QR Din isteri jәne azamattyq qogham ministrligining

Memleket basshysynyng diny sipattaghy syrtqy atributikagha

zanmen tyiym saludy qarastyru tapsyrmasy jelisinde

osy mәselege qatysty ústanymy

Songhy uaqytta Qazaqstan qoghamyn óz halqynyng ruhany dәstýri men islam dinining shynayy mәnin tanymay jatyp, ózderin  islam bilgirleri retinde kórsetip, tughan-tuystary men ata-analaryna din ýiretkisi keletin jastardyng  kórinis bere bastauy alandatyp otyr. Olardyng keybireuleri sheteldik uaghyzshylardyng aqyl-kenesterine kózsiz erip, halqymyzgha tәn emes diny dәstýrlerge boy úra bastauda.

Múnday azamattar negizinen dindarlyqtyng syrtqy sipatyna (atributikasyna) basa kónil audarady. Bey-bereket saqal ósirgen jigitter men ózderin qara jamylghymen túmshalap alatyn qyzdar, shyn mәninde, halqymyzdyng san ghasyrlyq dәstýrli qúndylyqtaryna jәne ózderi ómir sýrip otyrghan zamanauy qoghamgha ses kórsetkisi keledi.

Olar dindarlyqtyng syrtqy sipatyn qoldanu arqyly qoghamdaghy kónil-kýige selkeu týsirip, ózderining islam dinine qatysty qate týsinikterin basqalargha tanghysy keledi. Búl, óz kezeginde, qoghamymyzdyng dindar bóliginde qalyptasqan dәstýrli qúndylyqtardyng shayyluyna alyp kelude.

Olar dindi shyn niyetimen qabyldaghan әr halyqtyng óz dәstýrlerin ústanuyn islam dini qoldaytynyn týsingisi kelmeydi.

Múnday adamdar ózderining birbetkey fanatizminde keyde tym shetke shyghyp, radikaldyq qadamdargha barady. Mәselen, songhy jyldary elimizde teraktiler jasaghan terroristik toptardyng barlyghy derligin osynday tym shetkeri fundamentalistik kózqarastaghy jastar qúraghan.

Sondyqtan býgingi kýnde destruktivti diny aghymdardyng ústanushylaryna tәn syrtqy atributtardy jariya kórsetuge, sonymen qatar adamnyng bet-jýzin tolyqtay nemese ishinara jauyp túratyn kiyim týrlerin zannamalyq tosqauyl nemese shekteu qon mýmkindigi qarastyryluda.

QR Din isteri jәne azamattyq qogham ministri N.B. Ermekbaev QR Parlamenti Mәjilisining Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining a.j. 19 mamyrda  Aqtóbe qalasynda ótken kóshpeli otyrysynda sóilegen sózinde qara jamylghygha tyiym salu mәselesi oramal men hijabqa qatysty emes ekendigin aityp ketken bolatyn. Tyiym salu nemese shekteu adamnyng bet-jýzin anyqtaugha mýmkindik bermeytin kiyim týrlerine (nikab, chadra, paranjy, kózi ghana kórinip túratyn bas kiyim) ghana qatysty bolady.

Ministr óz sózinde «Memleket basshysy QMDB ókilderimen bolghan kezdesude ózderining jýris-túrysy men syrtqy týrimen qoghamgha jik týsiretin adamdardy aiyptaghan bolatyn. Atap aitqanda, kezdesude belgili bir diny aghymdardyng ústanushylary ekendigin jәne diny kózqarastaryn  jariya kórsetu maqsatynda qoghamgha ashyq týrde jik týsiruge jol bermeu kerektigi turaly aityldy», - dep atap ótti.

Ministr memleket barlyq azamattardyng mýddeleri men qúqyqtaryn qorghaugha mindetti ekenin, onyng ishinde syrtqy dindarlyqty bildiretin jamylghynyng arghy betinde qoghamgha qauip tóndiretin adamnyng túrmaghanyna senimdi bolghysy keletin jәne odan qorghanghysy keletin adamdardyng  mýddeler men qúqyqtaryn qorghaugha mindetti ekenine nazar audardy.

Osy rette bolashaqta qabyldanuy mýmkin shekteuler men tyiymdar kez-kelgen konfessiyanyng diny qyzmetkerlerine, shetel azamattaryna (eger qoghamdyq qauipsizdikke qater tóndirmeytin jaghdayda) jәne adamnyng bet-jýzin jasyratyn kiyimdi medisinalyq sebeppen kiyetin adamdargha nemese qyzmettik qajettilikpen baylanysty jaghdaylargha taralmaytyn bolady.

Eger adamnyng saqaly ózining syrtqy týrimen júrtshylyqtyng kelensiz pikirin tudyrmaysa, destruktivti aghymdardyng ústanushysynyng belgisi bolyp tabylmasa saqal qonggha tyiym salynbaytyn bolady. Búl jaghdayda mәseleni adamnyng basqa da syrtqy atributtarymen birge keshendi týrde qarastyru qajet.

Elimizding Konstitusiyasy men zandary әrbir adamgha senim  bostandyghyn beredi jәne diny senimderinen tәuelsiz tenqúqyqtylyqty kepildendiredi.

Qazirgi kýnde diny sipattaghy syrtqy atributikagha zanmen tyiym saludyng naqty sharalary turaly aitu әli erte. Búl jerdegi mәsele elimizding damuynyng zayyrly qaghidattary men dәstýrli mәdeniyetimizden bas tartugha ashyq týrde shaqyratyn jәne osy rette diny sipattaghy syrtqy atributtardy qoghamnan bólip kórsetetin qúral retinde paydalanatyn dәstýrli emes diny aghymdardyng әreketterine tosqauyl qongmen baylanysty.

Memleket basshysynyng tapsyrmasyn oryndau shenberinde Din isteri jәne azamattyq qogham ministrligi basqa da mýddeli memlekettik organdarmen birlesip diny sipattaghy syrtqy atributikagha zannamalyq shekteu qon boyynsha elimizding zannamalyq bazasyn, halyqaralyq tәjiriybeni jәne qoghamdyq pikirdi múqiyat zerdeleu nәtiyjesinde mәselening ontayly sheshimin tabatyn bolady.

Bizdi ilgeride ótken ata-babalarymyz shynayy músylman kiyimimen nemese syrtqy kelbetimen emes,  ózining  ishki senimimen, imanynyng kýshtiligimen, ómir sýrip otyrghan ortasyna degen  meyirimdilimen jәne saliqaly aqyl-oyymen erekshelenedi dep ýiretken.  Islam dinining jaghymdy túsy – búl jergilikti dәstýr men mәdeniyetke tolerantty qarauy, olardan nәr aluy.

Biz býgingi kýnde sanamyzdy janghyrtugha, tól tarihymyz ben ruhany baylymyzdy saqtaugha jәne bayyta týsuge bet týzedik. Patriotizm, otangha degen sýiispenshilik, el ishindegi túraqtylyq – bizding bolashaghymyz. Tez ózgerip otyrghan jahandanu dәuirinde Qazaqstan ózining últtyq qúndylyqtaryn, mәdeniyeti men dәstýrlerin saqtap qaluy tiyis – óitkeni ol bizding damuymyzdyng jәne ekonomikalyq órkendeuimizding kepili.

Uaqyt dindi dúrys týsinu men ústanu ýshin soghan sәikes keletin diny mәdeniyet pen dәstýrding kerek ekenin tóreshi retinde kórsetip otyr. Diny dogmalardy oy eleginen ótkizbey naqpa-naq týsinu jәne qoldanu óte qauipti.

Abay-aqparat