Ángime

Baq keldi dep taspa,

Sor keldi dep saspa.

Qazaq mәteli

Qamshynyng sabynday qysqa bolghanymen óri men enisi, búralany men búltarysy kóp fәny jalghanda jaybaraqat ghúmyr keshu mýmkin emes-au!.. Mandayyna jazylghany múng men oy bolsa, qoldan keler qayrany bar ma?!. Taghdyr syiy kermek pe, ashy ma, kim boljap bilgen?!. Kishkentay kýninde «kóresindi kórmey, kórge kirmeysin» degen sózdi әjesinen estigende ertekke balaytyn. Sol sózding aqiqatyna endi kózi jetkendey. Neshe jerden oilamayyn, esine almayyn, úmytayyn degenmen anadaghy әngime qúlaq týbinde taghy da shyn-ng ete qalghany.

- Syrqatynyzdyng syryn aitayyn ba, әlde emin aitayyn ba? – Dәriger әiel ayasy ken, bota kóz súlu qyzgha tanyrqay qarady.

- Emin aitqanynyz jón shyghar.

- Túrmysqa shyghuynyz kerek.

- Ózim de jalghyzdyqtan jalyqtym... Auruymnyng shipasy sol ghoy demek?!

- Dәl solay, kýieuge tiiiniz kerek.

Emhana aulasynan shygha bere kóz jasyna erik berdi; ústay almady óz-ózin...

 

hhh    

Joghary oqu ornyndaghy jyldar jyldam óte shyqty. Minez-qúlqyn, adamshylyq bolmysyn bir kisidey  bildim degen J. esimdi jigitpen әne-mine otau qúramyz dep jýrgende, onyng ayaq astynan nildey búzylyp, jalt búrylghany jan dýniyesin astan-kesteng etti. Ýiden ýsh kýn shyqpay, jylap jatyp aldy. Sezimine selkeu týspepti, aldanghanyn bilmepti. Azamat ataulynyng bәri sol siyaqty kórinip, odan keyin sonynan jýgirgen, tanysqan jigitterding birde-bireuin manyna jolatqan joq. Orynsyz ókpe, tasyr tәkapparlyq jargha jygha jazdady... Sóitip jýrgende memlekettik qyzmetke auysty. Múndaghy jaghday belgili, erte ketip kesh keledi. Senbi kýnderi de júmysqa shyghu qalypty jaghdaygha ainaldy. Eki tildi erkin mengergen, tapsyrmany mýltiksiz oryndaytyn bilikti mamandy basshylar da bayqap, lauazymy biyiktey berdi. Qazir qalalyq әkimshilikte basqarma basshysy. Qyzmet, mansap әiel zatyna quanysh syilamaytyndyghyn baghamdady.

Kópten beri kórshi basqarmadaghy Bekeng jerlesim, qaryndasym dep jaqyn tartyp jýretin. Orta boyly, qyr múryn, qara tory jigit aghasyna búnyng da býiregi búryp túrady. Júmysqa taqau jerdegi ashanadan týski as ishuge kýnde birge baratyn. Júptary jazylmay búlaysha jýruleri kele-kele daghdygha ainaldy. Osy men ne istep jýrmin, búlay jalghastyra bersem, birdene býldirip almaymyn ba, úyatqa qalmaymyn ba dep bir kýni týski asqa barmay qaldy. Kóp úzamay qalta telefony shyrylday jóneldi. Qarasa Beken. Sóileskisi kelmedi. Aramyzdy óstip suytayyn dep oilaghanymen, jeme-jemge kelgende aghasyna degen sezimi ýdey týskendey me, qalay?!. Aralarynda dәnene bolmasa da, jii eske alatyn boldy. Qazir de kórgisi kelip, saghynyp otyr. Búl ne júmbaq, yapyr-au?! Altynay kenet altyn tapqanday quandy. Bekeng alghashqy jigitine keremet úqsaydy eken...

