Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 12575 0 pikir 18 Jeltoqsan, 2010 saghat 08:01

Jәdy Shәkenúly. Jastar poeziyasy jayynda tolghanys

Búl kýnde әdebiyette  «bolmay jatyp Beliyn­skiy, tolmay jatyp Tolstoy bolghandar» (M. Áuezov) kóbeydi. Abaydy aqyn emes, Qojabergen, Segiz serini qiyal keyipkeri deytinder shyqty. Qaytemiz - qúlaq bizdiki, auyz óziniki. Bardy baghamdaghannyng ornyna ony joghaltpaqshy bolghan «últ ziyalylaryna» buyrqanyp tasimyz, tayazdyghyna tanghalamyz. Eng sonynda «jana ghasyr shaldarynyn» minezimen ýndemey qútylamyz. Al jastargha kelgende taghy sol «ýndemestikke» salugha dәtimiz shydamaydy, tilimiz qyshidy.

Jastar shygharmashylyghy turaly sóz bolghanda әueli esimizge Maghjannyn  «Men jastargha senemin» degen óleni oralady. Onda aqyn:

Arystanday aibatty.
Jolbarystay qayratty  -
Qyranday kýshti qanatty.
Men jastargha senemin!
Kózderinde ot oynar,
Sózderinde jalyn bar,
Jannan qymbat olargha ar,
Men jastargha senemin! - dep aghynan aqtarylghan bolatyn.

Al sol jastar ýmitti aqtady ma?

Búl kýnde әdebiyette  «bolmay jatyp Beliyn­skiy, tolmay jatyp Tolstoy bolghandar» (M. Áuezov) kóbeydi. Abaydy aqyn emes, Qojabergen, Segiz serini qiyal keyipkeri deytinder shyqty. Qaytemiz - qúlaq bizdiki, auyz óziniki. Bardy baghamdaghannyng ornyna ony joghaltpaqshy bolghan «últ ziyalylaryna» buyrqanyp tasimyz, tayazdyghyna tanghalamyz. Eng sonynda «jana ghasyr shaldarynyn» minezimen ýndemey qútylamyz. Al jastargha kelgende taghy sol «ýndemestikke» salugha dәtimiz shydamaydy, tilimiz qyshidy.

Jastar shygharmashylyghy turaly sóz bolghanda әueli esimizge Maghjannyn  «Men jastargha senemin» degen óleni oralady. Onda aqyn:

Arystanday aibatty.
Jolbarystay qayratty  -
Qyranday kýshti qanatty.
Men jastargha senemin!
Kózderinde ot oynar,
Sózderinde jalyn bar,
Jannan qymbat olargha ar,
Men jastargha senemin! - dep aghynan aqtarylghan bolatyn.

Al sol jastar ýmitti aqtady ma?

«Bizding jas aqyn-jazushylarymyz әdebiyetke biz jastar taqyrybymen kelemiz dep edi. Asyl tastan, aqyl jastan degen halyq qaghidasy boyynsha ýlkenderimiz ýlken ýmit etkenbiz. Ol ýmit әli aqtalghan joq». Búl sóz Ghabit Mýsirepovtyng 1984 jyly Jazushylar odaghynda 82 jasynda aitqany. Qazirde qúnyn joyghan joq. Aldynghy buynnyng songhylargha kónili tolmaushylyq ótken ghasyrdyng sonyna kelgende talay danamyzdyng ókpesin qara qazanday qylghan týri bar. Dese de bargha qanaghat jasaytyn, alghy kýnimizge ýmitpen qaraytyn halyqpyz ghoy. Áuezov 1960 jyly «Jyl kelgendey janalyq sezemiz» atty maqalasynda: «...Sol jaydy biz ózimizding jastar tughyzyp jatqan qazaq poeziyasy, qazaq lirikasy jayynda aitqym keledi. Osy ýsh salanyng tabystaryn jana jyl kelgendey ónerding jana, jas qayratkerleri kelip, qazaqtyng muzyka, jivopisi, poeziya ónerine jana bir jyl kelgendey jaqsylyq әkele jatqan siyaqty» - degen bolatyn. Eskerte keterligi múnda Múhang prozamyz jayynda emes tek «qazaq poeziyasy, qazaq lirikasy jayynda» sóz qozghap otyr.

Onan keyingi tolqynda da Jastar jaghyna moyyn búryp, olardyng shygharmashylyghy turaly sóz qozghaghandar az bolghan joq.

Jastar jәne olardyng poeziyasy tónireginde Ábish Kekilbaev: «...Jasyraq kezderinizde, boylarynda quat bar kezde kóbirek oqyp, kóru jadylarynyzben qosa milarynyzdyng júmys jasauyn qúlpyrtynyzdar... Qazirgi jigitter әdemi sóileydi, al, jazghan kezde qate-qate jazady...qazaqtyng poeziyasynday myqty poeziya joq. Men ózge últtardyng әdebiyetin birshama bilemin, osynyng ishinde qazaqtyng ólenindey óte mәndi, óte әdemi, barlyq jaghynan jetilgen óleng óte az. Ásirese, jastar poeziyasy. Osy poeziyanyng dengeyine әdebiyetting qalghan janrlary da jeter bolsa - qazaq әdebiyeti eng bir damyghan, oqsauly әdebiyet bop shyghar edi... Qazaqtyng talanttylarynyng bәrine ortaq bir kemshilik - ózining jetken dengeyinde túra almaydy. Búl jaghynan olar aldyndaghy Júmeken siyaqty aghalarynan ýirenu kerek alipinist siyaqty... alghan shynynda qadalyp túra alghan», - dep ýmiti men talabyn qatarynan bildirse, Asqar Sýleymenov: «Úrpaq - úrpaqpen úrpaq. Agha buyn aghalyq qamqorlyghyn kórsetse, ruhany múranyng tarih qorjynynda qabattasyp qala bermeytinine esep berip otyr. Qazirgi jas - tarihtyng múrageri, sondyqtanda sol múrany jetpek jerine jetelep ketedi dep, sonyng azabyna da, auyrtpalyghyna da taymay barady dep ýmit artady. Búl  - senim, búghan qosa jauapkershilik. Agha ýmiti aq ýmit, ony aqtamaghanyng ózindi oigha, etekke tastaghanyn. Kim ózin tau tabanynan kórgisi keledi deysiz? Ádebiyetting jana buynyna, eng jas buynyna búl turaly әbden oilanu kerek. Ánsheyin kókirek qaghyp, qúrghaq maqtanudyng jetegine erip emes, ózderining tabysyna da, tabys kórine bermeytin tayyzdyghyna da shyn suretkershe asyqpay, aptyqpay, bayypty qarap ap oilanghany shart... Jana buyn jananyng jasaushysy bolugha shamasy jetpese, ýleskeri boluy kerek»  - dedi.

