Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Qúiylsyn kóshing 19013 28 pikir 15 Tamyz, 2017 saghat 11:21

Sýiinshi, Qasymovtyng kelini Qazaqstangha oraldy!

Esterinizde bolsa, osydan eki ay búryn «Abai.kz» aqparattyq portalynda «Jambyldyq jigit ministr Qasymovty ýilenu toyyna shaqyrdy» (http://abai.kz/post/54250 ) degen atpen Túrsyn Bóribay esimdi azamattyng Qazaqstan Respublikasynyng Ishki ister ministri, Polisiya general-leytenanty Q.N.Qasymovqa jazghan haty basylghan bolatyn. Saytymyzgha basylghan osynau hat BAQ-ta qyzu talqygha týsip, jurnalisterding qoyghan súraghyna ministr «Áriyne, biz bara almaymyz. Biraq ol jigitting mәselesin sheshkeli jatyrmyz» (http://abai.kz/post/54720 ) dep jauap bergeni de biraz әngimening kórigin qyzdyrghany belgili.

Qasymovtyng kelini Jazira Imanәli men kýieu jigit Túrsyn Bóribay

Qalmúhanbet Núrmúhanbetúly uәdesinde túryp, sol mәseleni sheshti. Mine, býgin Qalmúhanbet Qasymovtyng kelini Jazira Imanәli Qazaqstangha oraldy. Kýieu jigit Túrsyn Bóribay bir qúshaq gýlmen qalyndyghyn Jarkentten qarsy alghan quanyshyn jetkizdi.

Gýl degennen shyghady, men ministr Qalmúhanbet agha Núrmúhanbetúlyna kәdimgidey ókpelep qaldym. Sebebi, men Qytaydan kelip, anau jyly Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alarda Qalekeng Almaty qalalyq IID-ni basqaratyn. Bir ótinishti sol kisining atyna jazghanym esimde. Sodan beri Qalmúhanbet Núrmúhanbetúly kózime ystyq kórinedi, ýnemi kónilimning tórinde jýredi. Kisi jaqsy kórgen adamyna ókpeleydi ghoy, Túrsyn Bóribay bir telearnagha bergen súhbatynda: «Qalyndyghym aman-esen oralsa, Ishki ister ministri Qalmúhanbet agha Qasymovty, «Núr Otan» partiyasy respublikalyq Qoghamdyq qabyldau bólmesining mengerushisi Júmajan agha Jýkenovty, «Abai.kz» aqparattyq portalynyng basshysy Dәuren Quatty toyma shaqyram!» degeni bar. Óitkeni, «bes jylgha ketken» qalyndyqtyng qayta oraluyna osy ýsh aghasynyn, olar basqaryp otyrghan ýsh mekemening enbegi zor. Sodan beri Dәuren Hasenúly «Kelinim qashan keledi?» dep, kәstóm-shalbaryn ýtiktep, toygha dayyndalghaly eki aidyng jýzi boldy. Júmajan aghamyz da «Kelin keldi me, Auytjan?!» dep, kýnde bir mәrte súrap qoyady menen. Al, Qalekeng biraq kesti, «Áriyne, biz bara almaymyz!» – dedi!

Joq, baruy kerek edi, Qaleken! Eng qúryghanda «Aldymen kelinim kelsin, toydyng shaqyrtuy qolymyzgha tiysin, sosyn kóremiz!» dese, dúrys bolar edi. Onda túrghan ne bar, ózi bara almasa, Jambyl oblysyndaghy bir poliyseyinen bir buda gýl jiberip, «Qútty bolsyn!» aitqyza salsa, jetip jatyr. Dәuren Quat ekeumiz Qalekenning ol kisiligi men kishiligin jalpaq әlemge taghy sýiinshilep jetkizer edik!

Qazir últtyng sanasynda janghyru, últtyq salt-sanagha oralu  prosessi jýrip jatqan tús. «Búl – zamanauy әlemdegi birden-bir tabysty ýlgi. Últ nemese jeke adam naqty bir mejege bet týzep, soghan maqsatty týrde úmtylmasa, erteng iske aspaq týgili, eldi qúrdymgha bastaytyn populistik iydeologiyalar payda bolady» – dedi Elbasymyz óz maqalasynda.

Bizding Úly maqsattyng biri әri biregeyi – әlemde shashyrap jýrgen Alash balasynyng basyn Atajúrty Qazaqstanda qosu! Onyng bir tútqasy osy Qalekenning – Qalmúhanbet agha Núrmúhanbetúlynyng qolynda túr.