hhh    

Qyz qolymen úqypty salynghan júmsaq tósek jambasyna batqanday ary-beri aunaqshydy. Jayly jatyp, jaqsy túrynyz dep bólmesine engen Altynaydy qúshaqtapp betinen sýigende onyng úyalyp, ýndemey qalghany ket әri emes ekendigin bildirgendey denesi bir ysyp, bir suydy. Japsarlas bólmede bólek jatyp tang atyra ma sonda?  Ne degen әdiletsizdik? Erkek atym bar emes pe? Qarsylyq bildirip, qolymdy qaqsa qaqsyn. Búl әreketim oghash ekendigin moyyndaymyn. Amal qansha! Qaydaghy-jaydaghy әngimeler aityp týn ortasyna deyin otyrudaghy maqsatym ne? Oiymdaghy aram niyetti jýzege asyru ýshin be? Jan syryn  jayyp salghany ýshin jazyqty ma qyz jazghan?!

Kórshi bólmege barghysy kelip, ózi de týsinbeytin bir kýsh  jelkeley jetelep, kereuetke ayaghyn salbyratyp otyrdy. Jýregi dýrs-dýrs soghady; qol  sozym jerde tolghan aiday tolyqsyp qyz jatsa qalay shydasyn...

Jayshylyqta kózi jyldam ilinetin qyzdyng da úiqysy shayday ashylghan. Kirpigine iyne  tiregendey. Aghasynyng jay-kýii qalay eken? Qasyna kelip jantaysa qaytpek?! Otbasy, bala-shaghasy bar adamnyng onday ojar qylyqqa baruy aqylgha siya qoymas. Ekeuining arasy on toghyz jas eken. Bylaysha alshaq ta emes...

Altynay búryn ózin sabyrgha shaqyryp, lyqsyghan ystyq sezimin barynsha auyzdyqtaytyn. Berikqan aghasymen jolyqqaly qara jylanday arbaghan nәpsi sәt sayyn mazasyn alady, salqyn aqyldy tyndar emes...

Qyzdyng qasyna Ázәzil kelip jantaydy. Ony Altynay sezgen joq.

- Mәsele jas alshaqtyghynda emes, mәsele mening jeniltek minezimde bolyp túr-au! – dedi Altynay  ózin-ózi sóge jamandap. – «Bitke ókpelep, tonyndy otqa jaqpa»  degendey, aldap ketken ana jigitke renjip, osy kezge sheyin japadan-jalghyz jýruim qynyr kisining qylyghy emes pe?! Kimdi múqattym?! «Jalghyzdyq Allagha ghana jarasqan»,– deushi edi әjem. Deni-qarny sau, ayaq-qoly balghaday әiel zatyna tizesin qúshaqtap jalghyz jatqan kýnә emes pe?!.

- Sonda qalay? – dedi Ázәzil dau aityp. – Kýieuge tiiding jóni sol eken dep, kóldeneng kók attygha shygha salasyng ba?!

- Ne isteuim kerek?!.

- Jaqsy kóretin er kisiden jýkti bol!..

- Aulaq!.. Kýnahar bolar jayym joq!..

- At-tonyndy nege ala qashasyn?! Sen ghana ma jer betindegi jalghyz adal jan?! Kәri qyzdardyng kópshiligi solay isteydi. Olardan qay jering artyq? Balaly bolu – baqyt! Aldanysh! Er kisini kóp izdemeysing sodan son!.. Balana  kónil bólesin!.. Oilan, Altynay!..

Ázәzil oidyng bastyrmalap bara jatqanyn sezgen qyz kenet serpildi.

- Joq! – dedi shiryghyp. – Nekesiz bala tauyp, baqytty bolmay aq qoydym?!. Jolama maghan qarau oi!.. Azghyrma albasty!..

- Jaraydy, kelistim, – dedi Ázәzil az ýnsizdikten son. – Ýiinde qonyp jatqan aghandy qayda qoyasyn? Nendey uәjing bar aitar?!

- Aghattyq jasadym!.. Opynudamyn ózim de!.. Búdan bylay janyma jolatpaymyn...

- Shyn aitasyng ba?! Qoyshy-ey?! Senbeymin!..

- Ótirik aityp, ne kýn tudy basyma?!

- Óitip kólgirsime!.. Aytshy, qay qylyghy únaydy aghannyn?

- Ornyqty minezin, adaldyghyn baghalaymyn.

