Kóshi-qon komiyteti tarap, onyng endigi qyzmeti Ishkister minsitrligining qúzyretine berilgeli jatyr. Búdan bylay qazaq kóshining taghdyry qalay bolmaq? Tolassyz aghylghan migrasiya mәselesi tolayym sheshimin taba ala ma? «Abai.kz» portalyn alandatqan osy saualdargha oray Kóshi-qon komiytetining qazirigi tóraghasy Qabylsayat Ábishev óz oiyn ortagha sala otyryp: «Agenttik qúru kerek!» dep aiqaylap jýrgender Kóshi-qon komiytetine zar bolyp qaldy», - dedi.

- Qabylsayat agha, kóshi-qonnyng qúzyretin IIM-ne bergeli jatyr dep estidik. Búl mәselege Sizding kózqarasynyz qanday? Onsyz da problemasy jetip artylatyn kýrdeli salany poliyseylerge bergennen qanday payda bar?

Kóshi-qon komiyteti tarap, onyng endigi qyzmeti Ishkister minsitrligining qúzyretine berilgeli jatyr. Búdan bylay qazaq kóshining taghdyry qalay bolmaq? Tolassyz aghylghan migrasiya mәselesi tolayym sheshimin taba ala ma? «Abai.kz» portalyn alandatqan osy saualdargha oray Kóshi-qon komiytetining qazirigi tóraghasy Qabylsayat Ábishev óz oiyn ortagha sala otyryp: «Agenttik qúru kerek!» dep aiqaylap jýrgender Kóshi-qon komiytetine zar bolyp qaldy», - dedi.

- Qabylsayat agha, kóshi-qonnyng qúzyretin IIM-ne bergeli jatyr dep estidik. Búl mәselege Sizding kózqarasynyz qanday? Onsyz da problemasy jetip artylatyn kýrdeli salany poliyseylerge bergennen qanday payda bar?

- «Kóshi-qonmen týbegeyli ainalysatyn jeke agenttik qúru kerek!» degen mәseleni oralmandar da, ziyaly qauym da kópten beri aityp jýr. Óitkeni, kóshi-qon degen әri ýlken, әri kýrdeli mәsele. Tipti, 21 ghasyrdy «Migrasiya ghasyry» dep atap jatyr. Kýlli әlemde adamdardyng kóshi-qon qozghalysy qarqyn aluda. Shekara ashyq. Mysalgha Reseydi alayyq. Reseyden jylyna 12,5 mln. orys Europagha migrasiyagha qatyssa, sol Reseyding ózine jyl sayyn 14 mln. adam migrasiyalyq qúbylysqa qatysady eken. Migrasiyalyq qúbylys degenimiz - kóship keledi, kóship ketedi, uaqytsha túrugha qonys audarady. Al bizding elimizdegi migrasiyalyq ahual 2 mln-nyng manynda. Onyng ishine enbek migrasiyasy, zandy jәne zansyz migrasiya da kiredi. Mysal ýshin, ózbek, tәjik, qyrghyzdar qazaq jerine kelip, nәpaqasyn tauyp, kýnin kórip ketip jatyr. Sodan son, ózimizding etnikalyq migrasiyamyz, bosqyndarymyz taghy bar. Mineki, búlardyng bәri kýrdeli mәsele bolghandyqtan, bir qúzyrly organ ainalysuy kerek. Kóptegen memleketterde kóshi-qon jeke organ: ministrlik, agenttik nemese qyzmettik (migrasionnaya slujba). Aytalyq, Reseyde federasiyalyq qyzmet, Ázerbayjanda ministrlik, irgemizdegi qyrghyzdyng ózinde ministrlik... Al bizde she? Kóshi-qon mәselesimen eki ministrlik ainalysady. Enbek migrasiyasymen Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi ainalyssa, migranttardy tirkeu, viza beru jәne onyng uaqytyn sozu Ishki ister ministrligining qúzyryna berilgen. Sondyqtan da, osy qúzyret 2-3-ke bólinip ketken son, barlyghy bir qolda bolsa temirdey tәrtip bolar edi degen mәsele kóterilip jýrgen. Búl mәsele sheshimin qalay tabady? Ata zanymyz boyynsha, qúzyrly organdy qúru preziydentting qúzyrynda bolghandyqtan, biylghy jyldyng 17-nshi tamyzynda: «IIM-ning qúramynan migrasiya polisiyasy qúrylsyn» degen jarlyq shygharyldy. Keyinnen oghan ózgeris engizilip, 22-nshi qyrkýiekte basqa jarlyq shyqty. Osy qauly (qosymsha jarlyq) boyynsha, Kóshi-qon komiyteti joyylyp, migrasiya polisiyasy komiyteti qúrylatyn boldy. Alayda, syrttan enbek kýshin tartu, oralmandargha ýsteme jәrdemaqy tóleu siyaqty funksiyalar Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrliginde qalsyn dep kórsetilipti jarlyqta... Sonymen qosa, kóshi-qon komiytetin joiy turaly 30-nshy qyrkýiekte Ýkimetting de qaulysy shyqty. Yaghni, jana komiytetti qúrugha qajetti normativtik-qúqyqtyq qújattar týgel dayyn degen sóz.

