Elbasy N.Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasynda atap ótkendey jerimizdegi «Qazaqstannyng jalpyúlttyq qasiyetti jerlerin belgileu maqsatynda ghylymiy-saraptamalyq kenes ótkizilip, «Jalpyúlttyq 100 kiyeli nysandar» tizimi de jasaldy. Osy kiyeli nysandar tizimine Semey qalasyndaghy Bógenbay kóshesindegi «Alash arystary – M.Áuezov múrajay-ýii» endi.

1944 jyly alghashqyda búl ýy «Abaydyng әdebiy-memorialdyq muzeyi» retinde kórermenderge esigin aiqara ashqan edi.

1943 jyly Abaydyng 100 jyldyq mereytoyyna dayyndyqty ótkizuge baylanysty Semey oblysynan arnayy komissiya qúrylyp, onyng tóraghasyna Á.Jýsipov, ghylymy hatshylyqqa Q.Múhamedhanov taghayyndaldy. Abay mereytoyyna dayyndyq júmystarynyng jospary jasaldy. Atqarylatyn sharalardyng auqymdylyghyna nazar audarylyp, jana ghimaratqa kóshiru qajettiligi jóninde mәsele kóterildi: «Muzey - Qazaqstandaghy túnghysh әdebit muzeyi. Abaygha, tipti qazaq әdebiyeti tarihyna baylanysty júmys jýrgizetin ghylymiy-zertteu orny dep qaraymyz. Jana ýige kóshiru osyghan baylanysty. Muzey ózining ekspozisiyalyq planyn ózgertip, keneytip Abay ómirin, Abay túrmysyn kórsetu kerek», - dep jazylghan. Jospardaghy sharalardyng ishinde Abay múrajayyn Komissar kóshesindegi Ániyar Moldabaev ýiine kóshiru, sol ghimarattyng aulasyn abattandyru, Abay danghylynda jóndeu júmystaryn jýrgizu jәne taghy da basqa sharalar jýzege asady. Osy kezende Abay Qúnanbaevqa qatysty estelikter, qoljazbalar, kitaptar, aqyngha qatysty jәdigerler jinaqtalyp, ekspozisiyamen qosa qor, kitaphana qúrylady.

Al, 1967-1990 jyldary qalalyq balalar kitaphanasy bolsa, 1990 jyly Ániyar Moldabaevtyng ýii Abay múrajayynyng qaramaghyna berilip, jóndeu júmystary jýrgizildi. 1991-1995 jylgha deyin Abay muzeyining uaqytsha ekspozisiyasy jasalyp, bas muzey ashylghansha kórermenderin qabyldady.

1995-1997 jyldary aralyghynda «Alash arystary-M.Áuezov» muzeyining keshendik jospary, muzeyding jana ekspozisiyasy jasaldy. 1997 jyly 23 qyrkýiekte M.Áuezovting tughanyna 100 jyl toluyna oray Abaydyng memlekettik qoryq-múrajayynyng «Alash arystary – M.Áuezov» bólimi retinde ashyldy. Osy jyly Almaty qalasynda jazushy, akademik M.Áuezovting 100-jyldyq mereytoyy saltanatynda Elbasy N.Nazarbaev: «Halyqtyng ar-ojdany, onyng oiy men armanynyng kórinisi bolghan «Alash» úiymynyng basshylary qyzyldardyng qúryghyna týsken kezde olarmen birge Múhtar Omarhanúly Áuezov te qughyn-sýrginge úshyrady. Taghdyr ony eng auyr qaterden aman alyp qaldy, alayda «burjuaziyashyl últshyldyghy» ýshin taghylghan dәlelsiz aiyptau ómirining sonyna deyin derlik qara elestey qalmay qoydy. ...Búl eng birinshiden, Alash basshylary men Múhtar Áuezovting ansap jete almay ketken býgingi tәuelsizdigimizdi ardaqtay bilip, ony qorghap, saqtay bilu» [1. 5,6] - dep aitqanday, Semeydegi «Alash arystary – M.Áuezov» múrajayynyng osy ýide ashyluy zandy edi. Sonday-aq, «Abaydyng әdeby muzeyinin» ashyluy turaly alghashqy oy tastaghan da M.Áuezov edi. Múrajay ekspozisiyasy M.Áuezovting Semeydegi kezenine, shygharmashylyghyna, qoghamdyq qyzmetine jәne Alash ziyalylarynyng tәuelsizdik jolyndaghy qyzmetine arnalghan tórt bólimnen túrdy. Yaghni, osy kiyeli nysannyng qazaqtyng bas aqynynan bastap, M.Áuezov, alash arystaryna tikeley qatysy bar.