- Ha-ha, – dedi qos qolyn shapalaqtap mәz bolghan Ázәzil shek-silesi qata kýlip. – Maqtama aghandy!.. Maqtanugha erte!.. Áne-e, ózi de kirip kele jatyr bólmene...  Qarsylaspa!.. Yrqyna kóne ber!..  –  Ha-ha, hiy-hiy...

hhh

Keyingi kezde kýieui júmystan kesh oralatyn boldy. Búl әdeti jiyilep bara jatqan siyaqty. Bir kýni keshkilik shay ýstinde sebebin súraghan.

-Júmystyng kóp ekeni ras,– dedi sózin kýmiljip bastaghan Berikqan. – Bir jaghdaydy aita almay jýr edim.

- Ákesi ólgendi de estirtedi ghoy...

-Tartynudyng reti joq.

-Sezip edim... - Aqshabaqtyng jýregi alabóten soqty. Sezimge berilgish ghadetimen kózine kelgen jasty da irikpedi.

- Býlingen dәnene joq... Bir qyzgha ghashyqpyn men...

Áyeli shәy iship otyrghan kesesin qolynan týsirip aldy.

-Ne dep otyrsyn?! Ghashyghy ne?!.

-Qyzdyng menen ayaghy auyr...

-Solay de-e!..

-Bolary boldy, boyauy sindi!

-Toq eterin ait.

-Oghan ýilenem!

...

-Ar jaghyn ózing bil,– dedi kýieui ornynan túryp jatyp.

-Senimen túrmaymyn, ajyrasam, – dedi Aqshabaq.

-Býlingen eshtene joq, – dedi Berikqan.

-Býlindi, nege býlinbesin?!. Sen meni qaydaghy bir shópjelkege aiyrbastadyn!.. Jek kórem seni!.. - Áyeli kóz jasyn kóldetti.

-Esimi kim?

-Altynay.

-Álgi... eshkimdi mensinbeytin kәri qyz ba?!

-Sol-l...

-Sendermen kórshi basqarmadaghy...

-Men ol qyz turaly saghan talay ret aitqanmyn... Adamgershiligin, kishipeyildiligin...

-Óitken onyng kisiligin...

-Ghaybat sóileme?!

-Jerlesing emes pe?

-IYә...

Erteninde otaghasy on kýnge issapargha attandy.

hhh

Aqshabaqtyng ishkeni irin, jegeni jelim. Bireuden ilgeri, bireuden keyin, yn-shynsyz túryp jatqandaryna shýkirshilik etetin. Birtogha minezdi, ornyqty otaghasynan oghash qylyq shygharyn kim bilgen?! On oilansa da miy jeter emes.  Eki qyzynyng әkesi eluden asqanda ayaq asty ózgeredi dep kim oilaghan? Bәrinen búryn «onyng ayaghy auyr, ýilenem» degeni jynyn qozdyrdy. Erkekterge senip kór!.. Taghy bireui aliyment daulap jýrmesin!.. Oi, Alla-ay?!. Ózine de sol kerek, ashyq auyz Aqshabaq!..

Biylghy enbek demalysynyng shyrghalangha dóp kelgenin qarashy. Júmysta jýrse basy artyq әngimeni úmytar edi. Sher tarqatar, múng bóliser qúrbylardyng joqtyghy qiyn eken. Aralasyp jýrgen ana Syrym, Qayyrbek, Amanghali, Múqysh, Sәkenderding әielderine aitsanyz bitti, qyp-qyzyl ósek-órtting ortasyna týstim dey ber! Alaulatyp-jalaulatyp, estigenderin dabyraytyp, ýstemeley qosyp, jalpaq elge jayyp tynsyn! Shanyraqtary bólek, ózderimen ózderi tirshilik etip jatqan qyzdaryna múnyn shagha ma?! Úyat qoy, úyat!..

Á-ә, kurstasy Kýltay bar eken-au! Kýieui aldynghy jyly qaytys bolghannan beri jalghyz túryp jatyr. Kóp nәrseden habary bar, kóp oqityn, kóp biletin erudit әiel. Qaq-soghy joq eshkimmen. Tik minezinen tiksinetin. Bastyqqan shyghar. Jaraly janyn bir týsinse sol týsiner.