- Sonda kóshi-qon komiyteti týgeldey IIM-ning qúramyna óte sala ma?

- Búl jerde bir ýlken mәsele tuyndap túr. Alghashynda bizding qyzmetkerlerimizding jartysy sol ministrlikting qúramyna ótedi degen әngime bolghan. Biraq, ómir boyy osy kóshi-qonmen ainalysqan myqty mamandarymyzdy Ishkister ministrligi (IIM) júmysqa almaymyz dep jatyr. Óitkeni, bizding qyzmetkerlerimizding kóbisi 50 men 60-tan asqan adamdar. Olardyng aitatyn syltaulary mynau: kóshi-qon polisiyasynda әri jas, әri shendi, әri әskery adam júmys isteui kerek. Al, býginge deyin Kóshi-qon komiytetining aumaqtyq jergilikti jerdegi departamentteri qalyptasqan jýiemen júmys istep otyr edi. Bizde oralman bazasy (derek qory) bar. Qonys audarghan әr qazaqty osy derek qoryna engizetin edik. Endi, búl departamentter de ekige bólinbek. Eng ókinishtisi, kóshi-qon salasynda ómir boyy júmys istegen adamdar júmyssyz qalmaqshy. Mening oiymsha, búl dúrys emes. Jana organ kóshi-qon mәselelerin baqylau komiyteti bolyp qúryluy kerek edi. Bir bóligin memlekettik qyzmetshiler, ekinshi bóligin kóshedegi migranttarmen kýresetin poliyseyler qúrasa... Búl jerde qyzmetting bәri polisiyagha auysty da, kóshi-qon sayasatymen ainalysatyn organ joyyldy. Óitkeni, migrasiya polisiyasyna tek jýzege asyru funksiyasy berilgen. Boldy. Jarlyqta olar kóshi-qon sayasatymen ainalysady degen sóz aitylmaghan.

- Sonda búl júmysty kim qolgha alady?

- Búghan deyin kóshi-qon sayasatymen biz ainalysatynbyz. Mysaly, «Núrly kósh» baghdarlamasyn jýzege asyrdyq. Júmysymyzdyng nәtiyjesi sol - qazir Qazaqstanda 4 ýlken oralmandardy beyimdeu ortalyqtary júmys istep túr. Manghystauda biyl 197 pәterlik beyimdeu ortalyghyn ashtyq. Sonday-aq, Qaraghandyda 140 oryndyq, Aqsukenntte eki ýlken ortalyghymyz bar. Tipti, әr oblysta oralmandar 1-2 kýn uaqytsha túratyn orynjaylar da ashyldy. Endi osylardyng barlyghyn IIM-ne ótkizip jatyrmyz. Ol ministrlik búl sharuamen qalay ainalysady, ol jaghyn bilmeymiz. Myqty, tәjiriybeli mamandarymyz qysqartugha úshyrady. Qazaqsha aitqanda, olargha obal. «Aralarynyzdan 1-2 adamdy ghana júmysqa alamyz» degen kertartpa kózqaras payda boldy. Búl mәseleni kim sheshetinin bilmeymiz?.. «Múrtqa ótpelep jýrgende saqal shyqty» deushi edi qazaq. Búghan deyin «Kóshi-qon komiyteti jaman», «Komiytetting qúzyry tómen», «Agenttik qúru kerek» dep aiqaylap jýrgen jazushylar, oralmandar, aghayyndar Kóshi-qon komiytetine zar bolatyn boldy. Óitkeni, komiytet taraghan son, oralman sharuasymen endi polisiyanyng ishindegi bir basqarma ne bir bólim ghana ainalysady. Mine, býgingi kýni osynday jaghday qalyptasyp otyr. Biz 1 qarashagha deyin júmys jasaymyz da, sol kýnnen bastap mórimizdi joyyp, qyzmetimizdi toqtatamyz.

