Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 46756 32 pikir 24 Qyrkýiek, 2017 saghat 09:19

Qytaydaghy qyspaqqa týsken qazaqtargha qanday kómek kórsete alamyz?

 

Qazir aqparat qúraldary arqyly: «Qytaydaghy qazaqtardy qyryp-joyyp jatyr» degen suyq habardy kýnde oqyp, kýnde estuge bolady.

Ras, qytay alyp el. Alyp imperiyalar ózining әlsiregen túsynda nemese óz ishinen irirtkish kýshterding kóbeygen kezinde, syrtqy jaulardan qoryqyp, qorghanghan kezinde osynday jantalasqa barady.

Aytalyq, Stalin halyqty nege qyrdy, neden qoryqty? Aqyry ózi qoryqqan qúdyqqa qúlap, imperiyasy tarady. Stalinning soyylyn soqqan Shyng Shysay halyqty qyrdy. Ol 20 myng qazaqtyng kózin qúrtsa, qazaq batyrlary onyng 60 myngha jaqyn armiyasyn shyghyngha úshyratty. Jәne de sony Jang Kayshyny panalap, Tayuangha qashuyna úlasty. Mau Zydúnnyng «Mәdeniyet tónkerisin» jýrgizip, syrtqy esikti tars bekitip aluy da sonday qorqynyshtan edi. Onyng da arty qazyldy, túqymy túzday qúrydy. Demek, halyqqa qandy qaqpan qúrghan búdan búrynghy zorlyqty kýsh iyelerining sonday qorqynyshy, halyqty ýreylendirip, qysymmen ústaymyn deuining sony – bәri birde tragediyagha soghyp otyrghan.

Býgingi qytay qoghamy jalghyz qazaqtardy ghana qysyp otyrghan joq. On qytaydyng arasyna shaghyn últtardan (qazaq, úighyr, monghol, dýngen, t.b.) bireuin qosyp, eki etting ortasyna bir may qystyrghanday qaqtap jatyr. Basty oilaghany – ózining ishki qauipsizdigi. Al ishki qauipsizdikti búlaysha nyghaytu – qorqynyshtyng nyshany. «Neden qoryqsan, qatering sodan» degendey, búl –imperiyanyng ishinde iru bar degen sóz. Jә, ol úzaq jәne sayasy әngime.

Qazaqtar jayyna oralayyq. Taghdyr keyde adamdardyng qolyna mýmkindik beredi. Qytaydaghy qazaqtardyng 26 jyldan beri eline orala almauy bir qaraghanda qoldaghy bar altyn kezenin ótkizip alghanday ókinishti kórinedi. Shyn mәninde әli de bolsa jelimiz onnan túr deuding mýmkindigi bar. Qytay halyq respublikasy men Qazaqstan respublikasy dos, kórshi elder. Álde bireuler úrandatqanday, Qytay qaruly kýshterining Qazaqstangha basyp kiruining eshqanday negizi joq. Eki el ózara shekara jәne beybitshilik kelisimderine qol qoyyp, «alty alasy, bes beresimiz joq» dep sóz baylasqan. Odan qalsa qytaylardyng әlemdik qaterine kóz salyp, olardyng qybyr-jybyryn andyp otyrghan halyqaralyq úiymdar bir elding ekinshi eldi jaulauyna, basyp kiruine eshqashan jol bermeydi. Alystaghy AQSh týgili Qytaydyng kórshi dosy bolyp otyrghan Reseyding ózi «shetki ýy kóshse, ortanghy ýy shet bolady» degendi jaqsy biledi. Ózge elding otarlanuy arqyly óz elining mýddesine tiyimsiz bolatyn kelensizdikterdi kýni búryn andaydy. Býgingi dýnie elderining kóbi alang kónilmen Qytaygha saqtyqpen qaraydy. Shyn mәninde Qytaydyng kórshilerin әskery kýshpen jaulap alghany turaly derek joqtyng qasy. Qytay eli «shýrshit» atanghan jonghar kezinde Abylaymen qaqtyghysyp qalghan túsynyng ózinde armiyasyn tez shegindirip әketken. Shiyang Gang (Gongok), Aumyn (Makao), Tayvani, t.b. ejelgi óz territoriyasy bolghan jerlerge iyelik jaghynda da kezindegi kelisim-shartsyz, artyq qadamgha barghan emes.