Aqyn Temirhan Medetbek jas aqyndardy «Altyn kópirlikter» dep atady.

Sóitip aldynghy agha buynnyng ózinen keyingilerge synmen, ýmitpen, kýdikpen qaraytyny mәlim boldy. Al biz...

Óz basym kezinde (2007 jyl 2 aqpanda) «Qazaq әdebiyetinde» «Jastar shygharmashylyghynda poeziya biyik, al proza ...» degen maqala jariyalaghan edim. Onda «Jastardyng poeziyasynan jalyndylyq, ósu kórem. Aqyn jandy halyqtyng úl-qyzdary buynsyz tildi býgingi kәdesine jýgindirip, últ әdebiyetine kәusar búlaqtay qúiylyp jatqany mereyimizdi ósiredi. Qazaqtyng qara shanyraghynda qaynap jatqan jyr qazanyna qarap toqtyqpen marqayasyn» deppin.

Qazirde sol sózim sóz. Demek osy arada bir kómeski súraq jatyr. Yaghny nege - poeziya biyik, al proza...? Endeshe aqyn bolmasaqta qara ólenge qanyghyp ósken qazaq balasy bolghanymyz ýshin siz bolyp, biz bolyp osy súraqtyng jauabyn izdep, qolymyzgha ilikken ólenderden olardyng bolmysyn izdep kóreyikshi.

Aldynghy buyn agha tolqyndargha bir kóz tastasaq, ótken ghasyrdyng sonynda qazaq әdebiyetining aspanyna kóterilgen jaryq júldyzdar az bolghan joq. Olardyng shoghyrynda T.Aybergen, J.Nәjimdenov, M.Maqataev, Q.Amanjolov, S.Mәulenov, Gh.Qayyrbekov, S.Jiyenbaeav, Q.Myrzaliyev, T.Moldaghaliyev, J.Jaqypbaev, O.Sýleymenov, M.Shahanov, F.Ongharsynova, E.Raushan, T.Medetbek, I.Orazbek, J.Ábdirash, IY.Saparbay, T.Medetbek, J.Bódesh, M.Aytqojina, Ú.Esdәulet, Gh.Jaylybay, S.Aqsúnqar, N.Ayt, M.Aqdәuletov, T.Ábdikәkim ... júldyzdary bar.

Olardyng izin basqan jas buyn ókilderinen ghasyrlar ólarasynda jarqyrap kózge týsken Gýlnar Salyqbaeva, Sabyr Aday, Bauyrjan Jaqyp, Svetqaly Núrjanov, Maraltay Rayymbek, Jaras Sәrsek, Tanakóz Tolqynqyzy t.b. sekildi jalyndy jastardy ataugha bolar edi.

Endeshe, «endi kimimiz bar?» degen saualgha tolyq jauap bere almasaqta, talpynys jasap jana ghasyrdan jana esimderdi izdep kóreyik. Osy arada jas aqyn anyqtamasy turaly oy bildire ketsek, ónerding jaspen ólshenbeytigin aitar edik. Áriyne, talant jaspen emes, enbekpen kórinedi. Óz halqyna ghana tanymal bolyp qalmay, aty әlemge mashhúr bolghan Bayron, Petefiyler jiyrma bes-jiyrma alty jyl ghana ghúmyr keshipti. Pushkiyn, Shoqan, Súltanmahmút, Tólegender otyzgha jeter jetpeste-aq talantyn tanytyp ýlgergen eken.

Osyghan qarap býgingi jastardy «jastar», «jas aqyndar» dep bólgennen kóri әdebiyetimizding «jana legi» dep ataghan da teris bolmas edi. Shyn mәninde mәsele olardyng atynda emes, zatynda - óleninde ekenin eskersek,  jayqalghan jas maysanyng kórkinen kóri, kýzde beretin dәnine ýniletinimizde de ras. Olay bolsa býgingi «qazaqtyng qara shanyraghynda qaynap jatqan jyr qazanyna qarap toqtyqpen marqayymyzdyn» sebebi  nede?

Qazaq ólenining bastauy qara óleng bolghanmen jyraular jyrymen eseyip, ózge últ әdebiyetimen qanattanghan Abay jәne Abaydan keyingi ozyq oily aqyndar legining poeziyamyzdy gharyshqa kótergenin maqtanysh etuimiz kerek. Qazaq әdebiyetining dodaly dýbirinde bir-birimen ýzengilese, auzynan aq kóbik búrqap, enteley shapqan dýldýlder toby kóp boldy. Aldy tizgin ústatsa, arty qaradan qalysqan joq. Osylaysha onymyzdan aiymyz jarqyrap, solymyzdan júldyzymyz tudy. Poeziya bayyrly­lyghymen be, shaghyn, ótkir janyrlyghymen be ósu, biyikteu jaghynda ejelden aq marqalyghyn kórsetip keldi. Prozamyzdan da oq boyy ozyp otyrdy.

Býgingi jastar jyryna ýnilsek, onyng ósu barysyn kóp jaqtardan bayqaugha bolady eken.

Jazba ólenimizding tegin tas betine tanbalaghan izderimizden izdesek, ol Týrkilik dәuirden - baghzy týrki eskertkishterinen bastau alady. Sol ýshinde tekti jyrdy tegimizden izdegen talay aqyn tamyryn terenge jayyp, jyryn arydan tolghady. Tórkinimizding tektiligin maqtan kórdi.

Týrik әdebiyetining maqtanyshy Mehmet Yurdaqúl:

...Men týrikpin, dinim, últym úly ghoy,

Óne boyym janghan otqa tolghanday..., - dep jyrlasa, qazaq týrkisinen shyqqan aqyn  Júban Moldaghaliyev:

«...Men qazaqpyn myng ólip, myng tirilgen...», - dep jyrlady.

