Memlekettik rәmizder qoghamnyng sayasy mәdeniyetining bóligi retinde ruhany mәdeniyetti damytugha jәne elimizding Tәuelsizdik iydeyalaryn ornyqtyrugha yqpal etedi. Jer betinde qansha memleket bar bolsa, sonyng әrbirinde óz rәmizderi bar. Býgin 4 mausym – Memlekettik rәmizder kýni. Osydan 17 jyl búryn Elbasy N.Nazarbaevtyng Jarlyghymen «Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik Jalauy turaly», «Memlekettik Eltanbasy turaly», «Memlekettik Ánúranynyng muzykalyq redaksiyasy turaly» Zandar kýshine engen bolatyn.
Tuymyzdyng týsin nege әrtýrli qúbyltamyz?

Memlekettik rәmizder qoghamnyng sayasy mәdeniyetining bóligi retinde ruhany mәdeniyetti damytugha jәne elimizding Tәuelsizdik iydeyalaryn ornyqtyrugha yqpal etedi. Jer betinde qansha memleket bar bolsa, sonyng әrbirinde óz rәmizderi bar. Býgin 4 mausym – Memlekettik rәmizder kýni. Osydan 17 jyl búryn Elbasy N.Nazarbaevtyng Jarlyghymen «Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik Jalauy turaly», «Memlekettik Eltanbasy turaly», «Memlekettik Ánúranynyng muzykalyq redaksiyasy turaly» Zandar kýshine engen bolatyn.
Tuymyzdyng týsin nege әrtýrli qúbyltamyz?
Teledidar aldynda Qazaqstan sayasatkerlerining sheteldegi otyrystaryn baqylap otyratyn bolsanyz, elimizding kók týsti Tuymyzdyng shynayy kógildirligine kýmәn keltiruge mәjbýr bolasyz. Olay deytin sebebimiz, sheteldegi ýlken-ýlken sammitterde de Qazaqstan Tuy birde tym kók, endi birde tym ashyq týspen berilip jatady. Osynday óreskel qatelikti sheteldikter qasaqana jiberedi deuge kelmeydi. Sebebi sheteldikter túrmaq, tudyng týsin ózimiz de ajyrata almaydy ekenbiz. Qarapayym ghana mysal, ghalamtordy asha qoyynyz da, terezeden «Qazaqstan Tuy» dep jazyp, suretin izdeseniz, jýz qúbylghan týrli-týsti «Qazaqstan Tularyn» kóresiz. Kóbisi jasyl renk beredi. Mәselen, «www.akorda.kz», «www.ukojust.kz», «www.akim-kurchatov.kz», «www.janakorgan-akimat.kz», «gosnadzor.memst.kz» taghy birer mekemelerding saytynda Qazaqstan Tuynyng týsi kók aspannan góri jerdegi jasyl shópke kóbirek úqsaydy.
Kóptegen mekemelerding elektrondy sayttary Qazaqstan Tuynyng týsin jasyl týspen beretin bolypty. Al Qostanay әkimshiligining Ishki sayasat bólimining saytyndaghy Memlekettik Tudyng týsi tipti qop-qong kók. Nesin aitasyz, tize berse, dalitonizm auruyna shaldyqqan resmy sayttar әp-әdemi tuymyzdy qor qyldy. Onyng ýstine, búl «auru» júqpaly keledi eken. Saytty qúraushylar biri jibergen qate beyneni kóshirip, ekinshisine sol kýiinde qoya salady. Eger juyrda ghana internetting BAQ qataryna engizilgenin eskersek, búl – qylmys. Óitkeni Qazaqstan Respublikasynyng zannamasynda «Tu – kógildir týsti tik búryshty kezdeme» dep taygha tanba basqanday anyq jazylghan. Birynghay kók týs tóbedegi búltsyz ashyq aspannyng biyik kýmbezin elestetedi. Búltsyz kók aspan barlyq halyqtarda әrqashan da beybitshiliktin, tynyshtyq pen jaqsylyqtyng nyshany bolghan. Geralidika (gerbtanu) tilinde kók týs jәne onyng týrli renki adaldyq, senimdilik, ýmit siyaqty adamgershilik qasiyetterge say keledi. Ejelgi týrki tilinde «kók» sózi aspan degen úghymdy bildiredi. Kók týs – týrki halyqtary ýshin qasiyetti úghym. Týrki jәne әlemning ózge de halyqtaryndaghy kók týsting mәdeniy-semiotikalyq tarihyna sýiene otyryp, Memlekettik Tudaghy kógildir týs Qazaqstan halqynyng jana memlekettilikke úmtylghan niyet-tilegining tazalyghyn, asqaqtyghyn kórsetedi dep qorytugha bolady. Al ghalamtordaghy Qazaqstannyng jasyl tulary kók týrikting qarashanyraghyn iyelengen qazaqtyng emes, arab tuyn eske týsiredi.
Áriyne, búl qúbylysty tek ghalamtordyng ishinen ghana emes, mekemelerding mandayshasynan da bayqap jýrmiz. Ýkilegen tuymyzdyng týsining resmy mekemeler ýstinde qúbylyp túruynyng eki sebebi ghana boluy mýmkin. Birinshiden, memlekettik rәmizderdi jasap shygharatyn óndiris oryndary belgilengen standarttardy saqtamaydy. Ekinshiden, kýn astynda alty ay jaz, alty ay qys túra bergen song týsi onyp, tozyp bitedi. Tozyghy jetken tudyng jelbirep emes, dalaqtap túrghany osy kýnge deyin talay sóz bolghan. Ayta ketetin úsynys, «mekemelerding mandayshasynda taghylghan tudy belgili merzim sayyn auystyryp otyru kerek» dep zannamagha ózgeris engizu qajet shyghar. Bayaghyda jaugershilik zamanda Bayghozy batyrdyng túla boyyna ondaghan jebe qadalghanyna qaramastan, aq tudy qisaytpay, jaugha qasqayyp túrypty. Sarbazdar úrys bitken song batyrdyng janyna baryp qarasa, Bayghozy batyr tudy tik ústaghan qalpynda әldeqashan ólip ketken eken. Bahadýr babalardyng býgingi úrpaghy qasiyetti tudy qorlap jýrgenin ózderi de bilmeydi. Byltyr Taraz qalasy manayynda jastardyng Qazaqstannyng Tuymen esh qysylmastan qoqys tasyp jýrgenin bir jurnalist әriptesimizding suretke týsirip, júrttyng nazaryn audarghanyn kýiinishpen úmyta alar emespiz.