- Al óziniz júmyssyz qalamyn dep qoryqpaysyz ba?

- Men memlekettik qyzmetshimin. Qayda jiberse - sonda baramyn. Ýkimetke tәjiriybem kerek bolsa, júmys isteymin. Óitkeni, osy kýnge deyin Ýkimetke adal qyzmet etip kelemin. Preziydentting qolynan eki ret alghys hat ta aldym. Kerek bolmasam, ghylymmen ne kәsippen ainalysamyn. Maqala jazamyn. Eshkimnen eshkim artyq tumaghan. Kóp qazaqtyng biri bolyp kýn kóremiz-de.

- Juyrda jalghan oralmandardyng memleket qazynasyna aityrlyqtay ziyan keltirgeni jariya boldy. Jalpy, búl indetpen qalay kýresip jatyrsyzdar?

- Jalghan oralmanmen kýresudi men osy komiytet basshylyghyna kelgennen bastadyq. ÚQK, qarjy polisiyasy, jergilikti jerlerdegi әkimshiliktermen belsendi júmys jýrgizdik. Jalpy búl kóship kelip jatqan aghayyngha, kóshti úiymdastyryp otyrghan adamdargha úyat әkeletin nәrse. Jasyratyny joq, 2005 jyldan bastap jalghan oralmandyq Qazaqstanda etek aldy. Sebebi, 2005 jyly oralmandargha kvota bólinip, qosymsha jәrdemaqylar berile bastady. Mysaly, bir otbasyna 1 mln. tengedey qarjy bólinedi. Jyl sayyn bólinetin 10 mlrd. tenge, songhy eki jylda 16 mlrdqa jetti. 16 mlrd. degeniniz - 120 mln. AQSh dollary. Búl - oralmannyng qaltasyna salyp beretin aqsha. «Altyn kórse perishte joldan tayady» degendey, bizding alayaqtar da, oralmannyng alayaqtary da osy aqshagha qyzyqty. Mynaday faktini aitayyn: Qazaqstanda songhy 5 jyl ishinde 200-300 myngha juyq oralman qoldan jasalghan qújatpen tirkelipti. Olardyng barlyghyna azamattyq berilgen. Biraq, olar sanaqta bar da, ómirde joq adamdar.

- Qyzyq eken. Sonda biyl elimizge qansha oralman kóship keldi?

- Biyl 1 mln. oralman kelgen joq. Bәlkim, 300-400 mynnyng shamasynda bolar?!. Óitkeni, búl mәlimetti Statistika agenttigindegi kartochkamen kórip otyrmyz. Sonday-aq, zertteu jýrgizuge ózimizding derek qorymyzdy paydalandyq. Eger Ýkimet múny shyndap qolgha alghysy kelse, oralmandargha sanaq jýrgizui kerek. Olardy bas-basyna sanaudyng qajeti joq. Tek qana derek qory arqyly oralman qújatyn alghandardy sanau kerek. Mysaly, qay jerde balasy oqu oqyp jatyr, qay jerde salyq tólep jatyr, qay jerde jәrdemaqy alyp otyr jәne t.s.s. Eger deni sau komissiya qúrylsa, naqty oralmandardyng sanyn shygharyp alu qiyn emes. Negizi, jalghan qújat alghandardy oralman sanatynan shygharyp, naqty qansha oralmanymyz bar ekenin sanap aluymyz kerek. Tipti, 200 myng oralman bolsa da, shyndyghyn kórsetuimiz qajet. Eger de osynyng barlyghyn izdeytin, tәrtipke salatyn organ bolsa, barlyghy basy ashyq әngime.

- Qabylsayat agha, sizder Parlamentke «Kóshi-qon turaly» zannyng jobasyn engizbep pe edinizder? Endi komiytet joyylsa, ol jobanyng taghdyry ne bolmaq?

- IYә, engizgen edik. Ol zang jobasynyng taghdyry ne bolatynyn men bilmeymin. Bir biletinim, sol jobada senimhat degendi alyp tastaghanbyz. Yaghni, kóship kelgen oralman Qazaqstan azamattyghyn alghannan keyin ghana sol qújatymen baryp, oralmangha tiyesili aqshany ala alady degen norma kirgizgenbiz. Sol norma kýshine ense, jalghan oralmandyq mәselesin shesher edik. Al, ol norma zangha enbey qalsa, onda arghy jaghy belgili...

Súhbattasqan Tólen TILEUBAY,

«Abay-aqparat»