Nashaqorlyq - barlyq qylmys pen qatygezdiktin, meyirimsizdik pen dinsizdikting negizi. Elimizding ekonomikasy artqan sayyn, esirtkimen kýres qarqyndy jýrgizilude. Qazirgi tanda búl dertke shaldyqqandardyng basym kópshiligi jastar. Yaghni, nashaqorlardyng 60 payyzyn birneshe ret kózge týsken jastar qúraydy. Al, jasyryn týrde esirtki qoldanyp jýrgen jastar qanshama? Osy qasiretten talay jastar jas ghúmyrlaryn azappen ótkizip qana qoymay, kóktey solyp, jarqyn ómirlerimen mezgilsiz qoshtasuda. Qazirgi tanda nashaqorlar tek olardyng ata-analary men tuysqandaryna ghana emes, býkil qoghamymyzdyng qaupi men qasireti bolyp, asqynyp barady.

Álemde himiya ghylymynyng ashyluymen qatar payda bolghan kokaiyn, geroiyn, LSD, amfetamiyn, pervitiyn, MDMA, krek, ekstazy týiirshigi, gashiysh, apiyn degen esirtki týrleri bar ekeni mәlim. Ásirese, 120-dan astam el marihuananyng atyn aspandatyp-aq túr. Basqasyn aitpaghannyng ózinde, TMD-nyng lankestikke qarsy kýres ortalyghy taratqan 2004 jylghy mәlimette: «Aughanstan ýkimetining halyqqa apiyn kóknәrin ósiruge tyiym saluy sәtsizdikpen ayaqtaldy…» dep bastalghan joldar bar. Óitkeni onda, kerisinshe, esirtki óndiru mýmkindigi kýrt artyp, 5,9 myng tonna apiyn jinalghan. Jergilikti mamandar sol jyly 490 tonna geroin da alghanyn algha tartqan edi.

Endi aughandyq alypsatarlar apiyn kóknәrining atalghan kórsetkishten de kóp ónimin tútas qúrlyqqa taratady dep boljanuda. Ábden yqtimal. Soghan qarsy kýreske dayyn boluymyz kerek.

Býginde esirtkini syrttan tasyp, ony el ishinde óndiru maqsatynda Qazaqstannyng ózi kóshbasshy elge ainalyp shygha kelgendey. Ásirese, Qyzylorda, Ontýstik Qazaqstan, Jambyl jәne Almaty oblystarynyng qúramynda esirtkisi bar ósimdikterdi zansyz ósirui tyiylar emes. Sóitip, kóp tosqauylgha tap bola qoymaghandar esirtkining halyqaralyq zansyz ainalymyna tez sinisti bolyp shygha keldi. Atalghan ónirlerde sora kóbirek bolsa (jalghyz Shudyng ózindegi qarasora ósetin alqaptyng jalpy aumaghy – 140 myng gektar), Ortalyq jәne Soltýstik Qazaqstan aimaq­tarynda geroinge degen súranys artyp túr.

Álgi aughandardy auyzgha almaghannyng ózinde, esirtki satumen ainalysatyndar ózge elderde az emes. Múny da qaperde ústaghanymyz jón. Sóz basyndaghy SPID mәselesine qayta oralsaq, dәl osy kórshiles memleketterge Dýniyejýzilik bank 25 milliy­­on ­dollar audarghan. SPIYD-ke qarsy kýres әreketine! Al shyn mәninde ol qarajattyng alaqangha qonghan shybynday bir mysqaly da bayqalmaghan. Aqshany auagha shashu onay, әriyne. Odan da, tikeley sol SPIYD-ke aparatyn birden-bir tura jol – esirtki biznesine naqty tosqauyl qoya alsaq iygi.

Qarsy kýres qarymy bizde әli de bolsa әlsiz dengeyde siyaqty seziledi. Mәselen, elimizde «Nashaqorlyq pen esirtki biznesining aldyn alu jәne oghan qarsy is-qimyl boyynsha júmysty ýilestiru jónindegi komissiya» 11 otyrys ótkizdi. «Astana – esirtkisiz qala!» ónirlik baghdarlamasy ayasynda qanshama jiyn, basqosulardyng basyn qayyryp tastadyq. Preziydentting búiryghymen «2006-2014 jyldargha arnalghan nashaqorlyqpen jәne esirtki satumen kýresu strategiyasy» da bekitildi. Osynday qaptaghan kózaldar ataular men sifrly esep berulerdi qanaghat tútumen ghana jýrmiz әli! Olay bolmasa, әlemdegi nashaqorlyqty kәsip kózine túraqty ainaldyryp alghan elder bizge esirtki tasymaldau­shy emes, ony tútynushy memleket retinde qaraushy ma edi?!
«Tútynushy» demekshi, elimizdegi nasha­qorlardyng jartysynan kóbi 18-19 jas­taghylar eken. Esirtkimen esirip, 2008 jyly 473 adam ómirimen qoshtassa, 2009 jyly qazaqstandyq 400-dey jas qyr­shy­nynan qiylghan. «55 myng nashaqorymyz bar» degen kórsetkish songhy 10 jyl ishinde 2 esege artqan soraqylyq bolyp shyqty. Tir­kelmegeni qanshama?!