Búl ýiding tarihyn terenirek zerdeleyik. «Mening әkem Ániyar Moldabaev – Abaydyng tәrbiyelep ósirgen adamy. Ániyar Tobyqty Ánet degen rudyng Qojabay degen sharuasynyng balasy. Qojabay tósek, jýkayaq, taghy basqa zattargha sýiekten abyp әshekey jasaytyn qoly sheber adam boldy. Sol ónerin kórgen Abay Qojabaydy aulyna kóshirip alyp, úsaq júmystar istep jýrgende Qojabay ólip, odan 3 bala jetim qalady. Sonyng kishisi 2 jasar Ániyar bolady» [KP-214/1] - dep bastalatyn Abay muzeyining qorynda saqtalghan Saparghaly Ániyarúlynyng esteliginde bayandalady. Osy estelikte Abaydyng Qojabaydyng әielin ýgittep kóndirip, Qojabaydyng inisi Moldabaygha Ániyardy ertip Semeydegi  internatqa oqugha ornalastyrtady. Ániyar Semeyde 4 jyl oryssha jaqsy oqyp, Tashkent qalasyna oqugha ketedi. 1892 jyly Semey qalasyndaghy Gosudarstvennyy bankke tilmash bolyp qyzmetke ornalasady. 1893 jyly Abay auylyna kelgen Ániyardan jón súraghan Abay oghan Semey qalasynan ýy alugha jәrdemdesetinin aityp, Maghauiya, Kәkitay, Ghabdollagha osy mәseleni sheshudi tapsyrghan. Olar Ániyargha Ániyardyng ózi qarastyryp jýrgen Tatar slobodkasyndaghy kópes Moskvinning ýiin alyp bergen. Abay jastayynan jetim qalghan Ániyargha oqu-bilimge jol ashyp, keyinnen túratyn ýiding manyzdylyghyn bilip qol úshyn sozuy aqynnyng kóregendigi. Sol kezende Abay osy ýiding býgingi kýnde tarihy oryngha ainalatynyn bildi me eken?!

Kiyeli shanyraq turaly «Abay joly» roman-epopeyasynda M.Áuezov Ániyardy «Daniyar Qondybaev» degen atpen somdap, ol jóninde: «...Ábishter týsken ýiding iyeleri búl qalanyng saudagerlerinen de, kóp qazaq, noghay túrghyndarynan da basqaraq, ózgeshe adamdar. Asty kirpish, ýsti aghash, yqshamdy jana ýiding iyesi Daniyar Qondybaev – oqyghan qazaq.

...Búny osydan on eki, on ýsh jyl búryn qalagha orys oquyna internatqa bergizgen Abay edi» - deydi[3. 48]. Yaghni, Semey qalasyna at basyn tiregen Abay jәne onyng balalary osy ýige jii kelip túrghan. Al, Árham Ysqaqúly «Abaydyng ómir joly» esteliginde: «Abay Semeyge kelipti dep estidim, baryp jolyghyp qaytayyq dedi. ...Abay Ániyardyng ýiinde eken, kelip sәlem berip otyrghan song Abay bayaghy dostyq betimen әngime aityp, Núrkeden eldin, maldyng jәiin súrap, keshke deyin úzaq otyrdyq» [4. 131]- dep eske alady.

«Maqsatym til ústartyp, óner shashpaq,

Nadannyng kózin qoyyp, kónilin ashpaq.

Ýlgi alsyn deymin oily jas jigitter,

Duman-sauyq oida joq әuel basta-aq» -

degen Abay óz balalarynan bastap, aulyndaghy, Semey qalasyna kelgende talapty jastargha deyin mol taghylym berip otyrghan. Aqynnyng aldyna qoyghan maqsaty osy ýide de jýzege asqanday.

Semeyge Abay kelse bizde duman,

Án salyp bosamaymyz aiqay-shudan.

Bas qosu, baqastasu, mәjilis qúru,

Sekildi bir ghylymnyng jolyn qughan.

Tarihtan neshe týrli Abay sóilep,

Ózgeler otyrady auzyn bughan

Bir barsang mәjilisinen ketking kelmes,

Hakimdey Aplaton anyrap túrghan,-

dep Abaydyng shәkirti, aiyrylmas adal dosy, aqyn Kókbay jyrlaghanday búl ýide de talay qyzyqty mәjilis, talay pikir-talastar ótken. Talay tarihy ólender men dastandardyng ómirge kelip, talqylanghan, batys, shyghys әdebiyetimen talay qazaq balasynyng tanysqan orny deuge de bolady. Abay qaytys bolghannan keyin de búl ýy – Abay úrpaqtary jii kelip túrghan ýi.