Alayda, búl anyqtamalar qytaylar «sýtten aq, sudan taza» degendi bildirmeydi. «Olar jýz jylda qaytqan kek – tez qaytqan kek» dep tek qana mysyqtabandap jyljudy basty ústanymy etken. Jәne de ashyq jaulaudan, jaulasudan kóri «aqyl-aylamen alu» amalyn ata joly retinde birinshi oryngha qoyady. «Úly qorghan» atanghan qamaldyng ishindegi búl halyqtyng aqyryn-aqyryn jyljyp, qazirgidey baytaq territoriyany baghyndyruy sonday ailaly amaldarynyng jenisi.

Býgingi qytay aumaghyndaghy ejelgi týrkining jerin mәngilikke bauyryna basyp qaluy ýshin olar qolynan kelgenin ayamaydy. Jaqynda ghana QHR tóraghasynyn: «Biz bireuding jerine kóz alartpaymyz, bireuding bizding jerge kóz alartuyna da jol bermeymiz», - deui sol eski jaranyng tyrnaluyn emeksitkeni edi. Onyng keybir naqtyly mysaldary jonghardan bosaghan ejelgi týrki júrtyna qazaqtardyng qayta qonystanuy barysyndaghy kýresten kóringen bolatyn. Naqtylap aitqanda, Edil boyyndaghy qalmaqtardy jonghardan bosaghan jerge qonystandyryp, qazaq kóshine tosqyndyq jasau iydeyasy ertede qalay qalyptassa, qazirde solay jalghasyp otyr. Býgingi Qytay aumaghyndaghy qazaqtar qonystanghan ónirlerge Shynghyshandy dәriptep, mongholdan, jonghardan qalghan keybir eskertkishterdi qayta janghyrtu arqyly «búl sening jering emes, jonghardan bosatyp alghan óz jerimiz» degen pәtuәsin aituda.

Birde mynaday bir qyzyq jayt bolypty. Qytay tóraghasy Sy Szinipin Berlinde Germaniya Kansleri Angela Merkelige kezdesip, oghan tartu-taralghy úsynsa, nemis basshysy oghan Iogan Mattias Hazen atty matematiyk, astronom, kartograftyng 1740 jyly syzghan bayyrghy kartinasyn syilaghan eken. Basynda bayqamay quana qabyldaghan qytay basshysy sonynda baryp, «әttegen-ay» dep san soghyp, barmaq tistep qalsa kerek. Sebebi, әlgi kartada qazirgi Qytay territoiyasynyn  jarty bóligi, yaghnyi, Ishki monghol, Manijuriya, Shynjan, Haynani, Tayvan jәne Tiybet ýstirti mýldem kórsetilmegen deydi.

Demek, eki milliyard halyqty qalay asyraymyn dep taryqqan Sy tóraghanyng basy auyryp, baltyry syzdaghan sәtterde jaman týsterden shoshyp oyanuy әbden mýmkin ghoy. Ol jaman týs, әriyne, ejelgi hún, týrki, monghol degen altyn arqaugha qosaqtalghan kóshpendilerding bas biriktirip, atqa minui, «jau bolyp jaghagha jarmasuy, bóri bolyp etekten aluy». Endeshe, kenestik kezende «sәtti» bolyp kóringen «týp tamyrymen otau, jórgeginde túnshyqtyru» qaghidasy boyynsha kýdik-kýmәnning shekesi qyltisa boldy, basymen qosa shauyp týsiru – olardyng qazirgi ústanymy.