Al, týrkilik tek turaly san qaytalaghan dana kókirek Maghjan:

Túrangha jer jýzinde jer jetken be?

Týrikke adamzatta el jetken be?

Keng aqyl, otty qayrat, jýirik qiyal,

Týrikting erlerine er jetken be?..., - dep asqaq ýn qatty.

Kóne týrkilik jәdigerler Kýltegin, Bilgeqaghan eskertkish­terinen bastau alyp jyraular jyry arqyly kórkemdik biyikke kóterilgen bayyrghy poeziyamyz tudyrghan ruhty jyrlardyng ýni әli tynghan joq. Atalar jalghaghan asau jyrlar yrghaqty poeziya týrinde últtyq aibat, ózgeshe keskindemesimen  úrpaqtarynan da ózindik enshisin aldy.

Demek, keshegi Temirhan, býgingi bizding jastar osy ruhty jalyndatyp, lapyldatyp jalghastyryp keledi desek esh qateles­peymiz. Sonday aqyndardyng qatarynan aryndy da daryndy jyrlarymen, seldegen sezimimen óleng ólkesine qosylghan bir top jas bar. Sol toptyng aldynghy leginde Úlarbek Dәleyúly Baytaylaq bar. Ásirese onyng songhy kezde jazghan jyrlarynda sonday týrkilik ekpin, jalyndy ósu bayqalady.  «Múnlyq» ólenin oqiyq:

 

Alty ailyq alys dalamnan asyghyp jetken bozdaghym,

Saghynyshymnyng myng týrli aruaghyn nesin qozghadyn?

...Asuda asu bel edi,

Anqyp bir soqqan jel edi.

Quanyshym da bar edi, qasiretim de kóp edi.

Keshigip jeter kóktemning sәlemin ala kelding be,

Qúladyn qústay qúmdaghy janymnyng shólin kórding be.

Ghasyr da emdep jaza almas jýrekke bitken múnym bar,

Hantәniridey qayghymdy qabaghymnan úghyndar.

Jylay da jylay jabyghyp jaylauda qaldy qaryndas,

Qaray da qaray qamyghyp qystauda qaldy tamyrlas.

Jazyqqa bitken býldirgen - jalang búttargha jem bolghan,

Jarlaugha bitken japyraq - shashylyp qara kóng bolghan.

Altaydyng beli aqseleu,

Aqseleu basyn ie me,

Anyrap qalghan qaryndas әli de bizdi sýie me?

Kóktoghay boyy kóp asu,

Asugha qostar qondy ma,

Júrtymda qalghan aqmoynaq, alypsoq arlan boldy ma.

Botasyn qorghap janbyrda, jelkildep boran ótinde,

Shanyraq salar qúba ingen bozday ma auyl shetinde.

Aqsengir basy aq múnar,

...Aghalar kenes qúrdy ma,

Jortuyl jolyn kýzetip jengeler jylap túrdy ma.

Qara shybynday qújynap bayyrghy qytay balasy,

Qaynaghan bazar boldy ma atamnyng qayran molasy... Osylay jalghasa beredi.

Jol jorghaday tógilgen әsem joldar esinizge eriksiz Kýltegin tastaryn oqugha, jyraulardyng jana ýnin estuge jeteleydi. Týrkining úrpaghy tiri eken ghoy dep Allanyzgha tәube qylasyz. Tamsana otyryp amalsyzdan kelesi jyrgha ýnilesiz. «Hat» óleni de tura osy ólenning ýndes jalghasy. Biraq basqa:

 

Selengige sel jausa da,

Orhon boyyn oq jausa da,

Men senderdi úmytqam joq bauyrlar!

Ár kesh sayyn saghynyshym auyrlar.

Kýn astynda kelem jalghyz tependep,

Jýregimdi qaldy búlttar mekendep.

Dauyl júlghan qayyndargha jýgirem,

Qúlap jatqan Ghún sardary eken dep...

Sender kórgen týsti men de kóremin,

Sender kórgen qústy men de kóremin...

 

Jylau, ezilu, egilu, erlik ruhty shaqyru degen osylay bolatyn shyghar. Búl ólenderdi búdan ary taldaghannnan kóri oqyrman ózi-aq terenine boylaydy. Ózining de týrki qazaq ekenine, osynday aqyn úly barlyghyna, jana poeziyany da osylay sóilete alatynymyzgha maqtanatyn bolady. Amalsyzdan «Selengige sel jausa da,

Orhon boyyn oq jausa da...» - dep aqynmen birge kýbirlemeu qolymyzdan kelmeydi. Ary qaray oqimyz.

Senerimdi joghaltsang da, deregimdi joghaltpa!

Ólenimdi joghaltsang da kógenimdi joghaltpa!

Jegi múndar jandy jese jel ótinde túryp men,

Jelden sәlem jiberemin,

Jerden auyr ýmitpen... Mine, biz anau-mynau emes naghyz aqynnyng - týrkiden qalghan «kók bóltiriktin» ýnin estigendeymiz. Tek syrtqy súlulyq qana emes, últtyq ruh, tereng pәlsәpa, ishki úran qamshynyng órimindey jymdasyp jatyr. Qaytalau, balandyq, jalang elikteushilik emes, qalyptasqan aqynnyng auyzdyqsyz jyryna qúlaq týrip, talantyna tamsanyp otyrghandaymyz. Endi ólenning ayaqtauyna nazar audarayyq:

«Selengini sel alghan joq!

Jau aldy,

Orhonsudy oq alghan joq!

Dau aldy.

Dәm búiyrsa qúshaghyna bir qysarsyng olardy...».

Qaytqan qústyng ghazalynan u iship,

Men júbatyp túrmyn sherli anamdy...

Aqyn jýregi osylaysha ózining joghyn - týrkilik tegin, týrik qaghanaty zamanyndaghy baytaq dalasyn, bahadýrlerin ansap sary dalanyng tósinde zar jeliske salady. «Kýltegin» jyrynyng jana ghasyr tilimen, jana ghasyr jyrauymen til qatuy ghoy búl! Babalar qolynyng taby qalghan balbal tastar qayta sóilep jatqan joq pa? Áriyne, moyyndau kerek! «Dәm búiyrsa qúshaghyna bir qysarsyng olardy...» - mine, búl tiri ruhtyng shaqyruy. Babalar amanatyna degen oghlannyng ýmit-senimi men jan aiqayy! Aqtamberdi men Mahambetting «auzynan týsken» aqyn inisi úmytyp bara jatqan jaylardy esimizge salyp bórili bayraqty tik kóterip túr.

