «Astana qalasynyng әuejayynyng úshu-qonu jolaghynyng rekonstruksiyalau jәne jana terminal qúrylysynyn» jobasy 2015 jyly qantarda bastalyp, joba boyynsha jana terminaldyng qúrylysy, túraq oryndary, injenerlik infraqúrylym, perrondy rekonstruksiyalau jәne aumaqty janartu júmystary qarqyndy jýrgizilude.

El ekonomikasynyng kýretamyryna ainalghan Úly Jibek jolynyng tarmaqtaryn damytu da býgingi kýn tәrtibinde túr. Soghan baylanysty Qytaydan logistika salasynda jýk aghynyn arttyru ýshin arnayy ekonomikalyq aimaghyndaghy «Qorghas – Shyghys qaqpasynda» «Qúrghaq porty» iske qosyldy. 2016 jylghy 1 qazanda qúrghaq portta 63 974 jiyrma fundtyq ekvivalent óndelse, búl kórsetkish eselep artady degen boljam bar. Mәselen, 2020 jylgha deyin 4,4 mln tonna jýkti óndeu josparlanghan.

Sonymen qatar, Últ jospary «100 naqty qadam» shenberinde Euraziya transkontiynentaldy dәlizin damytu ýshin 65-shi qadam óz dengeyinde oryndaluda. Býgingi kýni institusional­dy sharalardy qúru jәne Qytay-Qazaq­stan-Resey-Europa men Qytay-Qazaqstan-Ázirbayjan-Gruziya baghytyndaghy infraqúrylymdaryn damytu júmystary jalghasuda.

Al soltýstik baghyttaghy Aqtau portynyng keneni ayaqtalyp, osyghan oray onyng quaty jylyna 21 mln tonnagha deyin ósti. 2016 jylghy 12 shildede jәne 7 qazanda portta jýk kóterilimdigi 7 myng tonna bolatyn «Jibek joly» men «Atameken» qúrghaq jýk tasityn kemeler sugha týsirildi. Olar negizgi qúrghaq jýkterding 20 payyzgha juyghyn tasymaldaugha mýmkindik beredi. 2017 jyly bir әmbebap temirjol paromyn alu kózdelude. Sonday-aq, osy qadam shenberinde 2015-2018 jyldarda Qazaqstannyng aimaqtarynda 9 kólik-logistikalyq ortalyghynyng qúrylysy josparlanghany belgili. Olar: Astana, Shymkent, Aqtau, Aqtóbe, Atyrau, Oral, Qostanay, Pavlodar, Semey qalalary.

2015 jyly Astana qalasynda Kólik-logistikalyq ortalyqtyng qúrylysy ayaqtalghan edi. Dәl sonday ortalyq aghymdaghy jyldyng sonynda Shymkent qalasynda da halyq iygiligine beriledi. Demek, memleketting qabyldaghan sharalary elding kólik-logistikalyq salasyn jaqsartugha mýmkindik berip otyr. Biyl Qazaqstan Respublikasy Dýniyejýzilik bankining reytingi boyynsha logistika tiyimdiligining indeksinde (LPI) 11 pozisiyagha kóterilip, 77 oryngha ie boldy.

– Elimizding temirjol, aviasiyalyq tehnologiya jәne mashina jasau salalaryndaghy jetistikteri turaly sóz qozghaghanda otandyq elektr mobilider óndiru barysyna toqtalghanynyz esimizde. Euroodaqta 2050 jyldan bastap ishten janatyn qozghaltqyshty kólikterge shekteu qoyylatyny mәlim. Avtokólikting paydalanu merzimin eskersek, 2030 jyldan bastap múnday kólikterdi shygharu shekteledi degen sóz. Aldaghy uaqytta búghan say keletin infraqúrylymdy qalyptastyru qalay sheshiledi?