Mark Tven aitqan ghoy, «ómirde ótirikting ýsh týri bar: jay ótirik, arsyz ótirik jәne statistika» dep. Demek, resmy mәlimetterding deni dýrbining ekinshi jaghy siyaqty, kóz aldyna ýlkendi kishireytip kólbendete qoyady. Mysaly, әlgindey jiynqúmarlar әrtýrli derekterdi kólbendetip, әrkimning óz betinshe sandyraqtap otyrghanday bolatyndyghy sondyqtan. Mәlimetke kóp sýiene beruding de qajeti shamaly.

Búnymen «kýres – nәtiyjesiz» degen kesimdi pikirge matalyp qalmaghanymyzdy da eskerte keteyik. QR IIM Esirtki biznesine qarsy kýres jәne esirtki ainalymyn baqylau komiyteti óz kezeginde ayanyp qalyp otyrghan joq. Tәube eterligi, jyl basynan beri (2016) elimizding tәrtip saqshylary 1 myng 618 esirtki qylmysyn tirkep, 1,6 tonna esirtki tәrkiledi. Onyng 61 keliden astamy – geroiyn. Naqtylay ketsek, Astana qalalyq IID Esirtki saudasymen kýres basqarmasy 117 qylmysty anyqtady. Qala boyynsha 16 esirtki satumen ainalysatyn nýkte anyqtalyp, kýdiktiler ústalghan. Búl jolghy ainalymnan 104 keliden astam esirtki zattary tәrkilenip otyr. Al Almatyda 140 keli deyin qolgha týsti. Qalghan derek – ózge aimaqtargha tiyesili. Sonday-aq, sala mamandary 2015 jyldyng songhy 4 aiynda 94 tonna esirtki zattaryn tәrkilegenderin algha tartty. Nemene, sonda búl pәle kәdimgi kesirtkening qúiryghy tәrizdi bolghany ma, ýzip tastaghan sayyn artyghymen qayta shygha beretin?!

Endi baghasyna mәn bereyik: bir staqangha syighyzyp satatyn 35 gramm marihuana degeniniz 7-10 myng tenge aralyghynda baghalanatyn kórinedi. Al 1,5 keli geroin 3 mynnan asa adamdy azghyndap, elden erek esirtip jiberuge jetip jatyr. Qanday sorty ekeni mamandargha ghana mәlim, әiteuir, sol geroinnyng 1 kelisi 5 million tenge túrady. Jalpy alghanda, narkobarondargha әr satylym sayyn tirkeude túrghan esirtkimen esi ketkenderden 300 million tengedey tabys týsetin bolyp shyqty. «Tirkelmegeni qanshama?!» deymiz-au taghy da…

Nesine jetisip mәz bolamyz, songhy 15 jyl ishinde nashaqorlyqqa shaldyqqan jasóspirimderding sany 20 esege ósipti. Negizinen Aziyadan Reseyge ótetin esirtki tranziytining belsendi jәne túraqty baghyttary Ortalyq jәne Batys Qazaqstan óniri bolyp tabylatyndyghyn eskergen jón.

Elimiz ózining geografiyalyq ornalasuy­na baylanysty esirtki qozghalysynyng Ortalyq jәne Ortalyq-Batys Aziyadan Europa memleketterine qolayly tranzittik jol retinde esirtki biznesining halyqaralyq qúrylymdarynyng nazaryn audarmay qoymaydy. Mәselen, esirtkini Reseyden Europagha qaray tartu ýshin elimizding iri qalalarynda ayaldau bazalary qúrylyp, onda tauardy jasyrudyng kýrdeli mehanizmderi oilastyrylghan. Sondyqtan da esirtki mafiyasynyng ghalamdyq maqsattaryna bir ghana ishki kýshtermen qarsy túru jetkiliksiz. Ol ýshin QR ÚQK men TMD, AQSh, Qytay, Germaniya, Úlybritaniya memleketteri arnayy qyzmetterining aqparat­tyq is-qimyly keneyip, birikken jedel jú­mystary jandana týsui kerek...

Mine, aghayyn! Kezinde irgedegi indet aqyryn jyljyp, aqyry kelip, esigimizden besigimizge syghalaydy dep kim oilaghan?! Endi oghan qarsy kýresuding joldaryn kýnde aityp әbigermiz.

Bir erekshelep aitarlyghy, el ishindegi esirtki ainalymyna qarsy kýreske qosqan bizding aqparattyq aghymnyng ýlesi úshan-teniz. Yqpaly da zor. QR IIM qoldauymen jaryq kórip kele jatqan esirtki saudasy men nashaqorlyqtyng aldyn alu, olargha qarsy maydan ashu turaly ýndeu derliktey arnayy jurnaldar da jetkilikti.

Astana qalalyq Ishki ister departamenti Esirtki saudasymen kýres basqarmasy 117 qylmysty anyqtady. Qala boyynsha 16 esirtki satumen ainalysatyn nýkte anyqtalyp, kýdiktiler ústalghan. Búl jolghy ainalymnan 104 keliden astam esirtki zattary tәrkilenip otyr. Al Almatyda 140 kelideyi qolgha týsti. Qalghan derek – ózge aimaqtargha tiyesili. Sonday-aq, sala mamandary 2015 jyldyng songhy 4 aiynda 94 tonna esirtki zattaryn tәrkilegenderin algha tartty.

Erghaly Berikúly

Abai.kz