Asqar Júmadildaev, akademiyk: Toqtar agha jylqy baghu ýshin gharyshqa úshty ma?
Keler jyly elimizding tәuelsizdik alghanyna jiyrma jyl tolady. Osy uaqyt ishinde Qazaqstannyng ghylymy qanshalyqty damydy? Qanday jetistikterge jettik? Shetelde jýrgen qazaqstandyq ghalymdardy elge qaytaru mýmkin be? El ghalymdary shetelge ketuge nege qúmar?
Juyrda kezekti kezdesuin akademik Asqar Júmadildaevpen ótkizgen «Qazaq jurnalisteri klubynyn» jiynynda osy jәne ózge de kýrdeli mәseleler talqygha týsti.
Asqar Júmadildaev: «Qazaqstanda bilim ghana emes, búghan qosa jogharghy bilimning diplomy da devalivasiyagha úshyrady», - dep mәlimdedi. Belgili matematiyk-ghalymnyng pikirinshe, ýkimetting búl salada jasap jatqan reformalarynan nәtiyje shyghyp jatqan joq. Qansha ministr auyssa da, ghylymgha tiyisti dengeyde kónil bólinbeydi. Sol sebepti bolashaghy zor jastardyng deni shetelge ketuge úmtylady. Reforma jasaymyz dep, shetel ýlgisimen «doktor» atauyn «Piy-eych-di» (PNd) etip ózgertkenmen, bilim men ghylym damyp ketpeydi, atyn auystyrghanmen, zaty sol qalpy qalady. Matematikting pikirinshe, kez kelgen salada, onyng ishinde sayasat pen biylik salasynda reformany fiziyk-matematikter jasaytyn kórinedi. «Qazaq jurnalisteri klubynyn» moderatory Janbolat Mamaydyn: «Ministr Baqytjan Júmaghúlovtyng sheteldegi ghalymdardy qaytaru niyeti jýzege asuy mýmkin be, olardy elge qalay qaytarugha bolady?» - degen saualyna akademiyk-matematik bylay jauap berdi:
Keler jyly elimizding tәuelsizdik alghanyna jiyrma jyl tolady. Osy uaqyt ishinde Qazaqstannyng ghylymy qanshalyqty damydy? Qanday jetistikterge jettik? Shetelde jýrgen qazaqstandyq ghalymdardy elge qaytaru mýmkin be? El ghalymdary shetelge ketuge nege qúmar?
Juyrda kezekti kezdesuin akademik Asqar Júmadildaevpen ótkizgen «Qazaq jurnalisteri klubynyn» jiynynda osy jәne ózge de kýrdeli mәseleler talqygha týsti.
Asqar Júmadildaev: «Qazaqstanda bilim ghana emes, búghan qosa jogharghy bilimning diplomy da devalivasiyagha úshyrady», - dep mәlimdedi. Belgili matematiyk-ghalymnyng pikirinshe, ýkimetting búl salada jasap jatqan reformalarynan nәtiyje shyghyp jatqan joq. Qansha ministr auyssa da, ghylymgha tiyisti dengeyde kónil bólinbeydi. Sol sebepti bolashaghy zor jastardyng deni shetelge ketuge úmtylady. Reforma jasaymyz dep, shetel ýlgisimen «doktor» atauyn «Piy-eych-di» (PNd) etip ózgertkenmen, bilim men ghylym damyp ketpeydi, atyn auystyrghanmen, zaty sol qalpy qalady. Matematikting pikirinshe, kez kelgen salada, onyng ishinde sayasat pen biylik salasynda reformany fiziyk-matematikter jasaytyn kórinedi. «Qazaq jurnalisteri klubynyn» moderatory Janbolat Mamaydyn: «Ministr Baqytjan Júmaghúlovtyng sheteldegi ghalymdardy qaytaru niyeti jýzege asuy mýmkin be, olardy elge qalay qaytarugha bolady?» - degen saualyna akademiyk-matematik bylay jauap berdi:
«Shetelden ghalymdardy shaqyru dúrys. Ministrlikting búl bastamasyn qúptaymyn. Jalpy, qazaqtyng ghalymdaryn ghana emes, bar iygi jaqsysyn bir jerge jinaghan dúrys dep oilaymyn. Biraq múnda aita keterlik basty mәsele - ministr shaqyrdy eken dep, olar elge orala qoya ma? Meninshe, búl - basty saual. Mening biluimshe, shetelde qazaq ghalymdary eki týrli jaghdayda jýredi. Biri - túraqty júmys tauyp, sol jerge ornyghyp alghandar. Ekinshileri - uaqytsha granttarmen jýrgender.