– Býgingi kýni otandyq avtomobili jasau sektorynyng kәsiporyndary әlemdik ýrdisterge sýiene otyryp, elektr mobiliderdi qúru prosesin egjey-tegjeyli zertteumen ainalysuda. Osy trend shenberinde Qazaqstanda avtomobiliderding jana týrlerining birinshi tipteri testileuden ótti. Nәtiyjesinde «SaryarqaAvtoProm» JShS-ning óndiristik bazasynda 5 birlik elektr mobili jinalghanyn aita ketken jón. Búdan basqa kompaniya 2020 jylgha qaray últtyq elektr mobilidi qúrudy, al 2022 jyldan bastap elektr avtobus óndirisin qalypqa keltirudi maqsat etude. Búl әreketting bәri elimizding ekologiyalyq ahualyn jaqsartugha septigin tiygizedi degen senim mol.

Sonday-aq, «AZIYa AVTO» AQ kәsiporny KIA Soul EV elektr mobilideri óndirisin iygerude tәjiriybe jinaqtap aldy. «AZIYa AVTO» AQ osy baghyttaghy júmysyna qan jýgirtkeni sonshalyq, 2017 jyly LADA VESTA EV budjettik elektr mobili óndirisin iske qosugha saqaday-say. Al onyng seriyalyq óndirisi 2018 jyldyng ekinshi jarty jyldyghyna josparlandy. Ayta ketu kerek, elektr mobilider óndirisi jolgha qoyylghan tústa, ony zaryadtau infraqúrylymyn qúru da nazardan tys qalmaydy. Soghan baylanysty Qazaqstannyng avtobiznesi qauymdastyghy Almaty, Astana qalalarynda jәne Almaty – Astana tas jolynda may qúy stansiyalarynyng infraqúrylymyn damytu boyynsha auqymdy joba әzirledi.

– Byltyrdan bastap otandyq qana emes, әlemdik mashina jasau salasynda súranystyng tómendep, ony janghyrtugha degen investisiyanyng azayyp ketkendigin tilge tiyek etken ediniz. Sizdinshe, búl salany tyghyryqtan shygharudyng joly qaysy?

– Qazaqstan Respublikasyn industrialdy-innovasiyalyq damytu memlekettik baghdarlamasynyng ekinshi besjyldyghy shenberinde jana óndiristerdi ashu jәne әreket etip jatqan óndiristerdi janghyrtu maqsatynda 2016 jyly 75 mlrd tenge, 2017 jyly 80 mlrd tenge kóleminde qarajat bólu kózdeldi. Sәtin salsa, mashina jasau, qúrastyru salasyna jana kýn tuady. Áriyne, bizding әleuetimizdi damyghan alpauyt eldermen salystyrugha kelmes. Degenmen, búl saladaghy úmtylystar men talpynystar kónil kónshiterlik ekenin joqqa shygharugha bolmaydy.

Elimizding temir jol, aviasiyalyq tehnologiya jәne mashina jasau salalaryndaghy jetistikteri turaly aitsaq, 2015 jyldan bastap otandyq qana emes, әlemdik mashina jasau salasynda súranystyng tómendeui, janghyrtugha bólinetin investisiyanyng azangy, kәsiporyndardy nesiyeleu sharttarynyng qiyndauy syndy keri ýrdister bayqaldy. Naryqtaghy osy ahualdy nazargha ala otyryp, búl salany damytugha da janasha túrghyda kelgen jón dep sanadyq. Búl salada óndiristi tejeytin týitkilding biri kәsiporyndy qarjylandyru mәselesimen baylanysty. Sonyng saldarynan әleuetin tolyq iske asyra almay jatqan kәsiporyndar bar. Degenmen, búl mәsele jan-jaqty talqylanyp, jaqyn arada sheshimin tauyp qaluy mýmkin. Atap aitqanda, «Bәiterek» holdingi arqyly birqatar jobalargha qarajat bólinude. Qarapayym tútynushylargha berilgen 7500-den astam avtonesie de otandyq avtokólik óndirisining damuyna ong yqpal etipti.