Úlarbekting barlyq óleni tórt ayaghynan tik túr deuden aulaqpyz. Dese de onyng aqyn bolghanyna, jas poeziyagha ÚLAR aqyn­nyng beynesimen kelgenine quanyp otyrmyz. Onyng ózge ólen­derininde týngi ottay jylt etip kózge týsetin sәuleli joldary bar:

Tauyn ansap taghaty úshqan bir aqyn,

Ay betinen óz qabirin qazady...

(«Jalghyz emen japyraghyndaghy jyr»).

Degenmen de múnday tabysty tarmaqtar asa kóp emes. Oqta-tekte basqalardy qaytalaytyn sózderde úshyraydy. Keyde ylghy da týnilu, jylau, qarghanu sekildi bir saryndylyqqa da jolyghyp qalasyz. Múnyng bәrin bergeninen bereri kóp aqynnyng aldaghy jerde týzetip alatynnyna kәmil senemiz. Jalpy Úlarbektin:

Aybarynan qalghan sonau-u-u Oghyzdyn,

Saby synyq men bir eski qobyzbyn, - dep ózi aitqanday jyraular ruhyn janghyrtyp janasha leppen jazghan ólenderi ómirsheng bola berse eken degen tilegimiz bar.

Mahambet, Maghjannyng ruhty jyrlaryn tiriltkendey júbanysh syilap jýrgen taghy bir top jas bar. Olar birde jyraularsha tógilip, endi birde Maghjansha kýbirleydi. Taghy bir qyrynan qarasanyz mýlde basqa. Izdenis, sonygha qanat qaghu, ózgegege úqsaghysy kelmeu quanyshymen, janalyghymen jetelep otyrady. Sol toptyng bel ortasyndaghy Bauyrjan Qaraghyzúly jyrlarynan da jastyqqa tәn asaulyq pen poeziyagha tәn jana ekpin birden bayqalady. Bauyrjannyng Maghjangha arnap jazghan «Aqyn ruhymen syrlasu» óleni sonyng ýlken mysaly.

Kere qarys mandayynan gharyshqa jol salyp,

Shahittik Er ghúmyr shalqyghan!

Súnghyla sertinde bodandyq bulyghyp,

Dúghaly sózinde Azattyq anqyghan!

Arystan jýrekti, abadan minezdi asylym!

Ajaldy jylatyp, aibyndy ot jyryn,

Jalghandy júbatty perishte pәktigin.

Jan múnyn sóiletip,

Ar qúnyn qúlpyrtyp,

Alashtyng deminen Júmaqtyng suretin biyletip,

Keshegi kerauyz satqyndy sastyryp,

Býgingi sorauyz jaltaqqa qastyghyp,

Kónilding kóginde qyranday susyldap,

Jýrekting qobyzyn kýnirentip,

Qosh kelding bizderge Aq Sәule - Aqtyq Ýn!

.......

Týbi bir Týrki ýshin,

Altayday  qúlazyp,

Arqaday anyrap,

Túrannyng tósine júldyzdy oilary jamyrap...

 

Dalanyng kóshpeli Obalyn oilaghan  -

Sananyng mәngilik Shyraghy.

Oyynyng kiyeli túmary,

Ruhy susasa susyndar qasiyet búlaghy  -

Sendegi Ansardyng zarymen,

Ýmitting qanymen kóktegen jazbalar,

Qazaqtyng Esinde Des bolyp jayqalyp,

Jusanday búrqyrap túr әli!

Sar tap bolghan sanamyzgha aq boranymen - bostandyq jelimen anyray kelgen jas aqyn keshegi әz agha - Maghjanmen syrlasyp, ol ansaghan azattyq tanynyng arayyn, elining egemendigin, halqynyng qaysarlyghyn emirene jyrlaydy.

Kirpikte marqasqa quanysh móldirep,

Kózimning ishinde Kók Tuym jelbirep..., - deydi.

Qanday әdemi!

Qúldyq kezende qyzyl tudy jetpis jyl jyrlap, onyng «balghasyn» batagha, «oraghyn» «otty jyrgha» ainaldyrghan qazaq aqyndarynan kók tudy jyrlaghan birde-bir óleng taba almay sharshaytyn kezderimizde joq emes. Al Bauyrjan inimiz ózgeshe - «Kózimning ishinde Kók Tuym jelbirep» deydi. Nege quanbaymyz?

Ruhty kóteru ýshin sol ruhty kóteretin últtyq qúndy dýniyelerimiz ben jeke túlghalar obrazy әdebiyetten ózining shoqtyqty ornyn kórsetip úrpaqqa ýlgi-ónege boluy kerek qoy. Maghjan «Batyr Bayandy», Múqaghaly «Rayymbekti» sol ruhty kóteru ýshin jazbady ma. Bauyrjandar Maghjanmen syrlasyp onyng ruhyn ortamyzgha әkelip janasha sóiletip jatsa, ólenning jana týrimen - ózindik tynysmen jetkizip jatsa bostyghymyz tolyp, kónilimizding kókjiyegi keny týspey me! Jana taqyrypty janasha jyrlaugha kelgende Bauyrjannyng jana sózderi de kóp:

«Jýregimen jymiyp,

Bizding jaqqa sapar shekti jas ýmit»...

«Qanymyzda quanysh kýldi móp-móldir».

... «Qara tәnning qauyzynda biylegen,

Jasyl Jannyng appaq-appaq armanyn»,

«Shóp batasyn oqyghan kóktem sayyn talyghyp», - degen tektes әdemi tirkester onyng aqyndyq jolgha, sóz ónerine bet búrghanyn anyq anghartady. Dese de keyde sheshendikke salynyp, sapyryp aitamyn dep qúrghaq sóz quarlyqqa, maghnasyzdyqqa boy aldyratyn «әttegen-ayy» da joq emes. Aqynnyng izdenis ýstinde ekenin eskersek, onday bolmashy kinәratty týzetip alugha әl-quaty, qalam qayraty qaptal jetedi.