- Shynymdy aitsam, túraqty júmysy, ýi-jayy, jaghdayy bar ghalymdar elge orala qoymaydy. Sebebi, bizding el olargha dәl sonday jaghday jasap bere almaydy. Eger onday adam tabylyp, kele qalsa, men oghan ýlken tandanys bildirer edim.
Uaqytsha granttarmen jýrgenderding kelui әbden mýmkin. «Kórshining tauyghy - qazday, qatyny - qyzday» deydi qazaq, shetel degen de sol siyaqty. Uaqytsha granttarmen kýneltip jýrgenderge búl auqat emes. Sebebi, grant uaqyty ayaqtalghan son, kereksiz dep tapsa, olar seni elderinde bir kýn de ústamaydy.
Jas kezde tәjiriybe jinau ýshin, sheteldi baghyndyru da qajet. Shetelge de keregi - sol orda búzar jastar. Uniyversiytetterde professorlardyng assiystenti etip saylap qoyady. Assiystent professor ýshin barlyq júmysty isteydi. Bas auruy kóp, jalaqysy az júmys. Biraq bizding qazaqtardyng kóbisi kelisetin júmys ta - osy. Osynday jas ghalymdar elge oraluy mýmkin. Al belgili bir moyyndaugha ie bolyp, professor atanghandar orala qoymaydy.
- Sebebi, AQSh-ta professordyng toghyz ailyq (búl jyldyq bolyp sanalady) ortasha jalaqysy - jýz myng dollar. Yaghny Amerikada túraqty professor bolu - bizde akademik boludan jýz ese artyq degen sóz. Jalaqysy jaghynan da, júmysynyng jenildigi jóninen de.
Mysaly, men akademikpin. Siz Amerikanyng professory bolsanyz, aptasyna bir ret qana dәris oqisyz. Al men kýnde sabaq beremin. Qazir sabaqtan keldim, osy kezdesuden shyghyp, qaytadan sabaqqa baramyn. Sebebi olay istemesem kýn kóre almaymyn. Al bizde toghyz ay boyy aptasyna bir ret dәris oqyghanyng ýshin jýz myng dollardy eshkim tólemeydi. Yaghny ghalymnyng bilimi men biligi baghalanbaydy. Al shetelde ol jalaqygha qosymsha, eger bir jerde dәris oqiytyn túraqty professor bolsan, ýsh jylda bir ret bir jyldyq demalys alasyz. Ol uaqytta ghylymdy jetildirip, erkin júmys isteuge mýmkindik bolady. Al bizde tang atqannan kesh batqansha júmys. Oilanugha uaqyt ta, mýmkindik te joq. Osynday jaghdayda: «Ghylymymyz nege damymaydy?!» - dep, nesine tandanugha bolady.