Mashina jasau salasynda bolyp jatqan iri ózgeristerding biri ishten janatyn qozghaltqyshty avtokólik óndirisine qatysty. 2030 jyldan bastap Qazaqstanda múnday kólikterdi shygharu kólemine shekteu qoyylmaq. Alayda әlem elderi ishten janatyn qozghaltqyshy bar avtokólikterge emes, ýnemdi әri ekologiyagha ziyansyz qozghaltqyshy bar kólikterge iyek artyp jatqanyn eskerip, aldaghy uaqytta Qazaqstan da osy baghytty ústanugha kóshpek. Sol sebepti, osy ýrdisting ayasynda Qazaqstanda qazirding ózinde elektr mobilider testileuden ótkizilude. Aldaghy uaqytta soghan say keletin infraqúrylym qalyptastyru, Almaty men Astanada janarmay qúy stansalarynyng infraqúrylymyn jetildiru josparlanyp otyr.

 – Aldaghy bes jyl ishinde Shyghys Qazaqstan oblysynda «AZIYa AVTO» jobasyn damytudyng ekinshi kezeni jýrgizilip, nәtiyjesinde kәsiporyn jylyna 120 myng kólikke deyin shygharady dep josparlanghan. Qostanay oblysyndaghy kәsiporyndargha da ýlken ýmit artylyp otyr. Yaghni, otandyq kәsiporyndar arasynda bәsekelestik qalyptasyp ýlgeredi deuge bola ma?

– Qazirgi uaqytta Shyghys Qazaqstan oblysynda «Aziya Avto Qazaqstan» AQ avtomobiliding tolyq sikldi óndiristegi avto zauyt qúrylysy boyynsha jobany jýzege asyru júmystary sәtti bastaldy. Búl kәsiporynda LADA Granta, LADA Kalina Wagon, LADA Vesta, LADA X-Ray modelidi avtomobili óndiriletin bolady. Sonday-aq, býginde «AZIYa AVTO» AQ kәsipornynda Skoda, Chevrolet, KIA, Lada markaly avtomobilider shygharu isi tәp-tәuir jolgha qoyyldy. Al mashina qúrastyru, jasau salasynda Qostanay oblysyndaghy «SaryarqaAvtoProm» JShS-ning aty kópshilikke tanymal. Elimizde elektr mobili shygharu isi qolgha alynghanyna kóp uaqyt óte qoyghan joq, әitse de Qostanay oblysyndaghy «SaryarqaAvtoprom» kompaniyasynyng bazasynda biyl 5 elektr mobili qúrastyrylghany belgili. 2020 jyldan bastap kompaniya osynday kólikterding seriyaly óndirisin jolgha qoymaq.

Qazirgi tanda kәsiporyn JAC, SsangYong, Toyota, Hyundai markaly jenil avtokólikterin jaryqqa shygharuda. Búl kәsiporyndar býgingi kýni bir-birine bәsekelestik tudyrmaydy, sebebi olar әr týrli baghalyq segmentte ornalasqan. Biraq bolashaqta osy kәsiporyndardyng damu shenberinde bәsekelestik tuyndauy zandylyq. Sebebi búl ónimning jәne kórsetiletin qyzmetting sapasyn arttyrugha tútynushy tarapynan jaghymdy әser qalyptastyrady.

– Jaqynda Elbasynyng qabyldauynda bolghanda, jol-kólik infraqúrylymyn damytu, sonymen qatar «Núrly jol» baghdarlamasy ayasynda jana júmys oryndaryn ashugha yqpal etetin shaghyn jәne orta bizneske qoldau kórsetu mәselesi talqygha salyndy. Mashina jasau salasynyng manyzyn arttyratyn taghy bir kórsetkish onyng halyqty júmyspen qamtudaghy róli. Búl salada qanday jetistikteriniz bar?

