Býginde әlem Shyghys órkeniyetin moyynday bastady. Al Shyghys әlemindegi qazaq halqynyng alar orny qanday? Ásirese egemendigin jana alghan memleketimizding ózin-ózi tanuynda shyghystanudyng manyzy orasan zor. Osy orayda Qazaq memlekettiligine qatysty tyng derekterdi tauyp, ghylymy ainalymgha engizude ter tógip jýrgen R.B. Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu institutynyng diyrektory, «Mәdeny múra» baghdarlamasy «Shyghystanu» seksiyasynyng tórayymy Meruert Ábuseyitovany әngimege tarqan bolatynbyz.
– Meruert Quatqyzy, siz basqaryp otyrghan instituttyng songhy jyldardaghy júmys qarqyny qalay?
– Bizding institutta janalyqtar jeterlik. Ásirese, «Mәdeny múra» baghdarlamasy boyynsha kóptegen materialdar jinadyq. Shyghys eskertkishterindegi Qazaqstan tarihy boyynsha 20 tomdyq shyghardyq. Onyng bes tomy parsy, 5 tomy arab, 3 tomy týrik, 5 tomy qytay jәne 3 tomy monghol derekkózderine arnalghan. Parsy jәne arab derekkózderi orys tilinde, al qalghan ýsheui qazaq tiline audaryldy. 20 tomdyq enbekten tys qazaqstandyq shyghystanu zertteulerining 30 tomdyghy jaryq kórdi.
Búl kitaptar elimiz ben TMD túrmaq, әlem boyynsha súranysqa iye. Sonymen qatar, aghylshynsha, fransuzsha, nemisshe, oryssha, qazaqsha 5 tilde halyqaralyq «Shyghys» jurnalyn shygharamyz. Taralymy 1000 dana. Jurnalda tek qazaqstandyq qana emes, sheteldik ghalymdardyng da enbekteri jariyalanyp túrady.

Býginde әlem Shyghys órkeniyetin moyynday bastady. Al Shyghys әlemindegi qazaq halqynyng alar orny qanday? Ásirese egemendigin jana alghan memleketimizding ózin-ózi tanuynda shyghystanudyng manyzy orasan zor. Osy orayda Qazaq memlekettiligine qatysty tyng derekterdi tauyp, ghylymy ainalymgha engizude ter tógip jýrgen R.B. Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu institutynyng diyrektory, «Mәdeny múra» baghdarlamasy «Shyghystanu» seksiyasynyng tórayymy Meruert Ábuseyitovany әngimege tarqan bolatynbyz.
– Meruert Quatqyzy, siz basqaryp otyrghan instituttyng songhy jyldardaghy júmys qarqyny qalay?
– Bizding institutta janalyqtar jeterlik. Ásirese, «Mәdeny múra» baghdarlamasy boyynsha kóptegen materialdar jinadyq. Shyghys eskertkishterindegi Qazaqstan tarihy boyynsha 20 tomdyq shyghardyq. Onyng bes tomy parsy, 5 tomy arab, 3 tomy týrik, 5 tomy qytay jәne 3 tomy monghol derekkózderine arnalghan. Parsy jәne arab derekkózderi orys tilinde, al qalghan ýsheui qazaq tiline audaryldy. 20 tomdyq enbekten tys qazaqstandyq shyghystanu zertteulerining 30 tomdyghy jaryq kórdi.
Búl kitaptar elimiz ben TMD túrmaq, әlem boyynsha súranysqa iye. Sonymen qatar, aghylshynsha, fransuzsha, nemisshe, oryssha, qazaqsha 5 tilde halyqaralyq «Shyghys» jurnalyn shygharamyz. Taralymy 1000 dana. Jurnalda tek qazaqstandyq qana emes, sheteldik ghalymdardyng da enbekteri jariyalanyp túrady.
