Tirek sózder: Elbasy, ruhaniyat, janghyru, últtyq mәdeniyet, kelisimdilik, destruksiya, devianttyq, otarsyzdandyru,  strategiya, mәdeny sayasat.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev  biyl jariyalanghan «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda jahandanu dәuirindegi qazaqstandyq mәdeniyetting býgini men bolashaghyna ýlken mәn beredi: «Biz HHI ghasyrdyng jahandyq kartasynda eshkimge úqsamaytyn, derbes orny bar últ bolamyz desek, «Jahandaghy zamanauy qazaqstandyq mәdeniyet» jobasyn iske asyrugha tiyispiz. Álem bizdi qara altynmen nemese syrtqy saya­sat­taghy iri bastamalarymyzben ghana emes, mәdeny jetistikterimizben de tanuy kerek» [1].

Qazaqstannyng tәuelsizdikke qoly jetuimen resmi  ekspansiyalyq metamәdeny genosidtik sayasat toqtatyldy. Alayda mәngýrttenu ýderisi osymen toqtap qalghan joq. «Órkeniyetti әlemmen» tanysu jәne  mәdeny aqparat almasudyng audiovizualdy joldary arqyly tútynushylyq mәdeniyet «ýnsiz agressiyasyn»  iske asyruda. Búl búqaralyq aghym últtyq mәdeniyetting qayta jandanuyna jol bermey, jezókshelik, nashaqorlyq, maskýnemdik siyaqty jat qúbylystardy sanagha sinire otyryp, mәngýrttikting qanat jangyna yqpal etude.

Óz zandylyqtaryn ómirge engizgen naryqtyng joly bolmaghandargha qarsy jýrgizgen «mәdeny repressiyasy» olardy qalypty joldardan taydyryp, qoghamda «bólektenu», «azamattyq nigilizm», «apatiya» qúbylystaryn tudyrdy, kelensiz qylyqtar men qylmys beleng aldy. Qúndylyqtardyng qaqtyghysymen әleumettik tómengi ahual «pauperlenu», «lumpendenu», «әleumettik-shizofreniya» t.s.s. tosyn jaghdaylardy ýirenshikti nәrsege ainaldyrdy.

Últtyq belgi degendi tek ekzotikagha, muzeyge ainaldyryp, tyghyp, әlemdik dengeyge shyqqan – «amerikandanu» dep, týsinetinder, últtyq nigilist, tehnokrattar da bar. Álemdik filosofiyanyng ózi (Batys oishyldarynyng jetekshiliginde) әli óz shynyna jete qoymady, dýniyejýzilik integrasiya, jaћandanu  endi ghana jana bastaldy. Sondyqtan  Batysta ózining rasionalizm, tipti túrpayy materializm, ózining kapitalistik damu ýlgisin tek progreske әkeledi dep optimistik baghalau, Shyghysqa mensinbey qarau, sol siyaqty din, mistika, parapsihologiya mәselelerine «ertegi», «kertartpalyq», «ortaghasyrlyq» dep qarau keng taraghan. Parovoz, telegraf oilap shygharghanyna, tabighatty, naqty (dýniyaui) ghylymdardy mengergenine mәz bolyp, Aziya men Afrikagha «sivilizatormyz» dep keude keru boldy. Ol kezde Batys ózining órkeniyetining bolashaghy joq ekenin, jer betin ekologiyalyq, ruhany katastrofagha jeteleytin sayasi, әleumettik jýiesining osaldy bop shyqqanyn әli moyyndamaghan edi,  O. Shpengler, K. Yaspers, A. Toynby әli joq edi. Etikalyq, nәsildik faktordyng sanasugha túrarlyq ekenin, adam jәne últ psihikasy kýrdeli, onday beysanalyq qabattar bar ekenin, din men mifologiya, mistika – әsirese shyghys ruhaniyat dәstýrinde ýlken danalyq bar ekenin «sivilizator» – Batys әli ashqan joq edi.