Baghzy jyrlarda Kýlteginning eldi qorghau iydeyasy - jyrdyng mәngilik altyn dingegine ainalyp, ejelgi týrkilerding eng basty iydeologiyasy - tughan jerge degen, tughan elge degen mahabbaty men egey  erlikteri bolyp otyrghan. Atap aitqanda,  Ony úrpaq sanasyna sindirudi kózdep, jigerin janyp, otanyn, últyn, erkin­digin qorghaugha shaqyryp otyrdy. Halyq ishindegi alauyzdyqtyng kesiri týrki halqynyng joyylyp ketuine әkelip soqtyra jazdaghanyn da aitty. Oghan sebepker bolghan jaularyna jaghympaz­danyp, olardyng aldauyna ergen týrkilerding atqaminerleri ekeninde jazdy...

Sol tústyng «aqyndary» Týrki batyrlary men danyshpandary bolghan Kýltegindi, Tonykókti, Bilgeni jyrgha qossa, Al bizding jastar... Osy jaghynan qaraghanda sol týrkilikting jastar jyrynan solghyn tartyp jatatyn tústarynyng bar ekenin de bayqap qalamyz.

Keyde búlardyng jyryn oqyp otyryp qanattanghanynyz sol qanatynyz kýiip qalghanday ýmitsizdikke salynatyn kezderinizde bolady. Osy jaghynan qaraghanda keyde poziya ýshin sol týrki erligin tu etken, ruhymymyzdy dýr-dýr silkindiretin Aqtamberdining asau tolghaulary, Mahambetting marqasqa jyrlary, Maghjannyng últshyl ýni, Múhtardyng kýsh-jigerdi tolqytatyn otty ólenderining de kerek ekenin de sezemiz. Búl jaghynan Úlarbek pen Bauyrjannan kýterimiz kóp.

Dese de jana zamannyng Mústafa Óztýrigi, Bekzat Sattarhany kórkem әdebiyetten qanday oryn aldy? Qytay әdebiyeti men ónerine nazar salsanyz olardyng shygharmasynan býgingi jana zaman batyrlaryn onay tauyp alasyz. Jәne kýnde tughan «batyryn» kýnde tu etip óspirimderining ýirenu ýlgisine ainaldyryp jatatyn jaqsy daghdysy taghy bar. Bizde? Sol bayaghy Abylay, Qabanbay, Bógenbay, Jәnibek... Jana batyrlar jyry nege joq! Týr jana, týpki mazmún týrkiniki bolyp, qazaqqa tәn ruh syilay alsaq jyrlarymyz qúlpyryp otyrmas pa edi. Osy jaghynan qaraghanda aqyndarymyzdyng týnilu jyllarynan kóri ruhty jyrlary da kóp bolsa eken dep tileymiz.

Bizding týrkilikti qazaqy dәuirge jalghap, qara ólendi qanat qylghanymyzgha da az bolghan joq.

Qazaq qara ólenining qasiyteti Abay bolyp qanattanyp, Múqaghaly bolyp múnlyq syr shertti.

Qara óleng qazaq bolyp jaratylghan әr bir jannyng kindigi bir egizi siyaqty. Ana bolyp bosaghany attau aldyndaghy kelin kórispen (qara ólenmen) bosaghany attaydy. Omyrauyn alghash ret balasynyng auzyna besik jyrymen salady. Ómiri de ólenmen órilip, eng sonynda sol ólenmen - kóris-joqtaumen qara jerding qoynyna kiredi. Sol ainalayyn qara óleng qazaq ýshin - shejire-tariyh, el jaghdayyn, jer jaghdayyn atadan balagha әuletten әuletke sharshamay shertip keldi. Abay ony týrlendirip janasha sóiletti. Sol qara óleng Qasym, Syrbay, Múqaghalidyng zamanyna kelgende kósile shapty. «Kýpi kiygen qazaqtyng qara óleni shekpen jamyldy». Sóitip qara óleng týr jәne mazmún jaghynan qatar ósip, jana zaman, jana ghasyr jyrshylarynyng da altyn ózeginde ot bolyp lapyldady. Býgingi jastar poeziyasynan da ózindik ornyn tapty.

Nesipbek Ayt, Marfugha Aytqojina bolyp jalghasqan qara óleng jastarymyzgha kelgende de sharshap-shaldyqqandyq bildirmedi. Halqynyng qaymaghy qalyng shúrayly sózinen óris alyp, ózining kóz toyghysyz kórkem dalasynday týrlene bildi. Býgingi jastar jyryna ýnilgende Múrathan Shoqan, Erlan Núrdyhan, Miras Asan siyaqty asau jyrdy auyzdyqtaghan ekpindi lep tәtti jyrymen tamsantyp jýr. Ásirese qazaq ólenine ózgeshe boyau, ózindik ýn sinirgen Erlan jyrynyng eleni ózgeshe.

2002 jyly «Aqbota-Sh» baspasynan shyqqan «Talbesik» atty jyr jinaghyna kirgen ólenderimen atajúrttaghy agha-bauyryna alghash tanys bolghan Erlan Núrdyhanúly sol kezding ózinde-aq biraz aghalaryn eleng etkizgen edi.  Shynjandyq jastardyng sol jyr jinaghyna Q.Ysqaq, Gh.Jaylybay, K.Ahmetova, J.Bódesh sekildi qalamgerler qatarynan lebiz bildirip, ózindik baghalaryn da bergen bolatyn. Q.Ysqaq: «Asyqpaytyn, jol jorghaday әsem yrghaq, syldaraghan búlaq kózindey erkin tógilip jatqan zorlyqsyz úiqas, sosyn suret, saghynysh bop jýrekti shymshyghan pәk sezim, kónil kýi, sosyn qonyr ýn! ...», - dep eljirese, «jyr jauharyn izdep shyqqan әr jas aqynmen jýzdesken sayyn óz basym bir keremet kýy keshemin. Olardyng aq samal syrynan arda ólenning órisin kórgendey bolam. Jastardyng jýrek  lýpili, sezim dirili janyna jaryq núr seber jarasymymen quantady» dep tebirenip edi Gh.Jaylybay.