Amerikanyng intellektualdyq elitasyn jasaqtaytyn Garvard, Penselivaniya syndy on beske juyq qana uniyversiyteti bar. Onda júmys isteytin ghalymdargha barlyq jaghday jasalghan. Sonday jerde túraqty júmysy bar ghalym elge oralmaydy. Sondyqtan ózining ghylymyn damytu ýshin shetelde jýrgen ghalymdargha qarsylyghym joq, óitkeni ózimiz olargha jaghday jasay alyp otyrghan joqpyz. Jaghdayy bar jerde ósip, jetiluding nesi aiyp? Qazaq qana emes, býkil týrki halqy maqtan tútatyn Ál-Faraby de úly enbekterin Otyrarda jazbaghan. Ilim izdep Baghdadqa ketip, sol jerde ghylymmen shúghyldanghan. Biraq ol tarihta Otyrardyng qazaghy retinde qaldy ghoy bәribir.
- Búl tústa aitatyn ekinshi mәsele - Qazaqstangha ghalymdar kerek pe? Mәselen, әlemdegi eng ýlken kosmodrom Qazaqstanda túr. Eng birinshi kosmonavt gharyshqa Qazaqstannan úshqan. Qazaqtan shyqqan eki kosmonavt ne istep jýr qazir? Biri qyzmette. Ekinshisi dalada jylqy baghyp jýr. Oy dese oiy, boy dese boyy bar Toqtar aghamyzgha bir júmys tauyp bere almaghan qazaq biyligi bireudi jarylqaydy degenge senbeymin.
Men joghary jaqtaghylardyng birinen: «Aghamyzgha nege oryn tappaysyndar?» - dep súraghanym bar. Sóitsem, «ol kisining minezi jaman, oppozisioner» eken. Onda túrghan ne bar?! Qazaqtyng alpamsaday azamatynda ózindik pikir men erge tәn ór minez bolsa, onyng nesi aiyp? Minezi bar eken dep, ony dalada qaldyru kerek pe? Eger kereksiz etip tastaytyn, elemey, úmytyp keter bolsaq, ony nesine gharyshqa úshyrdyq? Toqtar aghamyz - dýnie jýzinde eng birinshi bolyp, úshyp bara jatqan kemege úshaq qondyrghan adam. Búl ne ýshin qajet boldy, sonda? Jylqy baghu ýshin be?!».
Al jurnalisterdin: «On jyl shetelde jýrip, óziniz nege elge oraldynyz?» degen qarymta saualyna ghalym ózin «elge әkelgen saghynysh pen otansýigishtik» ekenin aitty: «Men qarshaday kezimde auyldan Almatydaghy matematikalyq mektepke oqugha kelgende, keudemnen tughan jerge degen ýlken saghynysh ketpedi. Keyin Mәskeude oqyghan on jylda da elge degen saghynysh keudemdi әbden kernedi. Meni elge qayta alyp kelgen de - tughan elge degen saghynysh».
- Asqar Júmadildaev qazaq ghylymyna tejeu bolyp túrghan eki faktordyng bar ekenin aitady. Onyng biri logikanyng joqtyghy bolsa, ekinshisi - oqu oryndarynda salystyrmaly teoriya boyynsha dәristerding oqytylmauy.
«Men oqu baghdarlamasyna salystyrmaly teoriyany mindetti týrde qosar edim. Sebebi, bizde teoriya jýzinde ghalymdar kerek te, praktika jýzinde olardyng qajeti joq. Al biylik basyndaghy «reformatorlardyn» logikasy men isi sәikes kelmeydi. Teoriya jýzinde bәri tamasha. Al praktika - nól! Teoriya men praktikanyng arasynda ýlken alshaqtyq bar. Basty problemamyz da osynda».
Sol siyaqty, Astanada ashylghan «Nazarbaev uniyversiytetinin» bolashaghy zor boluyna tilektes ekenin, biraq ashylmay jatyp, ony segiz jýz jyldyq tarihy bar Kembridjge tenestiruding artyq ekenin aitady. «Jalpy, qanday bolsa da uniyversiytetting ashylghany dúrys. Bilim oshaghynyn, onyng halyqaralyq dengeyde bilim bergenin men qoldaymyn. Sannan sapa tuyndaydy degen sóz bar. Biraq ol shynymen Oksfordtyn, Kembridjding dengeyinde bola ala ma? Bizdi sol qyzyqtyruy kerek. Mening búl mәselede kýdigim bar. Maghan oqu ornyn baghala dese, әueli ýsh faktordy aitar edim. Birinshiden, onda qanday professor sabaq beredi, onyng qanday ghylymy júmysy bar? Ekinshiden, onyng kitaphanasy qanday? Ýshinshiden, onyng studenti ghylymy olimpiadada qanday jetistikke jetti? Osy ýsh parametrdi aitsanyz, men ol oqu ornynyng qanday ekenin aityp bere alamyn».