– «Núrly jol» memlekettik baghdarlamasy shenberinde otandyq avtomobili, jolaushy vagondary óndirisine, óndiris kólemin jәne júmyskerler sanyn saqtaugha baghyttalghan qoldau kórsetiledi. Mashina jasau salasynyng manyzyn arttyratyn taghy bir kórsetkish – onyng halyqty júmyspen qamtudaghy róli. Búl salada janadan ashylghan 1 júmys orny janama týrde ondaghan júmys ornynyng ashyluyna yqpal etedi. Elbasy N.Nazarbaevtyng mashina jasau salasyna airyqsha kónil bólui býgingi sharanyng manyzyn arttyra týsedi. Preziydentting tikeley nazar audaruynyng arqasynda elimizding ekonomikasyn industriyalandyru sayasaty belsendi týrde jýrgizilude. Al mashina jasau industriyalandyrudyng negizi bolyp tabylady. Sebebi búl salada ashylghan bir júmys orny – óndeushi sala, jenil ónerkәsip, múnay himiyasy syndy basqa salalarda 100 júmys ornynyng ashyluyna yqpal etedi. Sol siyaqty elimizding ekonomikasynda auyl sharuashylyghy erekshe oryn alatynyn eskersek, auylsharuashylyq mashinalaryn jasaugha erekshe kónil bólinuge tiyis. Auylsharuashylyq mashinalaryn jasau kombayn, traktor, tirkeme, taghy basqalaryn shygharumen shektelmeydi. Auyl sharuashylyghyndaghy óndeushi tehnikalardyng barlyghy qamtylugha tiyis. Zaman talabyna say mal sharuashylyghyn týgeldey avtomattandyrugha kóshiru kerek. Yaghni, býgingi tanda auyl sharuashylyghyn damytugha qajetti mindetterding manyzdy bir bóligi mashina jasau salasymen tikeley baylanysty deuge bolady. Demek, ónerkәsip óndirisi naryqtaghy súranysqa, halyqtyng talap-tilegine tәueldi. Bizding elde avtokólikke degen súranys bar, avtokólik óndirisin damytugha mýmkindik mol. Sebebi halyqtyng jana ónimderge degen súranysy joghary. Soghan oray avtokólik qúrastyrushylar da jyldamdyq, ýnemdilik jәne qorshaghan ortagha ziyan keltirmeu syndy talaptardyng ýdesinen kórinetin kólik týrlerin shygharuy tiyis.

Avtomobili óndirisin qoldau shenberinde otandyq kәsiporyndarda 2056 júmys orny ónimdi enbek etude. Jolaushy vagondary óndirisin qoldau shenberinde «Túlpar-Taligo» JShS-de 162 júmys orny saqtaluda. Osylaysha, mashina jasau salasyn qoldau shenberinde 2 218 túraqty júmys oryndary bar.

– «Batys Europa – Batys Qytay» jobasy iske qosylghannan beri 2028 shaqyrym jol salynghany júrtqa mәlim. Alayda «Batys Europa – Batys Qytay» kólik dәlizi baghdarlamalyq qújattar boyynsha 2012 jyly ayaqtaluy tiyis bolatyn. San mәrte keyinge shegerilgen jobanyng 2015 jyly mәrege jetkendigi aitylghan-túghyn. Halyqaralyq kólik dәlizining búlaysha saghyzday sozylyp ketuine ne sebep?