Qazirgi tanda qazaqstandyqtardyng mәdeny ózindik tiyesilik (samoiydentifikasiya) mәselesi ózining kýrdeli de qarama-qarsylyqty túrpatymen erekshelenedi. Bizding oiymyzsha onyng tómendegidey alghysharttary bar:

- adamdardyng sayasy jәne ekonomikalyq saladaghy ózgeristerge sezimtaldyghy, әbden sinip ketken totalitarlyq sananyng ýlken iynerttiligi;

- naryqtyq qatynasqa kóshuding saldaryna eski jәne jana qúndylyqtardyng qaqtyghysy barysynda ishki baghdardyng joghaluy, dýniyetanymdyq vakuumnyng payda boluy;

- respublikadaghy mәdeny әrtektilikting joghary dengeyi, túrghylyqty halyqtardyng polietnikalyq jәne polikonfessionaldyq qúramy, әsirese orystar men qazaqtardan jәne músylmandar men pravoslavtardan túratyn bietnikalyq jәne bikonfessionaldyq qúrylymnyng basymdylyghy.

Kosmopolittik kózqarastaghylar keleshekte últ bolmaydy. Býkil últtar birigip, bir últqa ainalady degen oitúghyrdy basshylyqqa alady. Degenmen, búl iydeyanyng ómirge eshqanday qatysy joq qoy. Qazir dýnie etnikalyq negizde qayta qúrylyp jatyr. Keleshek kosmopolitterding syzghan ssenariyi boyynsha emes, mýlde basqasha baghytta damysa she? Jer ýshin, shiykizat ýshin, baylyq ýshin talas-tartys órshimese, óshetin týri joq. Demek, últtyq qarama-qayshylyqtar odan әri órshy týsetin siyaqty. Kóz aldymyzda kýshti últ әlsiz últty ayausyz qyryp-joyyp jatyr emes pe?

Osynday mәdeny prosesterding aldyn alu ýshin, búqaralyq mәdeniyetting teris әserlerin kemitu maqsatynda Qazaqstan Respublikasynda kóptegen sharalardy jýzege asyrghan jón. Olardyng keybir baghyttaryna nazar audarayyq.

Klassikalyq manyzy tómen, últtyq bolmys pen psihikagha keri әserin tiygizetin óner men muzykadaghy ónimder aghymyna baqylau qoiy, ony jýzege asyru apparattaryn júmyldyru. Atap aitqanda:

- qala men respublikalyq manyzy bar jәne oblystardaghy atqarushy organ men mәdeniyet instituttarynyng baqylauyn kýsheytu;

- saraptama jәne aqparattar jinaqtau bólimin jetildiru;

- últtyq psihologiya men sana-sezimge keri faktorlardy boldyrmaudyng әkimshilik bólimderin júmyldyru t.b.

Halyqtyng ruhany jәne fiziologiyalyq túrghysynan damuynyng birden-bir mýmkindigi ómir bolmysyn halyq taghdyryn beyneleytin mәdeny oshaqtardyng basty salasynyng biri, teatr men kino ózining býgingi qogham ómirindegi ornynan qazirgi zaman talabyna say últtyq psihologiya, tәrbie beru, estetikalyq qúndylyq sapasyn tómendetip aldy. Oghan basty sebep:

- sheteldik nemese batystyq kino mәdeniyeti: ashyq pornoónimder, afro-amerikandyq pop muzykalar, erotikfilimder, sana-sezim, minez qúlyqqa keri әser etetin qatigez kinoónimder men serialdar;

- Qazaqstandyq teatr jәne kino mekemelerining halyq nazaryn ózine tartyp alarlyq tuyndylarynyng әlsizdigi;

- әrtýrli jat mәdeniyet ýrdisterin nasihattaytyn beyne taspalardyng shekteusiz sauda rynogynda taraluy;

- kino mәdeny oshaqtary – kinoteatrlardy sheteldik filimderdi jarnamalauy men jappay kórsetuleri.