Songhy kezdegi arheografiyalyq ekspedisiyalar da jazba eskertkishterdi, artefaktardy tabuda óte nәtiyjeli boldy. Fransiya, Úlybritaniya, Týrkiya, Mongholiya, Resey, Shveysariyadan jazba derekkózder men múraghat qújattary ghana emes, sonday-aq óte qyzghylyqty artefaktar әkeldik. Audarma júmystary jalghasuda. Jinaghan materialdarymyzdy býginde ghylymy ainalymgha engizip jatyrmyz. Osy orayda, 2005 jyly preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng tapsyrmasymen bastau alghan «Sini imperiyasy kezenindegi qazaq-qytay qarym-qatynasynyng tarihy jónindegi qújattar jinaghy» atalatyn qazaq-qytay jobasyn atap aitqan jón. Joba boyynsha negizinen manchjur tilinde jazylghan, qazaq tarihyna qatysty 3000-gha juyq qújat jinaqtaldy. Búghan qosa týrli konferensiyalar úiymdastyrylyp keledi. Sonday-aq otandyq ghalymdar shetelde de kóptep bayandamalar oqyp jýr. Institutta YuNESKO-nyng «Ghylym jәne ruhaniyat» atty kafedrasy júmys isteydi. Mәdeniyet pen konfessiyaaralyq dialog Qazaqstan ýshin ghana emes, kýlli әlem boyynsha zor manyzgha ie ekeni belgili. Biz tabylghan qújattardyng negizinde Qazaqstannyng kóptegen eldermen baylanysyn ashyp kórsete alamyz. Halyqtardyng ózara qarym-qatynasyn zerdeleymiz.
Eger Kenes Odaghy kezinde shyghystanu ghylymy negizinen Reseyde, Ózbekstanda qarqyndy damysa, býginde qazaqstandyq shyghystanu aldynghy shepke shyqty. Múny reseylik ghalymdardyng ózi moyyndauda. Olar Qazaqstanda TMD shyghystanushylarynyng assosiyasiyasyn qúrudy úsynyp otyr. Instituttyng shyghystanu salasyndaghy enbegining jemistiligin osydan-aq anyq biluge bolady.
– Elimizde shyghystanushy mamandar jetkilikti me?
– Institutta qytaytanushy, t.gh.d. Baqyt Ejenhan, Saghyntay Súnghatay, Núrlan Kenjeahmetti, Janymhan Oshan syndy bilikti mamandar toby júmys isteydi. Mamandarymyz manchjur, qytay, oirat, shaghatay tilderinde oqy alady. Sonyng ishinde manchjur tili – óte kóne til. Ony oqy alatyn mamandar tipti әlem boyynsha sanauly. Biz qazaqtyn, Qazaq memlekettigining tarihyn pәnaralyq negizde jazyp jatyrmyz. Institutta tarihshy, etnograf, filolog, til bilgirleri bar. Sondyqtan kez kelgen qújatty keshendi týrde zertteymiz.
– Qazaq-qytay jobasynyng nәtiyjelerine toqtalsanyz. Alyp kórshimizding qorjynynda biraz dýniyeler bar bolar…
–Atalghan joba 2005 jyldan bastap 4 jyl boyy jalghasyp keledi. Qazaqstan kóptegen eldermen tyghyz sayasiy-diplomatiyalyq, tarihiy-mәdeny qarym-qatynasta bolghan. Al búl jayyndaghy taptyrmaytyn asa qúndy qanshama qújattar Qytaydyng Birinshi tarihy arhiyvinde jatyr. Býgingi tanda 3 tom jaryq kórip ýlgerdi. Instituttan shyqqan osynday kitaptargha tapsyrys óte kóp. Álemning týkpir-týkpirinen habarlasady. Endi tórtinshi, besinshi tomdar qaldy. Sonymen qatar bir mezette búl fotokóshirmeler qazaqshagha audaryluda. Býginde qazaq tilindegi birinshi tomy jaryq kórdi.
– Taralymy qanday?
– Ókinishke oray 3000 dana taralym aimaqtargha, auyldargha jetpey jatyr. Juyrda Elbasynyng Joldauyna oray atqarylatyn júmystar boyynsha Oralda bolyp qayttym. Arnayy kitaphanalardy, múrajaylardy, uniyversiytetterdi aralaghanda atalmysh kitapty eshqaysysynan kóre almadym. Taralym az bolghandyqtan audandyq, auyldyq jerlerge jetpedi me, belgisiz.
– «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng 2009-2011 jyldargha arnalghan ekinshi kezeni bastalghanyna biraz uaqyt boldy. «Qazaq-qytay» birlesken jobasy jalghasyn tauyp jatqan shyghar?