Toghyz jasar Meyirgýl otbasymen...

Aytpaqshy, dәl osy Jazira Imanәlining kebin kiygen Qalekenning taghy bir inisi men kelinin – Almatyda jalghyz qalghan toghyz jasar Meyirgýlding ata-anasy Samet Úlarbek pen Túrsyn Oralhandy da BAQ-ty shulatyp jýrip Otanymen qauyshtyryp edik (http://abai.kz/post/47512 ). Ýlken kelin Túrsyn Oralhan Almatygha orala salyp, Ámirbek atty shekesi torsyqtay úl tuypty!

Búrynghy sәbettik jýienin, odan bergi naryqtyq qoghamnyng әseri boluy kerek, bizding qazaqtyng jýregindegi bauyrmaldyq, sýiispenshilik óship ketken. Bolmasa, múnday soraqylyq bolmas edi ghoy!

Mysaly, 2016 jyldyng alghashqy toghyz aiynda 199 qandasymyz jazagha tartylyp, óz eline qaytarylypty. Búl – Ishki ister ministri Q.Qasymovtyng senator Múrat Baqtiyarúlyna óz qolymen bergen jauaby. Hattyng kóshirmesi mening qolymda túr.

Sonda, bir nemese eki mәrte әkimshilik qúqyq búzghan qandastaryn Qalekenning kóshi-qon poliyseyleri «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanynyng 49-babynyng 5) tarmaghyndaghy «Qazaqstan Respublikasynyng sheteldikterding qúqyqtyq jaghdayy turaly zannamasyn birneshe ret búzghan;» degen normagha qaramastan, hattama toltyryp, sotqa jónelte bergen. Qayrat agha Mәmiyding tómendegi sudiyalary olardyng ýstinen әkimshilik is qozghap, sottap, appelyasyalyq tәrtipke qaratpastan «Atana nәlet, it Jәngir, qara qazaq balasyn, shetinen tizip aidady-au, Orynbor degen qalagha!»-nyng kebin keltirip, kelgen eline keri qaytaryp otyrghan ghoy. Búlargha qaraghanda Jogharynyng aty – Joghary emes pe, Túrsyn Bóribaydyng zaryn esty salghan bette Jazira Imanәlige taghayyndalghan «Ákimshilik Qúqyq Búzushylyq turaly» Kodeksting 517-babynyng 2-bóligi boyynsha taghayyndalghan Qazaqstan Respublikasy sheginen shygharyp jiberu turaly jazany Qazaqstan Respublikasynyng Joghary soty on bes ailyq eseptik kórsetkish mólsherindegi aiyppúlgha auystyryp, kelinimizding qayta oraluyna mýmkindik jasady.

Men jogharyda Elbasymyzdyng ruhany janghyru turaly ýndeuin tegin eske algham joq. Býgin Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy jariyalanghaly, mine, túp-tura 3 ai, 20 kýn boldy. Ýsh ai, jiyrma kýnde jana tughan bala ata-anasyn tolyq tanyp, ary qaray, basqa jaqyndaryn da tanugha talpyna bastaydy eken.

Biraq, Tәuelsizdik alghanymyzgha 26 jyl boldy, biz óz últymyzdy әli tanyp bolghamyz joq! Biylik bútaghyndaghylardyng kóbinde, әsirese, qúqyq qorghau salasynda taniyn degen niyet óte az bolyp túr!

Tek, shettegen oralyp, osynday jaghdaygha úshyraghan әr qazaqty әr poliysey eskertu jasap, aiyppúl salyp, әr sudiya men prokuror qyzghyshtay qorghap alyp qalghan kezde, әr әkim auylyna kóship kelgen әr qazaqtyng zang ayasynda belgilengen jenildikteri men sybaghalaryn kelgen kýnning ertesinde shashpay-tókpey qolyna ústatqan kezde ghana baryp Últ Kóshbasshysy algha qoyghan Ruhany janghyrudyng nәtiyje bergenin, Úly maqsattyng oryndalghanyn  kóruge bolady. Alla qalasa, ol kýn de alys emes...

Jә, Qalekenning súlu kelini, qazaqtyng bir aiday aruy ghashyghymen qayta qauyshyp jatqan quanyshty sәtte syndy doghara túryp, aldymen qútty bolsyn aitalyq!

– Kelininiz qútty bolsyn, qúrmetti Qalmúhanbet agha!

Aman-esen Tarazdaghy toyda kezdeseyik!

Auyt Múqiybek

Abai.kz

 

28 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1674
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2052