Býgingi tandaghy kitap dýkenderi men kitap sauda ortalyqtaryndaghy satylymdaghy kitap qorynyng 90 payyzy sheteldik kitaptardy qúraydy. Muzey keshenderinde ekspozisiyalar men últtyq tarihy múralardy saqtau men damytu әli kýnge deyin kenestik iydeologiya shenberinde qúrylghan ólketanushylyq baghyttan әri asa qoyghan joq. Osy faktorlargha sәikes kitaphana men muzey isindegi qordalanyp qalghan mәselelerge mynalar jatady:

- últtyq әdebiy-mәdeny kórkem tuyndylar daghdarysy;

- qazaq tilindegi qoghamdyq ghylymdar әdebiyetining jetkiliksizdigi;

- kitaphana qyzmetindegi aqparattyq jәne internettik katalogtar jýiesining damymauy;

- ghylymy sapasy tómen kitaptar qorynyng kóbengi;

- kitaphanalardaghy últtyq kitap qor jinaqtarynyng tapshylyghy jәne qarjylay qoldaudyng jetkiliksizdigi t.b.;

- muzey mekemelerinde biliktik ghylymy mamandardyng azdyghy;

- osydan kelip, muzey isi men muzeytanu ghylymiy-әdistemelik ortalyqtarynyng joqtyghy;

- muzeylik jәdigerlerdi, óner tuyndylaryn jinaqtaytyn qarjynyng joqtyghy jәne t.b.].

Mәdeniyet negizi men etnostyq jady arqyly úrpaqtan úrpaqqa beriledi. Býgingi tanda, BAQ arqyly jariyalanatyn materialdar men aqparattar shetten tys  sipatqa ie bolyp otyr. BAQ halyqty, әsirese jastardy mәdeniy-ruhany basqa arnagha týsiruge sebepshi bolyp otyr. Qazaqstandaghy BAQ jýiesindegi telearnanyng ýlesi – 90-95 payyz. Al mәdeniy-ruhany instituttary damyghyn elderde BAQ-tyng sonyng ishinde teleradionyng ýles salmaghy – 40-45 payyzdy qúraydy. Mәselen, Fransiyada fransuz tiline audarylghanyna qaramastan sheteldik materialdardyng 15-20 payyzdan aspauy zang jýzinde belgilengen.

Qanday da bir últ mәdeniyetining týp-tamyry til ekenin eskersek jogharyda atalghan jәne tómende atalmaq problemalardyng barlyghynda da til mәselesi kezek kýttirmes ózektiligimen aiqyndalady.

BAQ salasyndaghy jәne jarnama men tele jәne kólik kommunikasiya salasyndaghy negizgi mәseler:

- baspa teleradio aqparttary boyynsha ashyq týrde  erotikalyq suretter «bәsekelerin, qatygezdik jәne qyru-jon siyaqty psihikagha keri әser beretin filimder, pop muzykalarynyng taraluy;

- qazaq tilindegi basylymdardan orys jәne basqa tilderdegi basylymdardyng 20-30 ese kóptigi. Eger qazaq halqynyng últtyq bolmysynyn, tilining basqa jerde qalyptaspaytyndyghyn eskersek, búl prosesti de tildegi ekspansiya dep baghalaugha bolady.

- Qazaqstanda BAQ jәne internettik jýie mәdeniy-ruhaniyat salasynda anarhiyalyq, jauapsyzdyqtyn, talghamsyzdyqtyng ordasyna ainaldy;

- Qazaqstan respublikasyndaghy BAQ memleketpen, últpen mýddeles emes;

- jarnamalardaghy qazaqsha mәtinderding dúrys jazyluy eskerilmegen, qala bezendiru mәselesinde últtyq naqysh pen qazaq tilining hali mýshkil;

- tele jәne kommunikasiya jýiesinde qazaq tilin qoldanudyng zandyq normasy saqtalynbaghan (telefon baylanysy, әue, temirjol, avto beketterinde) t.b., últtyq park, demalys oryndary, qonaq ýiler qyzmetteri qazaqy bolmys-bitimnen ada derlik;

- memlekettik organdardyng is qaghaz jәne qújattardy resimdeuleri qazaq tilinde tolyqtay jýzege asyrylmaghan.