– 2009 jyldyng budjetinde jobagha qarjynyng bólinbeui júmysymyzgha qolbaylau bolyp otyr. Búl – ekijaqty halyqaralyq joba. Sondyqtan tapqan mәlimetterdi der kezinde qolgha týsirmese, sonynan ornyn sipap qaluymyz mýmkin. Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi júmysty 2010 jylghy budjetten qamtamasyz etemiz deydi. Al uaqyt ótip jatyr. Shyqpaghan әli 2 tom bar. Qújattardy jinaghannan keyin, audaru kerek. Sondyqtan búl júmysqa kem degende 3 jyl ketedi. Issaparlar bar, múraghattardy aqtaryp izdeu bar. Erteng ony kim tabady?
– Sózinizding auanyna qaraghanda jas mamandar tapshy sekildi ghoy…
– Býginde jastar ghylymgha kelmeydi. Enbekaqy tómen, jaghday jasalmaghan. Kópshiligi biznesti, audarmashylyqty, jeke firmalardy tandaydy. Mening oiymsha, QazÚU-dyng shyghystanu fakulitetinde derektanu bólimshesin ashu kerek sekildi. Sebebi, bizding júmys tek til bilumen shektelmeydi, ol – tarihpen de baylanysty qiyn mamandyq. Biraq qazirgi jastarymyz auyrdyng ýsti, jenilding astymen jýruge әues. Al búl zertteuler otan, halyq, memleket ýshin, memleketting bedeli ýshin qajet. 2010 jyly Qazaqstan EQYÚ-gha basshylyq etedi. Batysqa qazaqtardyng kim ekendigin tanytuymyz kerek qoy. Qanday tarihymyz bar? 2011 jyly memleketimiz Islam konferensiyasy úiymyn basqarmaq. Sondyqtan músylman әlemimen aradaghy baylanystardy da zertteu kerek. Músylman derekkózderinde qazaqtar jayynda óte kóp aitylady. Dýmshetarihshylar bar, qiyalshyldar bar, al bizding mamandar tarihy oqighalardy derekkóz arqyly dәleldeydi. Qazaqtardyng tarihy bay, esh halyqtykine úqsamaytyn erekeshe tariyh. Bizding tarihymyz – hattarda, arheografiyalyq qújattarda, auyzeki sóz qorymyzda, dәstýrimizde saqtalghan tariyh. Múraghat materialdaryn ózgelerge taygha tanba basqanday etip kórsetsek qanday tamasha bolar edi.
– Al qazaqtar jayynda europalyq múraghattar ne deydi?
– Almaty qalasy әkimdigining «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda «Anry Mozer qoryndaghy qazaqtar turaly siyrek qoljazbalar» atty enbekti basyp shygharugha dayyndap jatyrmyz. Shveysariyalyq jihankez A.Mozer Qazaq dalasynda 4 ret bolghan. Ony halqymyz qonaqjaylylyqpen qarsy alyp, qymbat zattar syigha tartqan. Shveysariyanyng Bern qalasyndaghy tarihy muzeydegi Anry Mozerding qorynda qazaq tarihy boyynsha kóptegen búiymdar saqtalghan. Búl qazaqtardy, Qazaq dalasyn, ondaghy býginde izim-qayym joq bolghan balbal tastardy surettegen jazba eskertkishter ghana emes, sonymen qatar naqty artefaktar. Ol ózine syigha tartylghan dýniyelerdi kózining qarashyghynday saqtap qana qoymay, múrajaygha tabystaghan. Myng alghys aitugha túrarlyq enbek. Búl múralar – tek 18-19 ghasyrdyng ghana emes, talay kezendi qamtityn, atadan balagha múra bolghan qazaq mәdeniyetining kórinisi. Búiymdar jibekten, barqyttan tigilgen, altyn jiptermen zerlengen. Mysaly, múrajay qorynda saqtalghan túskiyizde han-súltandardyn, biyler men baylardyng otyratyn oryndary naqty kórsetilgen. Búl sol kezdegi qazaqtardyng sayasy iyerarhiyasynan, qoghamdyq qúrylymynan habar beredi.