Elding namysy men ruhy – Memlekettik Tu
Memlekettik rәmizderdi nasihattau men azamattardyng boyynda memlekettik nyshandargha degen qúrmet sezimin qalyptastyru jaghynan Qazaqstangha әlemdegi órkeniyetti elderdegidey tәjiriybe jaghy jetispeydi. Mәselen, AQSh dese kez kelgen adamnyng kóz aldyna qyzyl ala jolaq tu elesteydi. Áuejaydan týskennen bastap, ainala әrbir mekemede, vokzal, sauda ortalyqtary, stadiondardaghy tular beysanaly týrde adam jadysyna sinip, azamattardyng boyyna ruh qúyady. Túrmystyq tauarlargha deyin japsyrylghan AQSh tulary elding simvoly әri ozyq brend dәrejesin atqaryp túr. Sol siyaqty basynan sóz asyrmaytyn qyzuqandy Týrkiyada da kósheleding әr búryshyndaghy tulardan kóz sýrinedi. Ókinishke qaray, múny Qazaqstannyng tek qos qalasynan bolmasa, qaladan tysqary eldi mekenderden emge tappaysyz. Tek janadan qabyldanghan «Memlekettik rәmizder turaly» zanjobasynda jazylghanday, «Memlekettik Tu resmy mekemelerden basqa da ghimarattarda olardyng iyelerining erki boyynsha kóterilui mýmkin» degen sóilemdi qanaghat tútugha mәjbýrmiz. Olay bolsa, zang rúqsat berip túr. Búl jerde rúqsat berip qana emes, jauapkershilikpen mindetteu dúrys bolar edi. Rúqsat berdi eken dep, qasiyetti rәmizderdi túrmystyq zattargha jóndi-jónsiz japsyryp qorlaugha taghy bolmaydy. Mәselen, tәttige qúmar halyq jii satyp alatyn «Rahat» kondiyterlik fabrikasynyng «Kazahstanskiy» shokoladynyng tysynda elimizding tuy beynelengen. Qansha jerden patriot bolsa da, shokoladty jep bolghan adam qabyghyn qoqysqa tastaugha mәjbýr. Osylaysha, tóbemizde tútugha tiyis qasiyetti Tuymyzdyng beynesi kóringenning ayaghynyng astynda taptalyp jatady. Rәmizderge qúrmet kórsetpeu zangha qayshy ekendigin eskersek, qylmyskerlerding sanyn eseptey almay qalar edik. Sondyqtan rәmizderdi qorlatpaudyng onay joly kәsipkerlerimizding oiyna kelgen «tyng iydeyany» basqamen auystyru qajet. Bizdinshe, әrbir qazaqstandyq últjandylyghyn kórsetip, kók Tudy ýiining tórine qasterlep ilip qoysa, núr ýstine núr bolar edi. Búl kýnde el sanasynda «Tu, Eltanba jәne Elbasy portreti bastyqtardyng júmys kabiynetinde ghana ilinip túratyn kórkemdeuish qúral» degen jalang stereotip qalyptasyp qalghan. Ókinishke qaray, ýiding tórine tu ilip qoyatyn azamattar el arasynda ilude bireu. Kýn kósem Leninning portretine tabynghan kezderimiz bolghan joq pa edi?
Rәmizder qataryndaghy Eltanbanyng mýshkil hali de sýiekke tanba salghanday. Memlekettik organdardan shyqqan әrtýrli resmy qújattarda beynelengen eltanbalar týpnúsqadaghy eltanbadan alshaq ketip jatady. Tәjiriybeli baspager Ábden Syzdyqov múnday qújattardyng jýzden astamyn jinaghan. Qújattargha basylghan eltanbalardyng sapasyzdyghy da kózge jii úshyraydy. Búghan sebep – memlekettik standarttardyng әli de bolsa naqtylanbauynan bolyp otyr. Onda Eltanbamyzdy kólemdi ne grafikalyq ýlgide shygharugha bolatyny ghana kórsetilgen. Al grafikanyng týsine shekteu qoyylmaydy. Tanbanyng ózinde negizinen kógilder nemese altyn reng boluy qajet. Rәmiz keskinindegi elementterding sany – 36. Alayda keybir bólshekterdin, mәselen, uyqtardyng qansha bolu kerektigi naqty kórsetilmegen. Sondyqtan baspagerlerge Preziydent reziydensiyasynda saqtauly túrghan Eltanba avtorlary Jandarbek Mәlibekov pen Shota Uәlihanovtyng núsqasyn basshylyqqa aludy amanat etkennen basqa shara joq. Aldaghy uaqytta baspahanalar múny qaperine alsa deymiz.