Batystyq ruhany ekspansiyagha tótep berudegi manyzdy mәselege «orystildi qazaqtargha»  últtyq  ruhty siniru jatady. Búl top qazaqtyng qalada ósken, ózining últtyq bastaularynan tys qalghan, qazaq tilin bilmeytin ne nashar biletinder toby. Olar qazaqtyng tilin ghana týsinbeydi emes, sonday-aq qazaqtyng tabighatyn da, últtyq tanym-týsinigin de bilmeydi.

Jalpy alghanda metamәdeniyetining qalyptasu ýrdisterinde jaghymdy prosester de qatar jýredi. Olardyng keybirine nazar audarayyq.

Birinshiden, metamәdeniyet jahandyq mәselelerdi (ekologiyalyq, demografiyalyq, devianttyq, qaqtyghystyq,t.t) sheshude tiyimdi ról atqara alady.

Ekinshiden, dýniyejýzilik naryqtyq qalyptasuy, tehnologiyalyq auysular, internet jýiesi, aqparat aghyny t.b. damushy elderding ekonomikalyq ýrdisin arttyrady.

Ýshinshiden, metamәdeniyet shektelgen mәdeny tәjiriybeni býkil әlemge taratugha mýmkindik beredi.

Eng manyzdysy, metamәdeniyet tek kýsh kórsetpeu, súhbat, tózimdilik, ashyqtyq jaghdayynda qalyptasa alady jәne ghasyrlar boyy sozylyp kelgen, Shyghys pen Batystyn, Ontýstik pen Soltýstikting arasynda teketiresti kemituge mýmkindik beredi.

Mәdeniyetting qazaqstandyq daghdarysynan ótu, jergilikti halyq – qazaq halqynyng últtyq bolmysy men mәdeny damuynyng formasiyalaryna negizdelgen, jana zamandyq talaptargha sәikes mәdeniyet instituttarynyng qúrylymdarymen oshaqtaryn damytu men jetildiru funksiyalaryn anyqtaytyn, jan-jaqty zerdelengen túghyrnamany jasau. Ol uaqyttyq-kenistik auqymynda mólsherlener bolsa – strategiyalyq maqsat-mýddeler men aghymdyq ústanymdar qatarly baghdarlardan qúralmaq:

Strategiyalyq mindet: til, din, dil tútastyghy. Osy ýsh erekshelikti basqa últ ókilderining úiytqysy retinde qoldanu arqyly yntymaqtastyqty damyta otyryp, jalpy memlekettik sýiispenshilikke jeteleu.

Juyq arada eskeretin, aghymdyq mindetter: qoghamnyng tynys tirshiliginde bolyp jatqan qúbylystardy strategiyalyq mindetter negizinde rettep, baqylap otyru [2].

Qazaqstan Respublikasynyng mәdeny damu tújyrymdamasy tәuelsiz Qazaqstannyng mәdeny damuynyng derbestigin qamtamasyz etu, últtyq mәdeny damuynyng derbestigin qamtamasyz etu, últtyq mәdeny súranystary men talaptaryn qanaghattandyru jәne otarsyzdandyru (dekolonizasiyalyq) sayasatyn jýrgizu manyzdy bolyp tabylady.

Ádebiyet:

1.Núrsúltan Nazarbaev  «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» // IA Total.kz.

2. Qazaqstannyng mәdeny sayasat tújyrymdamasy. – Almaty: QazMZI, 2013. – 20 b.

Túrsyn Ghabitov, әl-Faraby at. QazÚU, filos.gh.d., professor

Abai.kz