Kýltaymen telefon arqyly sóilesken song solay tartty. Qos qúrby birin-biri qatty saghynghan eken. Bappen pisirilgen Kýltaydyng dәmdi palauyn jep, shәy ishe otyryp úzaq syrlasty.

 

Aqshabaq kelesi bir sәtte kýieuining qylyghyn jetkizdi. Ótkendegidey emes, kónili sәl bosaghanymen búl joly kózine jas alghan joq.

-E-e, solay de!.. – Kýltay әnsheyin әngime estigendey beymaral, bey-jay. Aqshabaqqa iship-jey tesile qarady da sóilep jóneldi:

...Múng basqanda,

Ne jetsin syrdy ashqangha,

Keleyinshi bir baryp syrlas jangha.

Kózim aldy – kók túman, janarda – jas,

Kólenkelep kónildi kir basqan ba?

Keleyinshi bir baryp syrlas jangha,– deydi aqyn Múqaghaliy.

Qalay-qalay dóp basqan úiqy-túiqy kónildi!.. Jýregim kirlep, múnayghan, keyigen sәtte Abay men Múqaghalidy oqimyn. Oqimyn da júbanam!.. Men qazir eshnәrsege tang qalmaymyn!.. Saytan biylik qúrghan  alasapyran zamanda ne dep bolady?!. Berikqannan bәri shyghady...

-A, chto on, povod tebe daval? – dedi oryssha sóilegenin andamay qalghan Aqshabaq.

– Ózi seri bolsa, ózi qyzdar qaraytynday simpatichnyy bolsa, konechno!..

- Kýltay-au!.. Sen... sonda, Bekenning әreketin jaqtap otyrsyng ba?

-Jaqtamaymyn! Bylaysha qarasan,  býlingen eshtene joq siyaqty...

- Berikqan ekeuing kelisip alghannan sausyndar ma, ózi? Ol da eki sózining birinde «býlingen dәnene joq» deydi.

-Sókpe meni! – dedi Kýltay. – «Aytylmaghan sózding atasy óledi» degen mәtel bar ghoy...

Aqshabaqtyng ishi qylp ete týsti: «Beker keldim-au?!. Bayaghy jyndy minezinen bittey ózgerseshi?!.»

Úyalghan tek túrmastyng meziretimen Aqshabaq:

-Kim biledi, mәimónke tilden aqiqat jón shyghar,– dedi qanday sóz bolsa da tyndaugha peyil tanytyp.

-Úshqary oilaysyn,– dedi Kýltay tura qarap. Ótkir janary ónmeninen ótip barady. – «Áyelding shashy úzyn, aqyly qysqa» dep, dana qazaq bayaghyda shegelep aitqan. Kýieuing nege sening ghana menshiging boluy tiyis. Onday qúityrqy oidy oilap tapqan kim ózi? Ne degen ishtarlyq?! Sonda ana beyshara qyz tizesin qúshaqtap, ómirden baysyz ótui tiyis pe?! Ol sening kýieuinning perzentin jaryq dýniyege әkelmey me?! Úrpaq órbitpey me?!  Ana bolu baqytyna ie bolugha onyng da moralidyq qúqyghy bar shyghar. Áyel ýshin balaly bolu, sәby sýy baqyt emes pe?! Áyelderding әngimesin estisen, tóbe shashyng tik túrady. Etegine namaz oqyghan, jalghyz әielmen shektelgen erkek az siyaqty. Kórshi podiezdegi qasy-kózin kergen tәkappar Kenjegýldi qarashy. Kónildesinen ekinshi bala sýiip otyr. Kelinshekti aitam, tórt qúbylasy týgel janday mәz. Qúday-au, nesine jetisedi deseyshi?!.  Ana jigitting nekeli әieli búny bilmeydi. Búdan ózge mysaldar pishen-pishen!..

Berikqan bolghan jaghdaydy jasyrmay aitypty. Býgejektemepti. Men oghan riza bolyp otyrmyn... Tusang tu!.. Asyl azamat eken!..

-Osy da jeter Kýltay?!.  Ýndemegen sayyn ýdetip barasyn...

-Sonyna deyin tynda!

-Ayt, aityp qal!.. – Ashu-yzasyn tejegen Aqshabaq zorgha otyr. «Sol kerek ózine!.. Shoq-shoq!..»