Abaydyng asyl múrasyn aman saqtap, býkil halyqqa taraluyna, shyghuyna da osy ýiding de, Alashtyng kósemi bolghan Álihan Bókeyhannyng da qatysy bar. 1904 jyly Abay qaytys bolghannan keyin Á.Bókeyhan Ombydan onyng balalaryna hat joldaydy. Olardan әkesining shygharmalaryn jinap, jariyalaudy, qajet bolsa kómegin ayamaytynyn jazghan. 1906 jyly Kәkitay Ysqaqúly men Turaghúl Abay shygharmalaryn jinap, Kәkitay jazuy marjanday Mýrseyit moldagha aqyn ólenderin kóshirtip, jinaqty shygharu turaly Peterburgtegi IY.Boraganskiy baspasymen shart jasasady. Kәkitay korrektorlyq mindetti óz moynyna alady. Baspadan shyqqan bir baspa tabaq qaghazdy Semeydegi Ániyar ýiine jiberip túrady. Ániyar Kәkitaygha jetkizip beretini jóninde Á.Ysqaqúlynyng «Abaydyng ómir joly» esteliginde ashyp aitylghan. Sonymen qatar, alash qayratkeri M.Dulatov: «1905 jyly «Semipalatinskiy listok» gazetasynda hәm onan keyin Semeydegi Geograficheskiy obshestvonyng shygharghan bir kitabynda Álihan Bókeyhanov Abaydyng tәrjima halin jazady hәm keshikpey kitaby da basylatynyn bildirip edi. Biraq tez shyqpady. 1909 jyly Abaydyng balalary hәm inilerining rizalyghy hәm Álihannyng yjdahatymen Abay kitaby Peterburgte Buraganskiy baspahanasynda basylyp shyqty. Búl kýni qolymyzdaghy kitap – sol birinshi baspasy» [189,190] – dese, A.Baytúrsynov: «Qolyma Abay sózderi jazylghan dәpter týsti. Oqyp qarasam, basqa aqyndardyng sózindey emes. Olar sózinen basqalyghy sonsha, әuelgi kezde jarqyrap, kópke deyin tosansyp otyrasyn. Sózi az, maghynasy teren» - deydi.

Búl qarashanyraqta Abaydan bastap Kókbay Janatayúly, Turaghúl Abayúly, Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Jýsipbek Aymauytov, Múhtar Áuezovterding izi qalghan.

Alash arystary shygharghan «Qazaq» gazetindegi «Orda gerbi (tanbasy) maqalasynda M.Dulatov: «Qazaq» gazetining basyna ýy sýgretin ornatuda mynaday maghynalar bar edi: Kiyiz ýy – kiyiz tuyrlyqty qazaq halqy. Ýiding týndigi ashyq, esigi jabyq boluyndaghy maghyna: týndik jaryq beretin jol, esik týrli zattar kiretin jol degendik. Jaryq joly ashyq, erkin bolsyn, týrli zattar kiretin jol esigi erkin bolmasyn delingen edi. Týndikten týsetin jaryqqa óner-ghylym engizilgen edi. Týndik kýnbatys jaghynan ashyluy óner-ghylym Europa jaghynda kýshti bolghan sebepti qazaq ishinde Europa ghylym-bilimi tarasyn degeni edi. Ýiding esigi qazaq degen sózden jasalghan. Ondaghy maghyna «Qazaq» gazeti qazaq júrtyna әri mәdeniyet esigi bolsyn, әri syrt júrt jaghynan kýzetshi bolsyn delingen edi», [347,348] – dep alash kóshbasshylarynyng ýige qanshalyqty mәn bergenin anghartady.

Alash qyzy atanghan Gýlnar Mirjaqypqyzynyng balalyq kezeni Ániyar ýiinde ótuining ózi búl ýy jayynda kóp derekter beredi. «Alashtyng sónbes júldyzdary» atty kitaptaqa engen «Qazaqtyng Álihany esimde!» maqalasynda: «Ákem Mirjaqyp aghasy Álihandy ózi «Áleke» deytin de, mening tilim shyqqannan beri «Ateke» degizgen.