Endi oilap kóriniz, syrtqa alyp ajdaha bolyp kóringen imperiyanyng óz ishinde keulep jatqan qansha qandy irini bar. Erkin demokratiyany ansaghan qytaydyng ozyq oily ziyalylary bir ghana «kommunistik jýieni», «ortaq qazandy», «bir partiyaly diktaturany» sýimeydi. Bir el emes, kóp qytayly el bolyp ta әlem elderimen boy tenestiretin shtattyq basqaru jýiesi syndy ejelgi «bektik» basqarudy oilaytyndar da az emes. Tipti komunisterdi emes, gomindanshyl qara qytaylardy artyq kóretin qanshamasy bar.  Osynday «ishki qauipke» syrttan kóz alartatyn AQSh yqpalyn qosynyz. Endeshe «syrttan saqtanudyng joly – ishti tazalau» dep biletin olar esek minip ereuilge shyqqan úighyrdy da, atqa minip arandatpasyn dep qazaqty da tarpa bas salugha dayyn. Staliyn, Shyng Shysaydyng zúlmatty kýnderi basqasha beynemen bas kóterip, tarihy oqighalardyng qaytalanyp qaluy mýmkin degen ýrey býgingi Qytay biyligining boyyn buyp barady.

Olay bolsa, talay ot pen sudan aman ótken qazaqtar ne isteu kerek?

Ereuilge shyghu kerek pe? Joq, Qytay ókimeti onsyzda týrtip qoyyp, sonday súmdyqtyng sheti kórinse, «terrorist», «shyghystýrkistanshyl», «shetpen baylanysyp, otandy audarmaq boldy» dep  synyqqa syltau izdeude. Bolmashy kinәmen tyrnaghyna ilingen talaydy bas bostandyghynan aiyryp, temir torgha toghytyp jatqanyn aqparattan andap otyrmyz.

Ýndemey qoy kerek pe? Joq, ýnsiz qalugha bolmaydy. Tarih qaytalanady demekshi, Shynjang tarihynda múnday kezender kóp bolghan. 1951 jyly Qytay qyzyl armiyasyn bastaghan Uang Jyn genaraldyng armiyasy aldyndaghyny qynaday qyryp, Ospan batyr bastaghan bahadýrlerdi qúrtqan son, solardyng «qúiyrshyghy» dep úighyr men qazaqty sotty-sotsyz ata beretin bir zaman boldy. Ásirese, 1952 jyly 1937-1938 jylghy qyrghyndaghyday súrausyz ata beru dәstýrge ainalyp, talay músylmannyng basy dopsha domalap edi. Sol tústa ozyq oily úighyr, qazaq azamattary Halyqaralyq úiymdargha jәne qytay tóraghasy Mau-dyng atyna aryz hattar jiberip, qyrghyndy toqtatuyn talap etken. Búdan habar tapqan Qytay Ortalyq partiya komiyteti shúghyl jiyn shaqyryp, Uang Jyndy Beyjinge qaytaryp alghan. Ári oghan «jer reformasyn jýrgizude solshyldyq qatelik ótkizdi» degen aiyp taqqan. Izinshe halyqaralyq úiymdardyng yqpalymen Shynjang sekildi az últtar mekendegen ónirdi basqarugha «Últtyq territoriyaly avtonomiya sayasatyn» qoldanghan edi. Aldap-arbau sekildi atqarylghan zannyng basy tiyimdi baptarmen shaghyn últtargha paydaly bolghanmen, sony saban qaghazdaghy sayghaqtyng izi bolyp  qala berdi.

Demek, osy tәjiriybeni negizge alyp, Shynjanda bolyp jatqan «asyra silteushilerdi» әshkerelegen naqtyly hattar jazylyp, halyqaralyq qúqyq qorghau úiymdaryna jәne Qytaydyng ortalyq partiya komiytetine, Bas prokuraturasyna joldau kerek. Jәne de Qytay zandarynyn, onyng ishinde avtonomiya zany baptarynyng óreskel búzylyp otyrghany jayynda naqtyly dәlelder boluy qajet. Búghan «arghy bettegi» qazaq ziyalylary zandy qúqyqtaryn paydalana otyryp kirisui qajet, mýmkindik bolghanda Beyjinge tikeley baryp, naqty jaghdaydy mәlimdeui kerek.