Al «Alash ainasy» gazetining tilshisi Seyilbek Asanovtyn: «Jastar jekemenshik oqu oryndaryna nege qúmar?» degen saualyna akademikting jauaby qysqa boldy. «Mening biluimshe, jekemenshik uniyversitterding memlekettikten basty aiyrmashyly- ghy - onda burokratiya azdau. Al memlekettikte burokratiya on ese kóp. Bilim sapasy jóninen de memlekettik oqu oryndary bәsekege qabilettilik tanyta alyp otyrghan joq. Meninshe, bar mәsele osynda». «Songhy kezde ghylymy ataghy bar adamdar kóbeyip ketti. Biraq búl ghalym kóbeydi degen sóz emes. Faktimen sóilesek, ameriykalyq matematiykterding eng jogharghy reytingisine say keletin elimizde bir adam bar. Onyng dengeyi halyqaralyq ólshemmen - 140. Odan keyingi ghalymnyng kórsetkishi - 70. Sosyn otyzdyng tónireginde ýsh-tórt adam bar. Al býkil Qazaqstan boyynsha jalpy sany jiyrmagha juyq ghalym sol tizimge kiredi. Reyting degenimiz ne? Ol, mәselen, sizding - jurnalisting maqalasyn qansha adam oqyghany siyaqty baghalau. Yaghny janaghy jiyrma matematikting dengeyi bar, qalghany týkke jaramaydy degen sóz.
- Al jastargha keler bolsaq, ókinishke qaray, toqsan ýshinshi jyldan beri bizde ýlken ýzilis boldy. Men sol kezderi eng jas doktor atanghan adammyn. Qazir jas doktorlar kóbeydi. Biraq matematikter joq. Men әli kýnge deyin jas ghalym atanyp jýrmin. Ol maghan da, bizding ghylymgha da úyat».
«Jas Qazaq» gazetining tilshisi Fariza Bayeli «bar mәsele qazaq ghalymdarynda izdenisting joqtyghynda boluy mýmkin» degen oy órbitti. Búghan jauap retinde Asqar Júmadildaev ghalymdardy emes, jýieni syngha alghanymyz dúrys ekenin aitady.
«Ghalymdargha tas atudyng qajeti joq. Ol shәkirt aldyna kelip, bilgenin aitady. Bilmegenin qaydan aitsyn? Onyng qolynda túrghan kóp dýnie joq. Juyrda matematikadan halyqaralyq oliympiadada tórtinshi klastyng balalary tórtinshi oryn aldy, segizinshi klastyng balalary da sonday oryndargha ie boldy. Al erten-aq olar joq bolady. Matematikadan olimpiadany grant ýshin jenip alyp, sol grant arqyly nan tabu ýshin basqa jenil salagha kete barady. Qazaqta «Esekting kýshi adal, eti aram» degen sóz bar. Sol sóz naghyz matematikagha arnalghan. Elding bәri jek kóretin ghylym - matematika, balalar qorqatyn ghylym - matematika. Al týsine bilgen adamgha bizding barlyq ghúmyrymyz matematikagha negizdelgen.
- Tәuelsizdigimizge jiyrma jyl toldy, «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha shetel oqu oryndaryn myndaghan qazaq jastary bitirdi. Biraq solardyng biri eldegi matematika institutyna enbek etuge oralghan joq. Jartysy shetelde qalyp qoydy. Al oralghandary shen quyp ketti».