Shәken Niyazbekov, Qazaqstan Respublikasy Memlekettik Tuynyng avtory, suretshi:
– Aldymen Memlekettik Tudyng avtory retinde barsha qazaqstandyqtardy osy merekemen qúttyqtaghym keledi. Qazaq ýshin «kók tәniri», «aspan» degen úghym óte kiyeli. Halqymyzdyng senimimen astasyp jatyr. Bir jaghynan, Tәnirin úmytpaghan qazaq degendi astarlaydy. Aspan týstes kók tudy qalaghan sebebimiz de – sol. Qazir tudy salyp jýrgen әrbir suretshi oghan әrtýrli reng berip jýrgeni ras. Degenmen kók týsting ishinde de týrlisi bar, onyng da bir jýiesi bolu kerek.
Amangeldi Aytaly, qogham qayratkeri:
– Biz sekildi jas memleketterde memlekettik rәmizderge kóp kónil bólinui kerek. Ásirese, mektep baghdarlamasy men joghary oqu oryndaryna memlekettik rәmizder jóninde arnayy sabaq engizse de bolar edi. Búl rәmizderding artynda qanday tarih jatyr, qanday nanym-senim, qanday mәn baryn qamtugha boldy. Kýnde tanerteng Ánúrandy bir qaytalaghannan jastar sony bar bolmysymen týisinip otyr dep aita almaymyn. Jastardy bylay qoyghanda, jalpy elimizde de rәmizderdi qúrmet tútu mәdeniyeti joghary emes. Shvesiya kóshelerinde kele jatsan, keybir ýilerding terezesinde tu ilinip túrady. Demek, búl ýide meyram bolyp jatyr. Olar ózining quanyshyn halqymen solay bólisedi. Qúrmettese, osylay qúrmettesin.

Núrlan Ónerbay, Mәjilis deputaty:
«Sýiinbay babamyzdyn: «Bórili basym úranym, Bórili mening bayraghym!
Bórili bayraq kóterse, Qozyp ta keter qaydaghym», – degen óleng joldary eriksiz eske oralyp, qaydaghyny emes, namysty qozghap otyr.
Óitkeni «Memlekettik rәmizder turaly» Zannyng 5-babynda «Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik Tuynyng kólemi basqa tulardyng kóleminen kishi bolmaugha tiyis. Qoghamdyq birlestikterding jәne basqa da úiymdardyng tulary Qazaqstan Respublikasynyng Tuymen birdey bolmaugha tiyis» delingen. Alayda osy zang talaby oryndalmay otyr».

Oy-tújyrym
«Ózindi-ózing jattay syila, jat janynan týnilsin» deydi qazaq. Kez kelgen halyqtyng mәdeniyeti men memleketshildigin últtyq rәmizin syilau dengeyine qarap baghalap jatady. Byltyrlary Parlament qabyrghasynda maghynasy kýmistey jenil «nyshan» degen sózdi әreng degende «rәmiz» dep ózgertken edik. Búdan bylay memlekettik rәmizderimizdi qadirley bilsek, dos-dúshpan aldynda mәrtebemiz asqaqtary anyq-dýr.

«Alash ainasy» gazeti, 05.06.2009