Biz ne istey alamyz? Búl súraqty qazaqstandyq azamattardyng bәrine qonggha bolady. Sonyng ishinde shettegi qazaqpen júmys isteytin Syrtqy ister minstrligining konsuldyq basqarmalary, Ishki ister minstrligi, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau minstrligi, Mәdeniyet jәne Sport ministrligi, Bilim jәne Ghylym ministrligi, t.b. oryndardyng qúlaghynda otyrghan azamattar alystaghy aghayynnyng Atajúrtqa oraluyndaghy barlyq kedergilerdi alyp tastauy kerek. Naqtylap aitqanda viza, keden, tirkelu, yqtiyarhat, azamattyq alu, oqugha týsu, júmysqa ornalasu, medisinalyq jәrdem, ýi, jer alu, t.b. júmystardyng bәrinde qandas bauyryna degen barlyq jenildikter jasaluy kerek. Odan qalsa, osyndaghy qazaqy qany tasyghan ziyaly qauym ókilderi Syrtqy ister minstriligi arqyly ortaq hatqa qol qoyyp, ony Qytay Syrtqy ister ministrine jәne olardyng osyndaghy konsuldyq basqarmasyna tabystap, jauap beruin talap etui shart. Parlamentte deputattar búl mәseleni ózekti oqigha retinde qozghauy tiyis. Múndayda qazaq: «júmyla kótergen jýk jenil», «dosy kópti jau almaydy», «ózindi ózing syilasang jat janynan týniler» degen sózderdi qoldanady. Óz bauyryndy ózing jarylqay almay otyryp ózgeden qanday qayyr, meyir kýtesin!?

Atalghan qúqyqtyq jýielerge baylanysty kórsetiler kómek zannyng ayasynda barlyq mýmkindikterdi qarastyryp iske assa, resmy emes mekemeler men úiymdar: bilim, óner, mәdeniyet salalary ruhany kómek kórsetuge mindetti. Naqtylap aitqanda, shet júrtta otyrghan 5 million qazaqtyng janashyry – qazaq. Týp qazyghy – Qazaqstan. Arqa tiregi, sanasyndaghy asqary, kónilining medeui osy el – bizbiz. Olay bolsa, ananyng balagha arnalar mahabbaty, ordaly qara shanyraqtyng otaugha jasalar atalyq bauyrmaldyghy – qazaq elinin, qazaq azamattaryna týsken synaq. Qazaq memleketi qazaq tildi basylymdar, kino-teatr, әn-kýi, qolóner, t.b. últtyq qúndylyqtarynyng bәrin olardyng kәdesine tegin úsynuy kerek. Endigi ósip kele jatqan óspirimderinin  sanasyna әr kýni qazaq ekenin salyp, janghyryq tudyryp otyratyn mehanizim jasauymyz qajet. At izin suytpay olargha baryp-kelip túrsaq, olardy ýnemi shaqyryp, qonaq retinde syilap otyrsaq, aghayynshylyq ýzilmeydi. Ýmiti joghalmaydy.

Alystaghy aghayynnyng tabanyna kirgen shógir – mening mandayyma kirsin deytin Ana Otan, Ata Júrttyng altyn meyiri osyndayda kórinse kerek-ti. Keyde sheteldegi qazaqtargha qatysty qanday da bir shyr-pyr bolar jaghday tua qalsa, kóbinde sol elden oralghan azamattar aldymen kózge týsedi. Tipti, әrkimning ózi menshiktep alghan eli, jeri, jýzi, taqyryby bar siyaqty bolyp, basqalary qarap túratyn jaylar da kezdesedi. Din ayaqqa taptaldy dese, ol dindarlargha ghana kerek siyaqty. Til dese ony til janashyrlary qolgha alu kerektey seziledi. Qytaydaghy qazaqtar jayy sóz bola bastasa, kóbinde sol topyraqtan kelgender kózge týsip, basqalar «sony ne bolar eken?» dep, sanadan tysqary sabyrgha erik beretindey bolady. Osyndayda atalarymyz: «Altau ala bolsa, auyzdaghy ketedi, tórteu týgel bolsa, tóbedegi keledi», «Birlik bolmay tirlik bolmaydy» degen ghoy. Saqtyq, әriyne, әrkimning óz basyna jaqsy shyghar, biraq tughan halqyn, tughan topyraghyn, otanyn, jan bauyryng otqa oranatynday bolsa, soqa basyndy amandap, altyn kesemen su ishkening kimge kerek!