Asqar Júmadildaev elde 20 jyldan beri bilim salasyna jasalyp kele jatqan reformalardyng birde-biri nәtiyje bermegenin aitady: «Mening pikirimshe, reformanyng kókesi - bayaghy kenestik bilim beru jýiesine qayta oralu. Ár elding ýlgisin bir alyp, dalaqtap jýrgen reformalardan týk shyqpaydy. Ár kelgen jana ministr jana baghdarlama tyqpalamay, eski, dәstýrli, bastalghan isti ayaqtaugha tiyis. Sondyqtan alaókpe bolyp, әrkimdi bir qaytalap, reformalarmen jýgire bersek, bizding bilim men ghylym eshqashan damymaydy. Aytalyq, Ál-Farabidyng túsynda eshkim reforma jasamady. Biraq әlemdik dengeydegi ghalymdar boldy ghoy!».
Asqar-akademikting reforma jasau ýshin, biylikke barghysy joq eken. «Biylikte mensiz de adam jetedi. Birinshiden, onda meni shaqyryp jatqan eshkim joq. Ekinshiden, kýtip otyrghan da adamdy kórmedim. Óitkeni mening óz kәsibim eshkimning kәsibinen kem emes. Mýmkin, bastyq bolmaghan shygharmyn. Biraq bastyq bolu ózgeshe arman dep oilamaymyn.
Men kezinde deputat bolghan adammyn. Qazaqstannyng tәuelsizdigin qabyldaghan adamdardyng biri - men. Biraq sayasattyng men ýshin jaralmaghanyn týsindim. Sodan keyin ghylymda jýrgen ózi eki-ýsh-aq adam sayasatqa ketip qalsa, ghylymnyng jaghdayy ne bolmaq?! Ángimening bәri sayasatpen sheshilmeydi. Al, negizinde, reformany jasaytyn - matematikter. Kelimbetov te, Mәsimov te matematiyk.
Ras, matematikterding ishinde úrylary da bar. Biraq úrlau ýshin de adamnyng basy isteu kerek. Bәrin shashyp tastasan, úrlamaghanda qaytsin?!
- Al, shyndyghyna kelgende, biz ýshin kimning úrlaghany jaqsy - Mashkevichting be, joq Áblyazovting ba? Qazaqqa qaysysy tiyimdirek. Qazir Áblyazovti úry-qary dep qughyndap jiberdi. Al, negizi, ol aqymaq emes, basy isteytin adam.
Bizde óz bilimine emes, kókene iyek artatyn zaman tudy. Al bilimi men ghylymyna iyek artqandar Amerikagha ketip qalyp jatyr. Olardyng búl jýiege kóngisi kelmeydi. Múnda ghylymdaryn damytugha mýmkindik joq».
Asqar Júmadildaev qoghamnyng týrli qarsylyqtaryna úshyrap jýrgen bilimdi baghalaudyng testik jýiesine qatysty da oiymen bólisti.
Onyng aituynsha, búl jýie salystyrmaly týrde әdil baghalaugha mýmkindik beredi. Óz bilimine senimdi adamnyng tútyluy mýmkin emes. Al qazaq joq jerden problema tauyp, enbek etuding ornyna týrli qajetsiz súraqtarmen basyn qatyryp jýr:
«Shynghys han qazaq pa?», «Hantingtonnyng «Órkeniyetter qaqtyghysy» bola ma, bolmay ma?» dep basty qatyru qajet emes. Bolsa - bolar, bolmasa - qoyar. Odan da enbek etip, órkeniyetten artta qalmaugha úmtylayyq. Mening ómirlik filosofiyam - osy. Sirinkeni, shansorghyshty, teledidardy, kólikti oilap tapqan kim? Shved, japon, nemis! Biraq qazaq emes. Mine, mәsele qayda jatyr!».
Inga
Imanbay
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 45 (82) 15 jeltoqsan 2010 jyl.