Tәuelsizdikting alghashqy jylda­rynday emes, býgingi kýni syrt elden keletin qandastarymyzdyng kóshi sayabyrsyp qaldy. Ma­man­dardyng sózine qaraghanda, mún­day jaghdaydyng oryn aluyna birden-bir sebep - Qazaqstandaghy orys tilining basymdyghy, orys psiy­hologiyasynyng kese-kól­de­neng túratyndyghy. Áriy­ne, әr mekemening eng basty jú­mysy - ózine jýktelgen mindetti atqaru. Biraq óz Otanym, óz jerim dep kelgen aghayyngha kenselerimiz «bilseng bil, bil­meseng qoy» dep jauap beretini qalay?

Tәuelsizdikting alghashqy jylda­rynday emes, býgingi kýni syrt elden keletin qandastarymyzdyng kóshi sayabyrsyp qaldy. Ma­man­dardyng sózine qaraghanda, mún­day jaghdaydyng oryn aluyna birden-bir sebep - Qazaqstandaghy orys tilining basymdyghy, orys psiy­hologiyasynyng kese-kól­de­neng túratyndyghy. Áriy­ne, әr mekemening eng basty jú­mysy - ózine jýktelgen mindetti atqaru. Biraq óz Otanym, óz jerim dep kelgen aghayyngha kenselerimiz «bilseng bil, bil­meseng qoy» dep jauap beretini qalay?

Tughan tildi bilu - әrkimning paryzy, al resmy tildi bil­meu qay zangha qarsy keledi? Qazir syrttan kelgen әr qan­­dasymyzdyng oiynda osy súraq jýr. Sebebi olar eldegi qay kense, qay mekemege barsa da, aldarynan orys tili kóldeneng shyghyp túrady. Osydan keyin bauyrlarymyzdyng saly sugha ketip, ózi qalamaghan resmy tildi ýire­nuge nemese kelgen elderine qayta kóship ketuge mәj­býr boluda. Atamekenine ókpelep, tughan eli­ne nalyp ketken talay qandastar bizding kóz aldy­myzda. Sózimiz dәleldi bolu ýshin endi resmy til­ding óktemdigin kórgen azamattarymyzdyng pikirin tyn­dap kóreyik. «Osydan birneshe kýn búryn Alma­tydaghy bir mektepke bas súqtym. Aldyma orys tilinde jazylghan qújatty tastady. Atalghan qújat Bilim jәne ghylym ministrliginen kelgen eken. Ústazdar qazaqsha núsqasynyng joq ekenin ait­ty. Mine, bizde ministrlikterden keletin qú­jat­tardyng ózi osynday. Al búl syrttan keletin biz siyaqty qazaq­tardyng mandayynan shoqparmen úr­ghanmen birdey»,- deydi re­dak­­siyamyzgha bizdi ar­nayy izdep kelgen taghy bir oralman. Byl­tyrghy jy­ly Birikken Últtar Úiymynyng bosqyn mәr­te­besin alghan birneshe shetel azamaty Almaty qa­lalyq әkim­digi janyndaghy til oqu-әdistemelik or­ta­­ly­ghynan sabaq aldy. Al syrttan kelgen qan­das­­ty­rymyz búl orta­lyqtan ótui ýshin «әleumettik jaghy­nan qorghalmaghan» de­gen qújat aluy kerek eken. Onsyz da qújatbastylyqtan qútyla almay jýr­gen aghayyndar ýshin búl mәseleni ainalyp ótu joldary nege qarastyrylmaghan?

Amangeldi MOMYShEV, Mәjilis deputaty:

- Syrttaghy qandastardyng Qazaqstangha kelgende til jaghynan qiyndyq kóretini bәrimizge belgili. Mә­se­len, Qytay, Mongholiyadan oralghan bauyrlar orys ti­lin bilmeydi. Al Qazaqstanda әli de bolsa resmy til­ding basymdyghy bar. Múnday mәseleni boldyrmau ýshin biz olardy arnayy dayyndyq kurstarynan ótki­zui­­miz kerek. Múnday tәjiriybe keybir elderde qol­da­nylady. Ekinshi bir mәsele - syrttaghy qandastarymyz týr­li әlipbiyde jazady. Mәselen, Ózbekstan, Ázir­bay­jan­da túratyn qazaqtar latyn әlipbiyin mengergen. Olar da bizding elge kelgende, óz aldyna qiyndyq kóredi.

