Týrli mәdeniyet ýlgilerimen ejelden etene tanys Qazaqstan býginde ózining tól memlekettik tilining ahualyna qatty alandauly. Onyng negizi de bar shyghar. Degenmen, keyde tym atoylap, әsire belsendilikke basqanymyzben onymyz sóz jýzinde ghana qalyp qoyyp, naqty isting qolgha alynbaytyn tústary kezdesip jatqanday kórinedi. Songhy kezde tipti til degende tym artyq ketip, keybir iygi bastamalardy, memleketting ústanghan dúrys sayasatynyng ózin joqqa shygharugha tyrysyp, orynsyz qarsylasatyn bolyp aldyq. Múnymyz endi tym artyq ketu dep oilaymyn.  Mysaly, biylik tarapynan kóterilgen «ýsh túghyrly til» degen sayasatty óz basym qoldaymyn. Búl mening «marginaldyghymnan» nemese «mәngýrttigimnen» emes, taza últjandy patriottyghymnan shyghar desem artyq aitqandyq bolmas. Ol ýshin ózimning qazaqtildi ekendigimdi dәleldep jatudyng mýlde qajeti joq. Bәrimiz de ana tilimizding janashyrymyz, onyng joghyn týgendeushi, kemdigin býtindeushi mәdeniyet salasynyng mamandarymyz. Qazaq tilining keng arnada qanat jayyp, qogham ómirining barlyq salasynda qoldanyluyna әr qazaq mýddeli ekendigi esh kýmәn tudyrmasa kerek.  Olay bolsa,  ana tilimizding damuyna ýles qosatyn, ony әlemdik arenagha shygharatyn kez-kelgen qadamdardy qoldauymyz kerek. Ol ýshin eng aldymen әr minberden til ýshin aighay men oibaygha basu, joqtau aityp, jylap-eniregendey baybalam salu jetkiliksiz.

Týrli mәdeniyet ýlgilerimen ejelden etene tanys Qazaqstan býginde ózining tól memlekettik tilining ahualyna qatty alandauly. Onyng negizi de bar shyghar. Degenmen, keyde tym atoylap, әsire belsendilikke basqanymyzben onymyz sóz jýzinde ghana qalyp qoyyp, naqty isting qolgha alynbaytyn tústary kezdesip jatqanday kórinedi. Songhy kezde tipti til degende tym artyq ketip, keybir iygi bastamalardy, memleketting ústanghan dúrys sayasatynyng ózin joqqa shygharugha tyrysyp, orynsyz qarsylasatyn bolyp aldyq. Múnymyz endi tym artyq ketu dep oilaymyn.  Mysaly, biylik tarapynan kóterilgen «ýsh túghyrly til» degen sayasatty óz basym qoldaymyn. Búl mening «marginaldyghymnan» nemese «mәngýrttigimnen» emes, taza últjandy patriottyghymnan shyghar desem artyq aitqandyq bolmas. Ol ýshin ózimning qazaqtildi ekendigimdi dәleldep jatudyng mýlde qajeti joq. Bәrimiz de ana tilimizding janashyrymyz, onyng joghyn týgendeushi, kemdigin býtindeushi mәdeniyet salasynyng mamandarymyz. Qazaq tilining keng arnada qanat jayyp, qogham ómirining barlyq salasynda qoldanyluyna әr qazaq mýddeli ekendigi esh kýmәn tudyrmasa kerek.  Olay bolsa,  ana tilimizding damuyna ýles qosatyn, ony әlemdik arenagha shygharatyn kez-kelgen qadamdardy qoldauymyz kerek. Ol ýshin eng aldymen әr minberden til ýshin aighay men oibaygha basu, joqtau aityp, jylap-eniregendey baybalam salu jetkiliksiz. Kerisinshe, meylinshe oghan pragmatikalyq túrghydan qarap, sózden góri iske kóshuge úmtylghanymyz abzal.

Ras. Bizding zang shygharushy organdar qazaq tiline tolyq kóshken joq. Resmy biylik, Parlament qazaqsha sәlemdesuden ary aspaydy. Solay eken dep aighaylaudan ne týsedi? Al, naqty iske kóshu ýshin qanday tetikti qoldanamyz? Osy saualdargha jauap bermes búryn bir mysaldy tilge tiyek ete ketken dúrys bolar. Biz qazir ziyaly qauymnyng ózin qazaqtildi, orys tildi dep beyresmy týrde bolsa da ekige bólip alatyndy shyghardyq. Al, ana tili mәselesine kelgende eng aldymen tayaqtyng úshy biyliktegi túlghalargha kelip tiyetini shyndyq. Bar pәleni orystildi qandastarymyzgha jauyp, solardy kinәlaugha әrdayym dayar túratynymyz taghy bar. Olay bolsa, men Qazaqstan ýkimetin birneshe shet tiline qamshy saldyrmaytyn poliglot Qasym-Jomart Toqaev basqarghan kezde qazaq tilin biznes salasyndaghylargha, tauar óndirushilerge esh aighay-shusyz-aq tyrp etkizbey moyyndatqanyn erekshe atap aiqym keledi. Oghan tipti kórshi  elderding kәsipkerleri de eriksiz moyynsynyp, kónuge mәjbýr boldy. Sondaghy Q.Toqaevtyng jasaghan bar erligi ýkimet ornynyng bir ghana qaulysy bolatyn. Qaulyda, shekaradan Qazaqstangha ótkiziletin      tauarlar men sauda markalarynda qazaqsha mәtinderding jazyluy mindettelgen. Eger olay bolmaghanda, yaghni, qazaqsha mәtin jazylmasa ol tauar kontrbandalyq zat retinde sanalyp tәrkileu qarastyrylghan.