Qytaydaghy qazaqtar turaly sóz bolghanda olardyng basyna tónip kele jatqan taghy bir qater – olardyng әdebiyeti men mәdeniyetinen kólenke izdeu. Ondaghy dindes bauyr – úighyrlar arasynda osydan biraz búryn dәl osynday «tyrnaq astynan kir izdeushilik» jýrgizilgen eken. Úighyrdyng bir qalamgerining tereze jaqtauyna qonghan týz kepteri men qamaqta otyrghan ýy kepterin múndastyrghan mysal әngimesi tyrnaqqa ilinip, aqyrynda avtorynyng sotty bolghanyn estigenbiz. Qytaydyng Qúlja qalasynda toy ótikizip, atasynyng atyn ataghanyna kinәli bolghan Ospan batyrdyng nemeresi de týrmede jatyr.

Álde qayda esimizden shyghyp bara jatqan eski indetimizding biri –  talantsyzdardy talanttylargha qayrap salyp, kók bórilerdi kóp itke talatu edi. Imperiyalargha qúldyqqa satylghan talay qazaq balasy atasyn saqalynan sýirep oqqa ústap bergen zaman bolghan. Kelmeske ketkir sol kýndi Qytay qoghamy qayta «tiriltip», «әdebiyettegi tazalau nauqanyna» kirisken synayly. Áriyne, kim qalay jazdy, óz últyna, otanyna qalay býirek búryp, «ortaq otan – Júnhuagha» qalay qarsy túrghysy keldi? – deytindey sandyraqtar talay sanlaqqa túsau salyp qana qoymay, sanany sharshatyp, aghayyndy arandatary aidan anyq.

Endeshe, el bolyp, er bolyp, ortaq últtyq oigha jinalyp, qamaldy qalyndatyp, qalqandy saylauymyz kerek. Jat júrtta janashyrsyz qalghan qandastarymyz jalghyz shyrpyday synyp bitkenshe synay qarap otyrsaq, eldigimiz, memlekettigimiz qayda?! Ózge últtyng telegeyine jútylyp bara jatqan bauyrlardy qútqarmasaq, jau qolynda qalghan jalghyz úl ýshin qan keshken babalar ruhyna qiyanat jasaghan bolamyz! Búl jýk – qany qazaq azamattyng bәrine paryz. Ol meyli jer sharynyng arghy beti – Amerika qúrlyghynda dollar sanap jýrsin, ol meyli qúran qúshaqtap arab topyraghynda otyrsyn, ol meyli kóz jasyn kóldetip jat júrtta jautandap jýrsin, ol meyli «altyn ghasyrym» dep Aq ordada alshanday bassyn – bәri, bәri qandas qazaghyna kýiinui, oghan kómektesuding jolyn qarastyruy qajet! Atalar qanynan aghyp jetken altyn týiirshikter bizdi dәl osylay biriguge, últty saqtaugha, qúryp joghalmaugha shaqyrady. Óikeni bizding dinimiz – Islam, týbimiz – týrik, últymyz – qazaq. Biz eshqashan osal bolugha qaqyly emespiz!

Jәdy Shәkenúly, Qazaqstan jazushylar odaghynyn, Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi. Halyqaralyq Shynghyshan akademiyasynyng akademiygi

Abai.kz    

32 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394