– Siz sonymen qatar «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng «Shyghystanu» seksiyasyn basqarasyz…
– Jogharyda atap ótken, institut shenberinde jýzege asqan, Qazaqstan men Qytay, Shveysariya elderi arasyndaghy jobalar «Mәdeny múra» baghdarlamsynyng ayasyna kiredi. Sonymen qatar, jaqynda Anry Mozerding eki tomdyghy jaryq kóredi. Sonymen qatar qazaq tarihyna qatysty kishkentay bolsa da mәlimet bar miniaturalardy tirnektep jinap, «Shyghys miniaturalaryndaghy Qazaqstan tarihy» atty basylymdy dayyndap jatyrmyz. Osyghan baylanysty bir oqighagha toqtalyp ótsem, byltyr Britan kitaphanasynda júmys istep otyryp, Rashid ad-dinning «Jamy at-tauariyh» kitabynan Qazaq handyghy qúrylghangha deyingi, yaghny Altyn Orda zamanyna qatysy bar miniaturalardy kezdeysoq tauyp aldym. Olardyng biri «Altyn Ordadaghy islamnyng taraluy» dep atalghan. Demek, bizding tarihymyz artefaktarda, arheografiyalyq materialdarda ghana emes, sonymen qatar, shyghys miniaturalarynda da bederlengen. Osy orayda numizmatika da manyzdy derekkóz bolyp tabylatynyn aita ketken jón. Songhy kezde monetalar da kóptep tabylyp jatyr. Olardyng betterinen handardyng biylik qúrghan jyldaryn, suretin, shyqqan qalasyn kóre alamyz. Sondyqtan tarihymyzdy zertteude qanday da bolsyn derektemeni úsaq-týiek dep qaraugha bolmaydy.
– Qytay múraghattarynan tabylghan derekkózder qay ghasyrlargha qatysty?
– Ázirge Qytay múraghattarynan tabylghan derekkózder 1742 jyldan bastalady. Odan da erterek kezender bar. Juyrda Iranmen birlesken jobany bastaghaly otyrmyz. Qazaqstannyng Irandaghy elshiligi arqyly baylanystar ornatyp jatyrmyz. Osy orayda Qytay, Iran, Úlybritaniya, Shveysariya, Fransiya elderindegi elshilikterimiz zertteu júmystarynda qoldarynan kelgenshe kómektesip keledi. Iran múraghattarynda 16 ghasyrdyng basyndaghy Iran biyleushileri men qazaqtar arasyndaghy alghashqy qaqtyghystar jayyndaghy qújattar tabyldy. Parsy tilindegi derekkózder óte kóp. Mysaly, Iskander Munshiyding «Tariyh-y alamara-iy Abbasi» jәne «Ahsan at-tauariyh» qoljazbalaryn aitalyq. Ásirese, ekinshisinde 1548 jylgha qatysty Haqnazardy han retinde atap kórsetken eng alghashqy habarlama kezdesedi. Sondyqtan biz búlardyng bәrin jinap, jýielep, bay tarihymyzdy týgendeuimiz qajet. Biraq bizding tarihymyz Qazaq handyghynan bastalghan joq, sondyqtan endi terenge boylaytyn kez keldi. Keleshekte arheologtar, etnograftar, tarihshylar, derektanushylar birlesip júmys isteytin boluyn josparlap otyrmyz. Sebebi san týrli sipattaghy salystyru, sәikestendiru arqyly taldaudy qajetsinetin qyzyqty derekter óte kóp. Sondyqtan, kóne dәuirlerdi, ortaghasyrlardy nazardan tys qaldyrmau kerek. Qazaq tarihynyng altyn arqauyn týzuimiz qajet. Al ol kýn alys emes.
– Sheteldikter qazaqtargha qanday bagha bergen eken?