– Rasynda «Batys Europa – Batys Qytay» jobasy 2009 bastalyp, 2012 jyly ayaqtau josparlanghan edi. Búl rette «Almaty-Qorghas», «Shymkent-Tashkent» jәne «Shymkent-Jambyl oblystyq shekarasy» uchaskelerin jeke investorlardyng esebinen jýzege asyru josparlanghan bolatyn. Alayda birneshe konkurs nәtiyjelerine sәikes, potensialdy konsessionerlerding tabylmauyna baylanysty 2013 jyly Qazaqstan Respublikasy Ýkimetimen halyqaralyq qarjy instituttarynan qaryz alu esebinen iske asyru mәselesi sheshildi. Nәtiyjesinde atalghan uchaskeler boyynsha 2013-2014 jyldary kelisimsharttargha qol qoyyldy jәne negizgi qúrylys júmystary 2014-2015 jyldary bastalghan edi. Jyl sonyna deyin 800 shaqyrymdy qamtityn jana jol tósemin paydalanugha beru josparlanuda. 2020 jylgha deyin qashyqtyghy 7000 shaqyrym Astana – Almaty, Astana – Óskemen, Astana – Aqtau jәne t.b. baghyttar boyynsha avtojol qúrylysy ayaqtalady. Al 2016 jyldyng sonynda «Batys Europa – Batys Qytay» dәlizin tolyghymen paydalanugha beru josparlanyp otyr.

– Endi temirjolgha kelsek, Tәuelsizdik alghan jyldary 2,5 myng shaqyrym jana temirjol salyndy. TMD elderi boyynsha temirjol qúrylysynyng osynday qarqynmen jýrgizilip jatqanyn qúlaghymyz shala qoyghan joq. Degenmen, bizding territoriyamyzdyng ýlkendigin eskersek, temirjol jýieleri ghana emes, jolaushy jәne jýk vagondarynyng jetispeushilik mәselesi tuyndap jatady. Demek, súranys bar degen sóz. Al zamanauy vagondar óz elimizde nege kóptep shygharylmaydy?

– Býgingi kýni Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda jýk vagondaryn shygharatyn 2 zauyt bar, onyng bireui Pavlodar oblysyndaghy «Qazaqstannyng vagon qúrastyratyn kompaniyasy» jәne ekinshisi Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy «ZIKSTO» aksionerlik qoghamy. Olardyng jobalyq quaty jylyna 3000 birlik jýk vagonyn qúraydy. Sonymen qatar, 2011 jyldyng jeltoqsanynda Astana qalasynda jylyna 150 vagon jobalyq quatymen «Túlpar – Taligo» jyldam jolaushylar vagondaryn shygharatyn joba jýzege asyryldy. Osylaysha, býgingi kýni «Qazaqstannyng vagon qúrastyratyn kompaniyasy» seriktestigi shamamen 5 myng jýk vagonyn shyghardy. Sonyng ishinde «ZISKTO» AQ zauyty shamamen 1,5 myng birlikti shygharsa, shygharylghan ónim tolyghymen elimizding ishki naryghyna qyzmet etuge kirisip ketti. Sonymen birge «Túlpar Taligo» zauyty qazaq­­­­­­­­stan­dyq naryqqa 436 jolaushy vagonyn paydalanugha engizgennen bastap, jana vagondarmen qyzmet kórsetetin 12 jana jyldam marshruty ashyldy. Aghymdaghy jylgha arnalghan josparda 145 vagondy shygharu kózdelgen, qazirgi kezde olar sertifikattyq synaqtan ótude.

Búdan bólek, biyl biz jolaushylar tasymalyn subsidiyalau boyynsha qoldanystaghy zannamagha ózgerister men tolyqtyrular engizdik. Búl jana vagondardy satyp alu men investisiya tartugha, sonday-aq tasymaldaushylardy yntalandyru ýshin mynaday sharalargha mýmkindik berdi:

– 20 jylgha deyingi tasymaldaudy úiymdastyrugha úzaq merzimdi kelisim-shart jasasugha mýmkindik beru;

– jana vagondy satyp aludy nesiyeleu nemese lizing kezinde payyzdyq mólsherlemesin subsidiyalau mehanizmin engizu.

Mine, biz osynday auqymdy sharalar arqyly jolaushylar vagondary tapshylyghy mәselesin sheshe alamyz. Sonday-aq, temir jol tehnikasyn qúrastyru óndirisi boyynsha «Prommashkomplekt» JShS, «Format Mach Company» JShS kósh basynda keledi.