Qaulynyng     qúdirettiligi sonshalyq, barlyq jerde esh yn-shynsyz oryndaldy. Búl qalay dep qarsylasugha da eshkimning qauqary jetpedi. Kórshi Qytaydan, Reseyden keletin tauarlardyng barlyghy qazaq jәne orys tilderinde jazylghan mәtinmen taray bastady. Makaron, sýt ónimderinen bastalghan qazaqsha mәtinder keyin túrmystyq iri qúral-jabdyqtar, elektr qúrylghylardyng kitapshasyna, dәri-dәrmek ataulynyng bәrining paraqshasynda jazylyp, býginde jarnama ataulynyng jappay ana tilimizde sayrap túrghanyna kuә bolyp otyrmyz. Mine, ana tilining shyn janashyry, naghyz otanshyl túlgha osylay isimen kórinse kerek. Býginge deyin Q.Toqaevtyng osy iygilikti isi ýshin keude soghyp, úrandatqanyn kórgen joqpyz. Biraq, jasaghan isi men naqty qadamy ózining ómirshendigin әlde qashan dәleldep otyr. Asyly, shynayy isker túlghalar qogham aldyndaghy perzenttik paryzyn osylay   ýnsiz ghana atqaryp, jýre beretin bolsa kerek. Ár birimiz osylay ýnsiz jýrip, naqty is tyndyrudy qolgha alsaq, býginde qazaq tili óz elinde ógeysimegen bolar edi. Múny bir delik. Al, ekinshi mәselege kelsek, bizde songhy kezde tildi tilge qarsy qon әreketteri qylang berip jýr. Mysaly, men jogharyda aitqan «ýsh túghyrly til» degen mәselege qayta oralayyq. Qazaqstan azamattary ýsh tildi qatar mengergennen bolyp esh nәrseden útylmaydy, әlem kóshining sonynda qalmaydy. Til men til, mәdeniyet pen mәdeniyet eshqashan bir-birimen jaulaspasa kerek. Kerisinshe, birin biri damytyp, tolyqtyryp, bayyta týspese. Býginde әr qazaq kem degende eki tilde sóileydi. Osyghan deyin de orys tilin bilip iygergennen esh qazaq jamandyq kórgen joq. IYә, ózgening tilin biz mengergennen, bizding tildi ózgeler bilgennen esh qaysymyz útylmaymyz. Kerisinshe, ruhany bayyp, tolysa týserimiz anyq. Tәuelsizdikke deyin biz әlem mәdeniyetinen orys tili arqyly nәr aldyq. Derbes el bolyp, әlemge tanylghan kezimizden bastap syrtqy qarym-qatynasymyzdyng auqymy keneydi. Múhit asyp, sauda-sattyq jasaugha, ghylym-bilim iygeruge mol mýmkindik tudy. Múndayda biz qalasaq ta, qalamasaq ta shet tilderin oqyp ýirenuimizge tura keledi. Búryn ata-analarymyz bizge «orys tilin bilmeseng - onbaysyn!» degen bolsa, endi biz balalarymyzgha «aghylshyn tilin bilmeseng - algha baspaysyn!» deuge mәjbýrmiz. Búl endi ómirding ózinen tuyndap otyrghan shyryldaghan shyndyq! Al, biz shyndyqty esh qashan ainalyp óte almaymyz. Sondyqtan da, «ýsh túghyrly til» degendi neshe jerden jek kór, jer tepkilep oibayla esh payda joq. Tehnologiya jetilip, elimiz algha damyghan sayyn oghan moyynsynbay túra almaymyz. Sebebi, aghylshyn tiline degen qajettilik pen súranys әrdayym arta týsetindikten, basqa amalymyz da joq. Sol «ýsh túghyr» degenning ózine qazaq tili kirip túrghandyghy kónilge quanysh úyalatpay ma? Yaghni,  aghylshyn, orys tilderimen qatar ana tilimiz de eldegi barsha  júrtqa ortaq mindet etilip, jappay iygerilsin degendi «ýsh túghyrly til» sayasatynyng ózi menzep túr ghoy. Demek, ýsh tildi de mengeru talap etiletindikten, qazaqsha bilmeytinder ana tilimizdi iygeruge mәjbýr bolady degen sóz. Alayda, til ýiretudegi qazirgi tәsildi ózgertu qajet bolady. Sebebi, shet tilin ýirenudi qazaq tili arqyly ghana jýzege asyrmasaq óz asylymyzdy joghaltyp tynarymyz kәdik. Aldymen qazaq tilin jetik mengerip baryp, shet tilderin óz ana tili arqyly ýirense.

Sóz sonynda aita keter bir jayt, tilding mәrtebesin kóteru ýshin jana jyldan bastap, JOO-na arnalyp bólinetin memlekettik bilim grantyn tek qana qazaq toptarynda oqityn jastargha beriletin ýrdisti qalyptastyrsaq. Búl jerde ózge últ diaspora ókilderining qúqyghyn búzudan aulaqpyz. Eger olar memlekettik grant boyynsha joghary bilim alghylary kelse qazaq toptarynda oqysyn. Keyin memlekettik qyzmetke baram dese oghan da danghyl jol ashylady. Al, orys toptary da jabylyp qalmaydy. Ony jappay aqy tólep oqityn topqa ainaldyryp, oryssha bilim alam degenderge de qolayly jaghday jasap qoyarmyz. Bastysy, memlekettik tildi óz túghyryna qoy ýshin dәl osynday naqty sharalar jýzege asyryluy qajet.

«Abay-aqparat»