Kýltay aiylyn jiyar emes. Ángimesin jana leppen sabaqtady:

-Zamandy, qoghamdy kinәlaudyng týk qajeti joq! Aqiqatynda, bir-birine qiyanat jasaytyn adamdardyng ózderi. Bәrine topyraq shashudan aulaqpyn, sandaryn jarqyrata kórsetip, omyraularyn ashyq-shashyq ústaytyn, úshqalaq qyz-kelinshekter emey kim? Býldirshin kózin sýzbese, buyrshyn búidasyn ýzbeydi... Úmytpasam, ataqty Lev Tolstoydyng «Kreyser sonatasy» povesinen oqydym-au deymin... Qalay edi?!. Á-ә, esime týsti. «...Áyelder sezimge yqpal jasaytyn qúdyretti qarugha ainalyp alghan.  Erkekter әiel kórse, bar sabyrynan airylady da qalady. Áyelding manayyna jolap ketse boldy, erkek onyng elirtpesine eltip, esinen adasady da qalady. Men toy kóilek kiyip sәndengen әieldi kórgende, búryn da qolaysyzdanyp ýrke qaraytynmyn, al qazir túp-tura ólerdey qorqam, júrtqa asa qauipti jәne zannan tys birdeme kórgendey bolyp, aiqay sap polisiya shaqyrghym, mynau qauip-qaterden qútqara kór dep jalynghym, qauipti nәrseni joldan alyp, kózin joi kerek dep talap etkim keledi... Útys oiyndargha nege tyiym salady, al jezókshelershe sezimge shabatyn sәn-saltanatpen jýrgen әielderge, nege tyiym salmaydy? Olar anadan góri myng ese qauiptirek emes pe?!.»

Qalay surettegen qaghynghan  qatyndar qylyghyn. Tak chto, kinәning kóbi әielderde! Týsinding be?!

- Lev Tolstoy ómir sýrgen qay zaman? Artta qalghan, mesheu 19 ghasyr edi ghoy. Ashynasymen jatqan jerinde ýstinen týsip, әielin óltirgeni ýshin sottalyp, abaqtydan bosap ýiine qaytyp kele jatqan kópesting әngimesi ghoy.

-Bolsa she?! Sen óitip dәlelindi kóldeneng tartpa! «Adamnyng minez-qúlqy, týsinigi, senimi, sezimi – bәri zamanyna qaray ózgerip túrady» degen bir danyshpan-symaqtyng uәjin aityp otyrsyng ba? Men oghan kelispeymin! Búl mening jeke pikirim!

Oylap qalma, Bekennen jýkti bolghan qyzdy aityp otyrgham joq. Mәsele basqada!.. Mәsele, úyatsyz, nәpsiqúmar әielderde! Olargha tyiym salatyn ay der aja, qoy der qoja bar ma?!.

-Áyelding bәrine qara kýie jaqpa óitip?!.

-Bәri emes!.. Jaqsy әielder bolmasa, ardaqty analar qaydan shyqsyn?!.  Keybir jeniltek qyz-kelinshekterdi aitamyn... Jә, til buynsyz, oy týpsiz...  Osymen dogharayyq búl әngimeni...

-Men de sonday oidamyn...

Aqshabaq kurstasyn jaqsy bilmeydi eken. Mún-sherin bólisip, Berikqandy sóge me dese, laghyp barady dóidala.

-Qyzyq boldy-au, ózi?!–  dedi qúrbysynyng uәjine jauap qaytara almaghan Aqshabaq.

-Qorghansyz ba eding sonshama?!. Esinde bolsyn. Bir nәrsening basy ashyq. Berikqan seni tastap ketpeydi! Meselin qaytarma kýieuinnin. Eki otbasyn ústaugha aqyly jetedi... Auylda sharuashylyqtaryn, qalada birneshe pәterlering bar...

-Ibay-au, kóp otyryp qaldym, ýige qaytayyn...

Aqshabaq apyl-qúpyl jinala bastady.

hhh

 Altynaydyn  minezi kýrt ózgerdi. Onyng boyyndaghy kólkósir  quanyshty әriptesteri de bayqady. Qatal basshynyng minezi qazir jibektey. Qabaghy ashylmay, túnjyrap jýretin qyz qúlpyrdy. Gýl-gýl jaynady! Janarynda jarqyldaghan ot! Ótkendegi Nauryz toyynda әuelete әn saldy.  Dauysy qanday әdemi!