– Ýkimette 2015-2019 jyldargha arnalghan Jenil ónerkәsipti damytu jónindegi keshendi jospar bekitilgen edi. Jospargha sәikes, 2020 jyly tazartylmaghan maqtany óndeu kólemin jyl sayyn 5-ten 50 myng tonnagha deyin arttyru, sonday-aq júqa jýndi alghashqy óndeu kólemin jyl sayyn 15 myng tonnagha deyin jetkizu josparlandy. Desek te, qazir bizdi kórshi Qytay, Qyrghyzstan jәne Ózbekstan memleketteri «kiyindirip» jýrgeni jasyryn emes. Bizde keshendi josparlar kóp bolghanmen, onyng oryndaluy kónil kónshitpeydi. Siz ne deysiz?

– Jenil ónerkәsip salasy bizding el ekonomikasynyng manyzdy tarmaghy. Jenil ónerkәsip – halyq tútynatyn kópshilik qoldy zattar, eng aldymen, mata, ish jәne syrt kiyimdik trikotaj, shúlyq búiymdaryn, ayaq kiyim, tigin jәne galantereya búiymdaryn óndiretin salalar men kәsiporyndar jiyntyghy. Jenil ónerkәsipting negizgi salalary – maqta-mata, zyghyr, jýn, jibek, kendir-kenep, ayaq kiyim, bylghary jәne ang terisi búiymdaryn óndiretin salalar. Jenil ónerkәsipting maqsaty – túrghyndardy әdemi, eng bastysy tiyimdi, joghary sapaly kiyimmen qamtamasyz etu. Qazaqstannyng jenil ónerkәsibining jaqsy shiykizat bazalary bar: maqta, jýn, tabighy bylghary. Degenmen, ol ekonomikadaghy sheshimin tappaghan sala bolyp esepteledi. Jenil ónerkәsip materialdan góri enbekti kóp qajet etetin, ekologiyalyq jaghynan taza jәne kóbinese әielder qyzmetining salasy. Ónerkәsipting ónimi jәne óndelgen shiykizatty tasymaldaugha qolayly, әri úzaq saqtalady. Jenil ónerkәsiptegi basty sala – mata toqu.

Industriyalandyrudyng birinshi besjyldyghynyng shenberinde jenil ónerkәsip salasy túraqty damu satysyna kóshti. Ayta ketu kerek, jenil ónerkәsipti damytu jónindegi 2010-2014 jyldargha arnalghan baghdarlama qabyldanghan bolatyn. Búl jyldarda ónimning óndiris kólemi 2 esege ósti, atap aitqanda 2014 jyly 65,8 mlrd tengege úlghaytyldy.

Elbasynyng tapsyrmasyn oryndau maqsatynda 2015-2019 jyldar aralyghynda jenil ónerkәsipti damytu boyynsha keshendi jospar jasaqtaldy. Onyng negizgi maqsaty jenil ónerkәsipting әleumettik tiyimdiligin arttyru arqyly bәsekege qabilettiligin kóteru. Jenil ónerkәsipti damytu josparynda mynalar negizgi baghyt retinde kórsetilgen: óndiristi janghyrtu, memlekettik satyp alu jәne qazaqstandyq qamtu salasyndaghy ekonomikalyq sharalar jýiesin jýzege asyru, salany bilikti kadrlarmen qamtamasyz etu, ghylym men innovasiyany damytu, sala kәsiporyndaryn qarjylay sauyqtyru jәne daghdarystan keyin kóteru. Atalmysh salanyng toqyrap qaluynyng basty sebebi kәsiporyndardyng ainalymgha salatyn qarjysy qalmaghan, Qyrghyzstan Respublikasynda zansyz týrde teriler reeksporttalady, salalyq ghylym da damymay qalghan. Onyng ýstine júqa terige de kvota qong mýmkin bolmay otyr.