Sodan bergi az da kóp te emes, segiz jyl ishinde Erlan esimi qazaqstandyq biraz oqyrmangha tanys boldy. Tamsantty da. «Qazaq әdebiyetinde» Q.Iliyasúly siyaqty aghalary azda bolsa ong pikirler bildirdi.

Óndir qara súlu týn,  su jaghasy  -

Jalynayyn japyraq shulamashy,

Aynalayyn aq tolqyn tulamashy,

Otyrayyn shoshayyp shoqydayyn,

Kirpigindi salqyn shyq sulamashy...

Erlan qonyr dalanyng bir bólshegine ainalyp, súlu týnning qoynyna óz erkinshe sýngiydi. Jasandylyqsyz dala úlynyng tilimen tógile jóneledi. Óz bolmysymen, boyamasyz, bóten sózsiz, qamshyynng órimindey júmyr jyrgha bas iymey amalynyz joq.

Aq mahabbat!

Sen syilaghan kýy qyzghyn,

Alghys saghan, sýikimdi múng sýigizdin.

Saghynyshtyng saptyayaghy taghy da

Erneuine erinimdi tiygizdim...

«Saghynysh» - bir qaraghanda әdebiyette jauyr bolghan taqyryp. Al Erlannyng saghynyshy mýlde basqasha. Tek Erlansha «saghynady» - shóldegen, saghynyp-sarghayghan, kenezesi kepken erin «saghynyshtyng saptyayaghyn» izdep kebersiydi.. Sizding de tandayynyz qúrghaydy. Erininizdi jútyna jalaysyz. Saghynyshqa ghana emes, Erlannyng aqyndyghyna eriksiz tamsanasyz. Búl - aqyngha til bitirgen poeziya qúdireti!

Qút mekenning qúlaghynda syrgha jaz,

Syrgha jazdyng synghyrynday tyrna, qaz.

Mausym degen mahabbatqa mas aqyn,

Al aq dala alaqanday bir qaghaz.

Meyli ór, meyli eniske salynyz, Erlan jyry jol jorghasynan janylmay, «su tógilmes, mayda qonyrlyghymen» kósilte josylyp bara jatady.

«Aqyndar-ay, aq sarayyn shang basyp,

Jýregine órmekshiler tor qúryp»...

«Etegin aq kóilekting kólge malyp,

Ay jylap otyr әne dónge baryp».

«Tolqyghan torghyn jeldi jamylshy qyp».

«Aspannyng eski paraghyn bútaghym jyrtyp».

«Sergeldeng sudyng kiygeni kóbelek kóbik».

Osylaysha «ótkirding jýzi, kestening bizi sala almas» órnegimen órile beretin, tógile beretin jahút joldar alaqangha qonghan aspannyng monshaghynday jarqyrap, jadyratyp jýrekterge sәulesin shashyp otyrady.

Qop-qonyr әuen, qonyr ýn, dombyranyng ishegine, qobyzdyng kómeyine jasyrynghan saghynysh, múng bәri de kónilge qonymdy jýrekti shymyrlata til qatady. Alystan, alty qyrdyng astynan talyp jetken osy ýn býgingi qazaq poeziyasynyng jasyl baghyn ay núrynday aimalap, kiyeli qúsynday sýiedi. Múqaghalidyng múnly jyry Erlangha ainalyp basqasha tolqidy.

Jastar shygharmashylyghyndaghy taghy bir lep shyghystyq ýlgi. Shyghystyq ýlgining negizi bizge islam dini arqyly kirdi. Tipti islamgha kirerding aldy-artyndaghy buddizim men shamandyq dinder talasynday músylmandyqty joqqa shygharushylyq pen kýmәn jәne syqaq jyrlary da keninen tarala bastaghan edi. Sóitip islamdy negiz etken músylman halyqtarynan kóptegen aqyndar shyqty. Aytalyq, Rudaki, Ferdausi, Omar Hayyam, Fizuli, Saghdi, Jәlelden Rumi, Hafiyz, Dehleviy...osy toptyng basyndaghy esimi aldymen atalatyndar boldy. Tipti Gete, Pushkiyn, Lermontov, Eseniyn, Bloktarda búl joldy soqpay óte almady. Kóp aqyndar shyghystyq osy ýlgini «sofylyq ilim» tónireginen qarastyrady.

Búl dәstýr bizding әdebiyetimizde Ahmet Iassaui, Mashhúr Jýsip Kópeev, Abay, Shәkerim,  Aqyt jyrlarynan da kórinis berdi. Jalghyz «Myng bir týnnin» ózi qazaqtyng talay aqynynyng dastan-poemalaryna arqau boldy.

Býgingi әdebiyetke sәp salar bolsaq, elding bәri batysqa qarap manyrap jýrgende shyghystyng jeline betin bergen bir aqyn júrttan ózgesheleu kózge týsedi. Onasha kýisep, onasha jusap, jartastyng iyghyna shyghyp, túmsyghyn kótergen sol «ker búghynyn» esimi Múrat Shaymaranúly!

 

O, mening shyghysym - әserli shyrayym,
Anyzday aitylyp túratyn kýn- aiy.
Esimdi bilgennen ertegindi emdim men,
Eliktep keldim men elesine údayy.

Sen jaqtan atpaghan tang býgin - qara tan,
ózimde meken bar, sózimde joq otan.
Týsimde samúryq minip ap, (o, Tәnir!)
Kýn tuar tústargha zymyrap baratam.  ( «Shyghys ertegisi») Búl aqynnyng jýrek sózi. Ólenning ózi aityp túrghanday Múrattyng «shyghysqa ghashyqtyghy» osylay bastalghan.

Ol «Hafizge shaghynu» óleninde:

 

Jamau-jamau bolsada shekpeninning óniri,
Elikteydi bir saghan tәkapparlau ómirim .
Súlulargha inkәrmin qayyng - baltyr, gýl - erin,
Sol erinde boyau bop túrghan mening jýregim...

