Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 8927 19 pikir 4 Tamyz, 2017 saghat 09:33

Kәrimov qazaq ziyalylary maqtaghanday kemel túlgha emes

Qazaq jazushylary hәm ziyalylary Ózbekstannyng últ sayasatyna tamsanyp, elge ýlgi tútady. Ol kóp jaghdayda qisyndy, biraq Ózbekstannyng ekonomikalyq sayasaty kónilden shyqpaytynyn moyyndauymyz kerek. Kәrimov óte tayaz oilaytyn qayratker boldy. Ol naryqtyq reforma jasamady, kerisinshe naryqtyng kórinisterimen kýresti. Nәtiyjesinde Ózbekstan Ishki Jiyntyq Ónimi Qazaqstannan 4.2 ese kem bolyp shyqty.

Qazaqstandaghy Nazarbaev pen Qajygeldinning reformalary 1990-jyldardyng ortasynda sәtti bolyp, bizding el naryqtyq qatynastargha kóp kidirmey óte bildi. Orys, ukraiyn, nemisterding óz ata mekenderine  ýdere kóshuinen Qazaqstan júrtshylyghy biraz azayyp qaldy. Búl bizdegi reformalardyng «shokovaya terapiya» әdisimen jýrgenining kuәsi. Halyq túrmysy sol jyldary qatty tómendegen.  Kolhoz-sovhozdar ydyrap, fermerlik sharuashylyq jәne agrokorporasiyalar payda boldy. «Artyq júmys qoldar» Resey, Germaniya, Ukrainagha kóship jatty. Ekonomikalyq reformalardyng nәtiyjesinde : 4 millionday basqa últ ókilderi elden ketti, esesine 1  millionday qazaq kóship keldi.

Kenes Ýkimeti dәuirlep túrghan tústa 1970-jyldardan bastap demografiyalyq jolmen qazaqylana bastaghan Qazaqstan egemendik jyldary qazaqtyng etnodemografiyalyq  basymdylyghyna jetti. Ókinishke oray, sol tústan býgingi kýnge deyin  biylikte orysshyldar otyr. Olar últtyq ýrdisterdi tejep keledi.

Qazir Ózbekstanda halyq sany 32 milliongha  jetti, al Qazaqstanda júrtshylyq sany 18 million boldy. Múnyng 71% , yaghny 13 milliongha jeter jetpesi ghana qazaqtar.

Naryqtyq qatynastardy toqtatu mýmkin emes edi. Kolhozdar taraghanda kóptegen adam jersiz jәne júmyssyz qaldy. Sol sebepten 5 mln ózbek Reseyde qanghyp jýr. Ózbekstandaghy orystar men qyrym tatarlary (300 myndayy) Ukraina men Reseyge qashty, sonynan qaraqalpaqtardyng (150 mynday) biraz bóligi Qazaqstangha kóshti. Tegi qazaq keybir ózbekter «qazaqpyn» dep elimizge oraldy. Qazaqstannyng ózbekterining bir bóligi  Ózbekstangha kóship barghanymen, jersinbey qaytyp oraldy.

Qazir bizding ózbekterding biznesi Qazaqstanda jaqsy jýrip túr. Bir bay biznesmen ózbegimiz Ózbekstanda birneshe aldynghy qatarly ýy satyp alghan eken, oghan birde bir balasy túrghysy kelmepti. Qaraqalpaq  óz aldyna jeke Últ pen El bola almady. Olar býginde "ýlgili últ" - qazaq bolghysy keldi. Kezinde Nókiste ýlken sot prosesi ótip, qazaqtyqqa qaytqandardy ústady. Búl ýrdisting pozitivtik jaghy mol boldy: Qazaqstangha kelgen barlyq qazaqtyng aldymen 61%, al keyinnen 64% Ózbekstannan kelgender. Mәselen, Qaskelende kezinde qazaq az bolatyn, keyinnen qaraqalpaqtar búl eldi mekendi qazaqylandyryp jiberdi.

Ózbekstannyng  qyshlaqtarynda ózbekterding Reseyge jappay kóshu ýrdisinen erkek kindik qalmady. Olar latyn әlippesin engizdi, biraq halyq ony qabyldamady. Kәrimov – imperiyashyl. Ol Ámir Temirdi qoldap, Qyrghyzstanda jәne Tәjikstanda ózbek separatizmin tútatyp, ózbekterdi otqa saldy. Mәselen, Tәjikstannyng Leninobad oblysynyng kóp jerin jergilikti separatister әskery qadaghalaugha alghan. Biraq Tәjikstandaghy Reseyding әskery qosyndarynyng kómegimen býlikti tәjik ýkimeti talqandady. Býlikshilerding әskery qosyndary jәne biraz beybit ózbekter Ózbekstangha qashty. Keyin olardyng birazy qaruly ekstremistik toptar qúryp Kәrimovting ózine qarsy әreket jasady. Ózbekstanda islamizmmen kýrespek bolyp, saqalmen kýresti. Bir qaladan bir qalagha kóshuge rúqsat bolmady. Adam retinde Kәrimovting ózi myqty bolghan joq. Orysqa ýilendi, qyzdary – kórgensizdeu bolyp ósti jәne kýieu balalarymen qosylyp elding baylyghyn úrlaumen ainalysty.

Ázimbay Ghaliy

Abai.kz

19 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394