Osy mәselege belgili jazushy Janat Ahmady de óz ýnin qosudy jón kórdi. «Juyrda maghan Týrkiyadan kelgen Jandos degen bir azamat habarlasty. Jan­dos­tyng sózine qaraghanda, ony Almaty qala­lyq ishki ister basqarmasy elden shy­ghyp ketuge mәjbýrlegen eken. Qarsylyqqa qaramay, ol barlyq qajetti qújattardy toltyryp, atalghan mekemege qayta barady. Biraq ondaghy qyzmetkerler qazaqsha bil­mey­tindikterin algha tartyp, qújattardy qayta resmy tilde toltyruyn talap etken. Jalpy, Qazaqstanda shetten kelgen qazaq­targha degen dúrys peyilding joqtyghy, qazaq tilin biluge degen beyilding azdyghy ýlken qasiretke ainaldy. Ishtegi qazaq pen syrt­taghy qazaq qan tamyrlarynyng birge soq­pauy últtyng soryna úlasty. Búl - Qazaq­standaghy zannyng әlsizdigi, solqyldaqtyghy der edim»,- deydi jazushy. Osy jerde biz eki birdey azamattyng bedeldi ýsh mekemening atyna aitqan uәjin bayqadyq. Al mem­le­kettik mekeme dep aidar taqqan qúzyrly oryn­darymyz osynday jaghdayda bol­ghanda, jekemenshik mekemeler turaly aitu­dyng ózi artyq shyghar.

Qaysar, Germaniyadan kelgen qazaq:

- Men óz aty-jónimdi tolyq aitpaymyn. Sebebi erteng eldegi mekemeler júmystarymdy oryndap beruden bas tartuy mýmkin. Biraq ózimdi tanghaldyrghan mәseleni aityp bergim keledi. Osydan birneshe uaqyt búryn qalalyq kóshi-qon polisiyasy­na bardym. Birinshiden, onda túrghyn­dar­gha qajetti aqparat dúrys beril­mey­di. Qoyghan súraqtaryma eshkim tura jauap qaytarmady. Ekinshiden, men Germaniyadan kelgendikten, orys tilin týsinbeymin. Biletinim - tek ana tili ghana. Al atalghan kensedegiler maghan orys tilinde jauap qayyrady. Osy mәsele meni qatty alandatty. Qazaq­stan­da bolghannan keyin, onyng ýstine memlekettik mekeme bolghannan son, onda qyzmet etetin әrbir azamat qazaqsha biluge mindetti emes pe? Son­day-aq Qazaqstanda bank sala­lary­nan da qazaq tilining iyisi shyqpaydy. Qay bankke barsang da, qújatpen orys tilinde tanysasyn. Tipti kóp mekemening sayty qazaqshalanbaghan.

Azamattarymyzdyng pikirlerinen bay­qa­gha­nymyz, tilge qatysty zandarymyz tym әlsiz. Sondyqtan zanda shetten kelgen qan­das bauyrlardyng mәselesi bólek jazy­luy kerek. Mәselen, juyrda Almaty qalalyq prokuraturasy túraqty tirkeude túrmaghan, ata-anasy azamattyq almaghan balalardy anyqtau maqsatynda audandyq bilim beru basqarmalaryna, mektepterge tekseru jýrgizdi. Onyng nәtiyjesinde syrt­tan kelgen birneshe qazaq balasy oqudan shy­gharyldy. Mamandardyng aituynsha, osyn­day mәseleni boldyrmau ýshin «Kóshi-qon turaly» Zanymyzgha «últy qazaq ókil­deri ýshin» degen arnayy bólimdi de engizu qajet.

Mamay Ahet, Almaty qalasynyng tilderdi damytu basqarmasynyng bastyghy:

-Býgingi kýni eldegi barlyq memlekettik mekemeler qazaq tilin ýirenu ýstinde. Tildi oqytu ýshin Almaty qalalyq әkimdigining janynan til oqu-әdistemelik ortalyghy qúryldy. Qazirgi uaqytta ortalyqta 500-ge juyq memlekettik qyzmetker bastauysh, jalghastyrushy, terendetilgen bólimder boyynsha 120 saghattyq kurstarda oqyp jatyr. Oqu ayaqtalghannan keyin, olargha arnayy sertifikattar men kuәlikter beriledi. Kuәlikter arqyly kez kelgen qyzmet­ker qazaq tilin biletindigin dәleldeydi. Sonday-aq kurstardyng arasynda biz memlekettik qyzmetkerlerdi testileu­den ótkizemiz. Eger de qanday da bir azamat til jaghynan qysym kóretin bolsa, bizding mekemege habarlasuyna bolady. Biz atalghan mәseleni tekserip, qajet bolsa isti prokuraturagha deyin jetkizemiz.

Derek

789  339 etnikalyq qazaqtar ómir sýrip jatyr.

«Alash ainasy» gazeti