Qabaqtary bolghasyn qiylghan bir ay mýsin,
Men núrly aidy jyrlaymyn,
Jyrlaymyn ham qayghysyn.
Ásemdikting әseri quat berip songhy shaq,
Baqyt eken shayyrgha asqaq jýru sen qúsap ..., - dep ózinin

shyghys shayyrlaryn pir tútqanyn jasyrmaydy. Jәne de aqyn ózi ústanghan osy joldy býgingi poeziyamen qabystyryp, ary qaray damytyp eshkimge úqsamaytyn jana bir baghytqa qaray bet búrady. Búl baghyt shyghys shayyrlaryn ýlgi etip bastaldy desekte, ózi eliktegen túlghalardyng qúshaghyna qúlay ketetin jalang tabynushylyqtan mýldemge aulaq. Endigi jerde Múrat bolyp qana jyr tolghaydy.

 

«Týnilu» atty óleninde:
Bәri solay bolatynyn úqtyryp,
Qantar ótti, kózqarasy súp-suyq.
Jalghyz shyraq -
(jana-jana biltedey)
Bitti ýmit.

Aqpan keler - asyqqan bir jolaushy,
Saqa - kónil, týspeysin-au sen alshy.
Kóbelek - qar, kóz aldymda kólbemey,
Joghalshy!

Túman - joldar,
Kýmәn - joldar,
Týl ónir,
Aqyn - jýrek, jyla, jyla, jýde bir.
Aqqa boyap sen әure bolghanmen,
Kir ómir.

Jauhazyn bop qúlaqtary qalqayghan,
Kóktem keler, janyng janyp órt oidan.
Kóktem be búl,
Kókteming de kóktiyn!
Gýlding bәri qartayghan.

Tamyr týgil, tasty eritip jyluy,
Sosyn taghy jaz keledi bir úly...
Meni múngha shaqyrady aqshamda,
Shegirtkening shyryly.

Uaqyt bergen uaghdasyna senermiz,
Senermiz de uatylyp, semermiz.
...bәri solay bolatynyn úqtyryp,
Keler kýz...

Kemiredi keudemdi bir batyl - әn,
Kemerge úrghan tolqynymdy sapyram.
«Ómir - jalghan!» sony bile túrsam da,
Qiyalmaymyn, ah úram...

Mine osylaysha aqyn endigi jerde ómirdi ghana qiya almay túrghan joq. Ómirdi jyrlaghan ózindey aqyndy, ólendi qimay túr. Kýnderding kýninde ótip ketetini, «ómirding jalghandyghy» jәy ghana aitylmaydy, jyr ózeginde býgingi kýnning qayghysy, zamanyynng ashy zapyrany jatyr. Al beyneleu jaghynda qarapayym, jasandylyqtan, zorlanudan ada. Erkin tógilgen.

Múrat jyrynyng taghy bir ereksheligi әr óleninde ózining jarqyraghan tana-monshaghy bar. Júrt jauyr qylghan sóz emes, terennen sýzip alghan injudey taza joldar jii kezigip otyrady. Ana tilining qaymaghyn qalqyp, qajetinshe kósiledi.

Sen biyledin, Aydyng uyz sәulesi
Túrdy jamap iyghynnyng jyrtyghyn...

Al, adamdar sening әsemdigindi
Kózderimen sheshindire bastady...

(«Balghyn tәning eski kóilek ishinde»)
«Sol bir eski әuenderge...» atty óleninde kóshe boyynda әn salyp túrghan qayyrshynyng miskin kýiin sherte kelip, ólenin:

Bizdi qoyshy, Almatynyng ózi de,
Qolyn jayyp kókten qayyr súraydy, - dep ayaqtaydy.

Taghy bir quanarlyghy aqyn alghashqy ólenderinde «Hafizge ilesip» «sharaphana» men «súlulardy» kóp tónirektegen bolsa, keyingi ólenderinle «Allah» esimin qaytalap, shynayy aqiqatqa bet búrady. Ony «ALLAH-tyng sureti», «Aqyn ólimi» ólenderinen bayqaugha bolady.

Keyde bir ólenindegi sózderding ekinshi óleninde qaytalanuy onyng aqyndyghyna kólenke týsire almaydy. Aytalyq bir óleninde «Kózderimen sheshindire bastady» dese  («Balghyn tәning eski kóilek ishinde»), ekinshi óleninde «Kózimen san súludy sheshindirip» deydi.  («Beyisting jasyl siraq әsem qúsy»).

Demek, Múrattyng aqyndyq asau shabyttyng arghymaghyn taqymyna basa bilgen tanymal aqyndardyng birine ainalghanyn moyyndau kerek. Jas jaghynan qaraghanda «jas aqyn» bolma­ghany­men poeziyagha ózindik betpen kelip, «shyghysqa qayta til bitirgen», ghazaldardy janghyryqtyryp, jastardy qanattandyryp jýrgen Múrat aqyndy attap ótu mýmkin emes.

Býgingi kýnde kóp aitatynymyz jәne әuliyedey bas shúlghyr shúrayly órisimizding biri batystyq ýlgi. Batystyq ýlgining әdebiyetimizdegi bastauyn Abay men Shәkerimning audarma jyrlarynan qarastyrsaq qatelese qoymaspyz. Osy arada batys әdebiyetining ókildik ýlgisi sanalatyn modernizm jayynda aita ketuding de artyqtyghy bolmas.

Modernizm (Modernism) әdebiyeti HÝIII ghasyrdyng ortasynda - romantizm, realizm sekildi bayyrghy әdebiyettik ýlgilerge qarsy nemese onyng basqasha beynelenu әdisimen  kemeldengen týri negizinde qalyptasqan aghym. Ol janasha týrlenip, postmodernizm (postmodernism) dep atalghan. Qarapayym sózben aitar bolsaq postmodernizm әdebiyeti modernizm әdebiyetining dәstýrli әdebiyetpen otaspaytyn tәsilderine múragerlik ete otyryp, ony eng joghary órege kóterip qana qalmay, ary qaray damyghan týrde, modernizm әdebiyetining týrlishe tәsilinen de ózgeshe, ózine ghana tәn beyneleu әdisterin qalyptastyru negizinde tughan.