Elimizde jenil ónerkәsipting toqyma salasyn damytugha mýmkindik mol. Sebebi shiykizattyng kózi – maqta óndiru jóninen Ontýstik Qazaqstan oblysy rekordtyq kórsetkishke qol jetkizdi. Sol sebepten maqtany óndeu jylyna 5 myng tonnadan 50 myng tonnagha deyin artpaq. Al bylghary jәne soghan jatqyzylatyn ónimderdi óndiru 500 mln sharshy desiymetrge nemese 50 payyzgha artady.  Sonymen qatar, jana óndiris oshaqtaryn ashu arqyly júqa terini alghashqy óndeu kólemi jylyna 15 myng tonnagha jetkizilmekshi.

Osyghan oray, jenil ónerkәsipti damytu jónindegi 2015-2019 jyldargha arnalghan keshendi jospar әzirlendi. Búl jenil ónerkәsipti damytu jónindegi 2010-2014 jyldargha arnalghan baghdarlamanyng jalghasy bolyp tabylady jәne ony iske asyruda aldynghy tәjiriybe eskeriletin bolady. Keshendi jospardyng negizgi maqsaty óndiris kólemin ósirip, halyqty jenil ónerkәsipting bәsekege qabiletti ónimimen qamtamasyz etu bolmaq. Keshendi jospar normativtik-qúqyqtyq bazany jetildirip, jenil ónerkәsip kәsiporyndaryn ekonomikalyq yntalandyrudy qarastyrady. Ayta keteyik, biylghy jyldyng toghyz aiynyng qorytyndysy boyynsha, jenil ónerkәsiptegi ónim óndiru kólemi 46 mlrd tengeden asyp týsti. Atap aitqanda, toqyma búiymdaryn óndiru 23,4 mlrd tengeni, kiyim óndirisi – 19,8 mlrd tengeni, bylghary men bylghary tektes ónimderdi óndiru 3,5 mlrd tengeni qúrady.

Keshendi jospar shenberinde salanyng túraqty damuyn qamtamasyz etu ýshin memlekettik satyp alu jәne qazaqstandyq qamtu ýlesin úlghaytu, daghdarystan keyin qalpyna keltiru sharalary men bәsekege qabiletti kәsip­oryndardy qarjylyq sauyqtyru jәne salagha investisiyalardy tartu josparlanuda. Osy keshendi jospardy iske asyru qorytyndysy boyynsha jenil ónerkәsip ónimi óndirisining naqty ósimi, bólshek saudada satylatyn kiyim brendterining sanynyng úlghangy, júmyspen qamtylu ósim kórsetkishi jәne sala qyzmetkerlerining biliktiligi, jalpy qosylghan qúnnyng ósimi, qosylghan qúnynyng tizbegi toptarynyng úlghangy, sonday-aq otandyq ónimge tútynushylyq súranysty qanaghattandyru siyaqty birqatar mәseleler qamtylmaq.

Jenil ónerkәsip kәsiporyndaryn qoldau ýshin ónimning eksportyn úiymdastyru, enbek ónimdiligin arttyrudy yntalandyru, «Biznesting jol kartasy – 2020» biznesti qoldau men damytudyng birynghay baghdarlamasy jәne t.b. óndeu ónerkәsibin damytugha baghyttalghan jýielik sharalar qolgha alynady.

Býginde respublikada 944 kәsiporyn júmys isteydi. Olarda 14 myng adam enbek etude. Songhy jyldary salada ong dinamika bayqalady, jana óndirister iske qosyluda. Atap aitsaq, kilem, aralas matalar, qoldanystaghy kәsiporyndar isine qayta qan jýgirdi.

2016 jyldyng 1 shildesindegi jaghday boyynsha, «Damu» kәsipkerlikti damytu qory» AQ «Biznesting jol kartasy – 2020» baghdarlamasy shenberinde jenil ónerkәsip kәsiporyndaryn qarjylay qoldau nәtiyjeleri boyynsha 3,3 mlrd tenge somasyna 32 jobagha qoldau kórsetti. Bylghary kәsiporyndaryn shiykizatpen qamtamasyz etu, sonday-aq kәsiporyndardyng júmysyn jýrgizu maqsatynda «Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynan óndelmegen iri qara mal terilerin syrtqa shygharugha tyiym saludy engizu turaly» Qazaqstan Respublikasy Investisiyalar jәne damu ministrining búiryghy bekitildi.