-Naghyz әnshilerden qay jeri kem Altynaydyn?! - desti qyz-jigitter.

Birde ol ózimen syrlas qúrbysy, eki balanyng anasy Qalamqasqa tosynnan súraq qoydy.

-Úshqalaq bolyp bara jatqan joqpyn ba osy men? – dedi Altynay ekeui onasha qalghan kezde.

-Nege olay deysin?!. Onday eshtene bayqagham joq!.. Búryn qabaghyng kóp ashylmaytyn... Úzyn-sonar oy tenizine sýngiytinsin... Ashyq-jarqyn jýrgening dúrys,– dedi birtogha minezdi qúrbysy shynyn aityp.

-Rahmet saghan,– dedi Altynay balasha quanyp.

Keyingi kezde adamdardyng bәri erekshe meyirimdi, ayauly kórinetin Altynaygha. «Ómir qanday tamasha, qanday ystyq!..» - dep jii tolghanatyn.

Qyzdyng hosh iyisti gýlderge esi ketti. Ýiining qasyndaghy gýl satatyn dýkennen birneshe talyn satyp әkelip, kýn shuaghy sebezdegen tereze jaqtauyna, shyny vazagha su qúiyp salyp qoydy.

 

hhh

Shuaqty kóktem. Túsau boyy kóterilgen kýmis kýn shuaghyn shasha týsken. Aghashtar gýldep, adamdar ózderine ynghayly, jenil kiyingen. Toghyz qabatty ýiding aulasy úsaq balalardyng kýlkisine kómilgen.  Aqsary әiel tórt-bes ayaldama jerdegi meshitke jayau tartty. Sharighat shartyna jýginbek. Odan song Altynaymen sóileskisi keledi. Berikqannyng aitqany ótirik bolsa iygi edi?!. Esik kórmegen qyzdyng aghasynday adamgha kýieuge tiui aqylgha siya ma?!. Jyly-jyly sóilese jylan ininen shyghady demekshi, rayynan qaytar úyaty bolsa... Ne kórindi sonshama?!.

Apyrym-ay, janashyr degen Kýltaydyng sózi anau!.. Qaydaghy joq әngimelerdi aityp basyn  qatyrdy. Kýieui she?!. Kýieui shynymen ýilenbekshi me ana qyzgha?!. Solay bolghan kýnde qolynan ne keledi?!. Erkekting kónili aumasyn, yndyny qúrymasyn deniz...

Aqshabaq Altynay júmys isteytin basqarma, әkimshilik ghimarattyng qay kire berisinde, qay qabatynda, neshinshi kabiynette ekendigin anyqtaghan. Ýiine barsa ýrkip jýrer. Júmys babymen jýrmin dese kirgizer...

Ári-sәri  oilarmen meshitke jyldam jetkenin de andaghan joq.

-Sharighat boyynsha tórt әiel alugha rúqsat. Biraq tórteuin de alalamay, kemsitpey teng ústau kerek,– dedi kezekshi molda.

-Jaghdayy kelmese qaytedi? – dedi Aqshabaq sabyrsyzdanyp.

-Onda bir әielmen shektelgen lәzim.

-E-e, bәse-e!...

-Retimen aitayyn, rúqsat bolsa.

-Qúlaghym sizde.