...Atekemdi men bes jasymnan jaqsy bilemin. Eki ýiimiz Semeydegi Komissarskaya kóshesindegi Aniyar Moldabaev degen aqsaqaldyng (bank chinovniygi) bizge bosatyp bergen mekenjayynda túrdyq, bizding ýy ishi búl kisilermen tyghyz baylanysta  boldy, men atamdy da, balalary: Sapash, Núrysh, Múqysh, Kýlәshtaryna sheyin  bilemin» [6. 261] - dep tebirenedi. Al, «Keshegi sóz – «oyan, qazaq!», býgingi sóz – «oylan, qazaq» atty G.Mirjaqypqyzy men aqyn Sh.Sariyev arasyndaghy bolghan әngimesinde kiyeli shanyraqtyng tarihy keninen bayandalady. Ániyardyng Alashorda basshylary A.Baytúrsynov, A.Birimjanov, H.Dosmuhamedov, Á.Ermekovtermen aralasyp, júmys jasaghany, sonday-aq, M.Tynyshbaev, B.Sýleev, S.Bókeyhanov, Mәshhýr Jýsip Kópeev, S.Torayghyrov, J.Aymauytov, Á.Sәtbaevtardyng osy ýige kelgenderi turaly tolghanady. Osy ýiding jatyn oryn ghana emes, tól әdebiyetimiz ben mәdeniyetimizding jarshysy bolghan, Abay Qúnanbayúly jәne ómir tauqymetin kórgen qazaq últynyng kósemderin baylanystyrghan qarashanyraq ekenine taghy da kózimizdi jetkizedi.

«Abaydyng ólgen kýninen qansha alystasaq, ruhany sonsha, jaqyndarymyz. Ýnemi búl kýide túrmas, halyq agharar, óner-bilimge qanar, sol kýnderde Abay qúrmeti kýnnen-kýnge artylar» [5,191] - degen M.Dulatov sózi oigha oralady. Abaygha bas iyip, ólenderin úran qyp, qazaqtyng maqtanyshy, jaryq júldyzynday kórgen Alashtyng alyptary talay maqala jazyp, óleng arnady. Semeyge kelgen qonaq, aqyn, memleket basshylary, Alash arystarynyng úrpaqtary búl shanyraqqa taghzym etpey ketpeydi. Ániyar shanyraghynan Abay shanyraghyna, odan Alash arystary shynyraghyna ainalghan kiyeli nysan býgingi kýnde tarihiy-mәdeni, ghylymiy-zertteu ortalyghyna ainalghan. Muzey býgingi tanda tek kóreme kóru orny ghana emes, mәdeniyet pen bilim beruding kommunikasiyalyq ortalyghy deuge bolady. Óitkeni, múnda ghylymiy-tanymdyq leksiyalar, sabaqtar, ekskursiyalar, әdeby keshter ótkiziledi. Ótkiziletin sharalarda Abaydan bastap, aqyn shәkirtteri, alash arystary, M.Áuezovting ómiri men shygharmashylyghy, qoghamdyq qyzmetteri jan-jaqty aitylyp, tarihy qújattarmen, jәdigerlermen  dәleldi týrde kórsetiledi. Muzeyding negizgi kórermenderining biri oqushylar men studentter qauymy bolghandyqtan sol kezendegi jәdigerlerdi kózben kórip, sol ólke ýy tarihyna baylanysty ghylymiy-zertteu júmysyn jýrgizulerine de kómektesedi. Olay bolsa ólkemizding tarihyn zerdeleytin, mәdeny qúndylyqtarymyzgha ie bolatyn úrpaq tәrbiyeleuding manyzy zor.

Biylghy jyly «Alash arystary – M.Áuezov» muzeyi qayta jóndelip, jana ekspozisiyasyn kórermen qauymgha úsynady.  Jana tyng derektermen tolyqqan, eki qabatty muzey ekspozisiyasy kórermenderge tarihy kezenderden taghylymdy syr shertedi.

Raushan Elekenova,

Abaydyng «Jiydebay-Bórili»

memlekettik tarihiy-mәdeny jәne

әdebiy-memorialdyq qoryq-muzeyining

ghylymy qyzmetkeri

Maqalada paydalanylghan derek kózderi:

1. M.Áuezov –HH ghasyrdyng úly jazushysy jәne gumanist. Almaty, «Ghylym», 1997 .5,6 bet.
2. «Abaydyng «Jiydebay-Bórili» memlekettik qoryq-muzeyining qory. KP-214/1
3. M.Áuezov. «Abay joly» 4-kitap. Almaty: Jazushy, 2002. 48 bet.
4. M.Árhamqyzy. «Úly Abaygha adaldyq»(estelikter, maqalalar, suretti shejireler).Semey: «Semey pechati», 2002., 131, 171 better.
5. M.Dulatúly. Bes tomdyq shygharmalar jinaghy. 2 tom. Almaty, «Mektep»,2003. 189,191, 347-348b.
6. G.Mirjaqypqyzy. «Alashtyng sónbes júldyzdary». Almaty; Mektep, 2012. 261, 342,343better