Industriyalandyru kartasy shenberinde 2015 jyly 385 júmys orny ashyldy. Ondaghy investisiyalardyng jalpy somasy 6 mlrd tengeden asady. Nәtiyjesinde 6 joba iske qosylghan.

«Bal tekstili» JShS – quattylyghy jylyna 4000 tonna qúraytyn sintetikalyq iyirim jip óndirisi sehi;

«KazInnovasiyaLiyder» JShS – sintetikalyq talshyqtardan tósek jaymalarynyng óndirisi, quattylyghy jylyna 100 myng dana;

«KF Kaz Hansoli interkom AO Hansoli Interneyshnl Ko LTD» JShS – maqta-mataly qolghaptar shygharu, quattylyghy jylyna 7,3 mln dana;

«Álem BT» JShS – dayyn toqyma búiymdary óndirisin úiymdastyru, quattylyghy jylyna 15 mln dana shúlyq;

«Caspiy Lana Atyrau» JShS – jýn búiymdarynyng óndirisi, quattylyghy 100 tonna týie jýni jәne 350 tonna qoy jýni, 400 myng buma metr shúgha jәne syrylghan kórpeler men jamylghylar;

«PIK «ITARIYa ltd» JShS – tigin jabdyqtaryn jinau jәne shygharu, sonday-aq tigin búiymdaryn shygharu, quattylyghy jylyna 1,8 mln búiym.

– Elimizdegi 90 temirjol stansasynyng atauy últtyq sipatqa ie bolghany kópshilikti quantty. Demek, seng qozghaldy degen sóz. Búl is keleshekte óz jalghasyn taba ma?

– Qazaqstandaghy temirjol stansalarynyng atauyn últtyq sipatqa auystyru mәselesi ministrlikting kópten beri josparynda jýrgen edi. Búghan deyin elimizdegi temirjol stansalarynyng geografiyalyq, toponimikalyq ataularynyng deni tek orys tilinde ghana bolsa, endi birtindep tarihy atauyna kóshetin bolady. Búl rette atqarylatyn júmystardyng alghashqy kezeni bastaldy dep aitugha bolady. QR Ýkimeti janyndaghy Respublikalyq onomastikalyq komissiyanyng 2016 jyldyng 1 qarashasynda ótken kezekti otyrysynda Qazaqstandaghy temirjol stansalarynyng atauyn qarau mәselesi kóterildi. Ministrlik te óz tarapynan birqatar úsynystar berdi. Barlyq stansanyng atauyn birden ózgertu qiyngha soghady, sondyqtan búl auqymdy sharua kezen-kezenimen jýzege asyrylmaqshy. Aldymen onomastikalyq komissiyagha 92 stansanyng atauy úsynyldy. Komissiya mýsheleri tek ekeuin qayta pysyqtaugha jiberip, qalghan 90 stansanyng atauyn maqúldady.

Stansa ataularyna baylanysty júmys múnymen toqtamaydy, búl tek bastamasy ghana. Komissiya otyrysynyng birinshi kezeninde tek toqsan stansa atauy qaralsa, endi qalghan oblystarda eskerilmey qalghan toponimikalyq ataulardy ortagha salatyn bolady.

Elimizde temirjol transportyn jyl sayyn 20 millionnan astam jolaushy paydalanady. Búl kórsetkish jyl sayyn artyp keledi. Ministrlik óz qúzyretine kiretin mәseleler boyynsha jolaushylardyng barlyq ótinishterin eskerip keledi.

– Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan

Dinara Mynjasarqyzy

Abai.kz