– Kenes Odaghy uaqytynda 1985 jyly «16 ghasyrdaghy Qazaq handyghy» degen kitabym jaryq kórdi. Maghan syn da aityldy. Múny qozghap otyrghanym, Qazaq handyghyna qatysty erekshe qújattar sol kezde de, býginde de tabyluda. Mysaly, Qytaydyng birinshi tarihy múraghatynda Abylay han, Ábilpeyiz súltan syndy qazaq handarynyng hattary óte kóp saqtalghan. Badr ad-din әl-Kashmiriyding «Rauzat ar-rizvan» degen enbeginde qazaqtar jayynda derekter jii kezdesedi. Odan 16-ghasyrgha qatysty Tәuekel hannyng óleni tabyldy. Qazaq handarynyng diplomatiyasy jayynda da mәlimetter bar. Biz shayban, sefevid (iran), ortaaziya, qytay, osman tarihy derekkózderi dep jikteymiz. Búlardyng bәrinde qazaq handarynyng kórshi elding biyleushilerimen aradaghy hattary jinaqtalghan. Olardyng kópshiligi sauda-sattyq jayynda. Mysaly, qytay derekkózderinde Abylay hannyng Sini imperatory Syanilunge «Mynaday da, mynaday dәriler bar, mening basym, asqazanym auyrady. Mýmkin bolsa, maghan, mening qaramaghymdaghylargha osy dәrilerdi jibertseniz» dep jazghan haty tabyldy. Manchjur qújattarynda da qazaqtar jayynda kóp aitylady. Onda qazaqtarda qansha jýz, qansha taypa, ru bolghandyghy, qayda kóship-qonatyny, handar men súltandardyng tizimi jazylghan. «Qazaq qoghamy óte bay. Olarda ýiir-ýiir jylqy, otar-otar qoydyng kóptigi sonshalyqty, әr qazaqqa 10 myng bastan keledi» delingen. Bayqasaq, Qazaq handary tek shaghatay tilinde ghana emes, sonymen qatar parsy tilinde de sóilegen. Tәuekelding óleni de parsy tilinde. Birde Qazaqstannyng Fransiyadaghy sol kezdegi ókiletti elshisi Aqmaral Haydarqyzy Arystanbekovanyng kómegimen Parijdegi Aziya ónerining Giyme múrajayynda júmys jasau mýmkindigine ie boldym. Giyme múrajay qorynda saqtalghan italiyandyq qylqalam sheberi Djuzeppe Kastilioniyding «Qazaqtardyng at syilauy» atty sureti taptym. Djuzeppe Kastiliony Syanilunnyng saray suretshisi bolghan. Suret 1757 jyly salynghan. Ony fotogha týsirip, kóshirmesin kitapta jariyaladyq. Qazaqstan tarihy jóninde Fransiyada saqtalghan jalghyz suret әzirge osy. Sol suretting týpnúsqasyn Qazaqstangha әkelip kórsetse, tamasha bolar edi. Býginde jazba qújattardan biz sol sәigýlik syilaghan elshilerding esimin bildik. Sonymen qatar, surette Sini imperatorynyng uәzirleri Abylay hangha arnap jebeler, altyn tostaghan syndy syilyqtar úsynyp túrghany beynelengen. Demek, búl osy kezende qazaq-qytay arasyndaghy senimdi әriptestik qarym-qatynas bolghandyghyn kórsetedi.
– Osy keyde «qazaq órkeniyeti» degenge beyim túramyz. Búlay aitugha qanshalyqty negiz bar?
– Kóp jyldar boyy kenestik ghylym qazaqtarda jazu, memlekettilik bolmaghan dep keldi. Múraghattardaghy qújattardy keltire otyryp, biz bәrine de dau aita alamyz. Qazaqtyng han-súltandary Sini imperatoryna shaghatay, oirat tilderinde jauap bergen, basqa da shet tilderin mengergen. Osy orayda taghy bir mәsele tuyndaydy. Bizge joldanghan hattar qayda? Olar han ordalary ornalasqan Týrkistan, Tashkent qalalarynda boluy mýmkin. Sebebi orda bar jerde is-qaghazdaryn jýrgizgen kense bolghan. Birinshi oiym, hattar kezinde joyylghan bolar, әlde olar Tashkent nemese Resey arhivterinde saqtaluy da mýmkin ghoy. Olardy tapsaq, Qazaq memlekettiligi jayynda biraz sony mәlimetterge qol jetkizer edik.
Biz songhy uaqytta kóne dәuirlerdi zertteuge kóshtik. Esik qorghany, jazuy bar kýmis tostaghan, osydan bir-eki jyl búryn arheolgotarymyz Shymkentte Arys audanynan tapqan kirpishter, taghysyn-taghylar. Al Úly Jibek joly she? Qazaqstan kóne órkeniyetter oshaghy bolghan. Endi olardyng bir-birimen ózara baylanysy qalay jýzege asqandyghyn zerdeleuimiz qajet. Sonda ózge órkeniyetterden últtyq bolmysymen erekshelengen qazaq órkeniyetining tarihyn anyq kórsete alatyn bolamyz.
– Ángimenizge rahmet.

Janar Eldosqyzy
«Ana tili» gazeti 28 mamyr 2009 jyl