-Kóp әiel alu – nәzik jynys ókilderin qorlau emes, kerisinshe olardyng mýddelerin qorghau. Jalpy kónildes, ashyna degenning ózi ar-úyatty qorlaytyn abyroysyz ataq. Jәne múnday әielding ózimen kónil kóterip jýrgen azamattyng túraqty bolatynyna, jan-jaqty qamqorlyq jasaytynyna kepildigi joq. Múnday әielding bolashaghy búldyr, kókiregi kýdikti, sary uayymgha toly, әri qay kýni úrlyghym ashylyp qalady dep qylpyldaumen jýredi. Al zandy týrde nekesi qiylghanda, neshinshi әieli bolghanyna qaramastan, onyng jәne balalarynyng bar tirshilik-tauqymeti tútastay kýieuining moynyna kóshedi. Er adam ózi jaqsy kórgen qyz-kelinshek ýshin, onyng ar-abyroyyn, ómirin qorghau ýshin ghana múnday tәuekelge bara alady. Sondyqtan da bizding analarymyz ekinshi, ýshinshi, tórtinshi әiel boludy ar sanamaghan. Tekti túqymnan, bedeldi, dәuletti ortadan shyqqan, týr-túlghasyna aqyl-parasaty say kelgen, erekshe, abzal qasiyetterimen әulie atanyp, tarihta qalghan Domalaq ana nege bay-baghlandardyng ózimen qatar әri aqyldy, symbatty balalaryna túrmysqa shyqpay, Bәidibek babamyzdyng ýshinshi әieli boludy qalady?!.

Tariyhqa jýginsek, bir ruly eldi auzyna qaratqan nebir ataqty, aqsýiek әjelerimiz ekinshi, ýshinshi, tórtinshi әiel bolyp-aq úrpaq kóbeytken emes pe? Qazirgi qazaqtyng bәri tek bәibishelerding ýrim-bútaghy dep kim aita alady? Endeshe ata-babalarymyz bas iygen, ayalap, qúrmettegen, sonyng arqasynda ósip-óngen sharighat zanyn әrbir imandy, esti qazaq qadirley bilgeni jón.

 hhh

Jolaushylar poyyzy zulap keledi. Eki kisilik kupedegi seriktesi – student jigit, kirgen bette tósegin salyp jatyp qalghan. Qazir tәtti úiqy qúshaghynda, týs kórdi me eken bir-eki auyz til qatyp, ong qyryna aunap týsti.

Qaratory jigit aghasynyng qonyr kózderi qaranghy týnnen әldene izdegendey terezege ýnile qaraydy. Búlay otyrghanyna birshama uaqyt ótse de qozghalar emes.

-Qalay shapshan, on kýn on mýinet siyaqty bolmady,– dedi dausy shyghyp ketkenin ózi de andamay qalyp.

Sapary sәtti bolghanymen, otbasyndaghy kiykiljing kónilin búzdy. Asau attay erin bauyryna alghan әieli ne ister eken?! Altynay she?!. Altynay ainymasa bolghany!.. «Oy, Alla-ay!– dedi Berikqan kýrsinip. – Taghdyr talqysy ghoy?!.. Ne bolsa da, bara kórermin...»

Berikqan Allagha senetin. Qazir de qasiyetti Qúrandaghy betashar sýreni oqyp otyrghan. Kenet radiodan estilgen diktor dausyna qúlaghy eleng etti.

-Endigi kezekte konsert tyndaugha shaqyramyz. Kompozitor  Mels Ózbekovting «Taghdyr syiy» әni. Sózin jazghan Tólegen Múqaev.

Bir túman kónilden,

Jýrgende tarqamay,

Sәule bop kóringen,

Symbatty qalqam-ay...

Ásem әn jýregin úiytty. Netken әuez! Netken saghynysh! Sózderi qanday! Tynday berging keledi, tynday bergin.

Ózing bop oraldy.

Armanym bir alys.

Ózing bop jaraldy,

Keudemde quanysh.

Tasytty jyr selin,

Kókeyim kýy túnghan.

Qúpiya bir sezim,

Oyatty úiqymnan...

Shalqysyn jyr-arman,

Alansyz sýi, kýnim,

Taghdyrdan bir alghan,

Ghajayyp syilyghym...

 

hhh

 

Berikqan ýiine kirgende sostiyp túryp qaldy. An-tan... Áyeli aiyryqsha kónildi. Ózine sonday jarasatyn gýldi halatyn kiyip, dastarhan   mәzirin jasap jýgirip  jýr. Japsarlas bólmeden Altynay shyqty. Ol da әdemi kiyingen. Bekendi kórgende qos beti albyrap, qyzaryp ketti.

- Hosh keldin, joghary shyq! – dedi Aqshabaq sezimin irke almay. Quanghany aqsary óninen anyq bilinedi.  – Joghary shyq!.. Seni kýtip otyrmyz...

Abai.kz