Postmodernizm jayynda jalang aighaymen danghazalap jýrgenderding kóbi ózderining neni aityp jýrgenin bilmeydi. Tipti bir qyzyghy sәti týsip әlem әdebiyeti ókilderimen súhbattasa qalsanyz olardyng alpys payyzdan astamy: «Aynalayyn, men sol «izmindi» bilmeymin. Jәne de sol «izm» ýshin jazyp jýrgen joqpyn. Men «izmdi» emes, «izm» meni tauyp aldy. Júrt ózi solay atap jýr eken, atay bersin!» dep jauap beredi. Senbeseniz Heymengueymen syrlasynyz, f.gh.d, professor Aslan Jaqsylyqovtyn: «Mening shygharmalarymyzdy postmodernizmge jatqyzady. Biraq men osy aghymmen jazamyn degendi aldyma maqsat qoymaghan edim. Tipti, sol aghym tónireginde izdenisterdede bolghan joq. Biraq synshylar «Sny okayannyh» degen tórt tomdyghymdy postmodernizmge jatqyzady» («Qazaq әdebiyeti» 5.02.2010 №5) - degenin oqynyz. Sosyn Heymengueydi úlyqtau­shylardyng ony aldymen «izmnen izdegenin»,  A. Jaqsylyqovty kókke kótere maqtaghandardy eske alynyz. Órening ýstindegi qúrtqa qoly jetpegen bala qiyaldaghylardyng «tamsanuyn» oilanyz.

Aghylshyn tilindegi «post» sózining uaqyt janalyghyna emes, sapagha qaratylghanyn eskersek postmodernizm degen ataudy ortagha qoishy ony jana әdeby qozghalys retinde paydalanghan. Postmodernizm әsilinde modernizm әdebiyetining nәziktigi men syrgha toly júmbaqtyghyn týzetip, jay oqyrmandar jenil qabyldaytyn jana әdisti jaratudy maqsat etse de is múnyng kerisinshe bolghan. Angliyalyq synshy David Loj: «Modernizm әdebiyet - kórkemóneri beyneleu jaghynda janalyqqa boy úramyn dep qansha kýrdelesip ketse de biraq oqyrmandardyng shygharmanyng manyzy men maqsatyn týsinu mýmkindigi bar edi...Postmodernizmdik shygharmalardy oqyghanda oqyrmandardyng qiynshylyghy әrqashan olardyng týsiniksizdigi emes  qayta qúbylmalylyghynda bolsa kerek.  Búnyng ózi postmodernizmning ózine ghana tәn qasiyeti» - degen eken. Endeshe bizder osy býgingi «nәziktigi men syrgha toly júmbaqtyghy» basym, «týsiniksiz» «qúbylmaly» «shenberding syrtyndaghy» dýniyelerge qalay qaraymyz? - degen súraq tuady. Janalyqqa ýrke qarau, ýrke qaray otyryp oghan boyymyzdy ýiretu, qabyldau ejelgi әdetimiz. Olay bolsa әlemding әdebiyettik ozyq ýlgilerine elikteu jәne onyng qazaqy bolmysyn jasau - jana aghymshyl jastarymyzdyng ghana emes әdebiyetimizding de múrat-maqsatynyng biri, kimde kim qashyp qútyla almaytyn zamana aghymynday әdebiyetting taptauyrynsyz paraqtary. Quanarlyghy býgingi qazaq poeziyasy osy saualgha ólenmen jauap izdep, әr aqyn shamasynsha izdenu ýstinde eken. Ásirese, jastar legi tipten solay.

Al jattandy teoriyashyldardyng postmodernizmdik ýlgisinede keletin, oqyrmannyng da súranysyna jauap bere alatyn qanashama qalamgerler bar. Qazaq әdebiyetindegi Múhtarlardy, A.Sýleymenov­ty, O.Bókeevti jana zaman әdebiyetinen jat dep kim aita alady. Áriyne, olargha degen әdebiyetting de baghasy biyik, oqyrmany da sýiip oqidy.

Jana buyn aqyndardan Esenghaly Raushan, Tynshtyqbek Ábdikәkim, Gýlnar Salyqbay, Súraghan Rahmet jyryn qay qazaqqa týsiniksiz dep aita alamyz. Demek, búdan janany jatyrqama, kóneni kózge ilmey qoy ma, kóneni jana ýshin, janany kóne ýshin qyzmet ettir, әdebiyetting biyik shoqtyghyna talasa alatyn, halyqtyng da qajetin qanaghattandyra alatyn ortaq oily shygharma jaz degen sóz kelip shyqpay ma? Jәne de әlemdik әdebiyetting órine ózge bireu emes, qazaq bolyp shyghudy týsindirmey me! Biz elge qarap emes, el bizge qarap elikteytindey jaqsy әdebiyetting ýlgisin nege jasamaymyz?

Osy jaghynan qaraghanda jastar poeziyasynda Aqberen Elgezek, Erlan Jýnis, Ardaq Núrghazy, Toqtarәli Tanjaryq, Úlarbek Núrghalym, Quanysh Dәley, Gýlmanat Áuelhan, Yqylas Ojay, Yrysbek Dәbey, Serik Boqan, Azamat Tasqaraúly siyaqty izdenis ýstindegi bir top jas aqyn sol bir sony soqpaqtargha týren salghysy keletindigimen quantady.

Ózin tynymsyz izdenis ýstinde kórsetetin Aqberen jyry kóbinde júmbaq syrlargha oranyp, ony ózine ghana tәn ózgeshe boyaumen berudi maqsat etetin siyaqty. Mysaly:

Mening júmyq kózderimmen bir kisi,

Jylap otyr...

Sonday onyng kýlkisi...

...Onyng jasy - mynjyldyqtar qúrdasy,

...Onyng sózi - myng múnlyqtyng syrlasy...

...Mening soqyr sausaghymdy shoshaytyp,

Bәz-bireuge kýrsinedi qosh aityp.

Sodan keyin menen sharap súraydy,

Simire sap túnghiyqqa qúlaydy,

Jýregimdi masaytyp...

Bir qazada erip kelgen qorymnan,

Búl kisimen múndas edim búrynnan.

Jetimek shal...

Oryn berip ishimnen...

Sodan beri qara dertke úryngham.

Biz osy ólendi oqyp otyryp endi «jetimek shaldyn» kim ekenin izdeymiz. Ol aqynnyng ózi emes pe, ózegin jarghan qayghy-mýng emes pe degen әr týrli oilargha baramyz. Aqyn bizdi kýmәn toryna qamaydy. Onyng gharyshtan, beymәlim dýniyeden izdegen júmbaghyn bizding de birge izdeskimiz keledi.

Aqberenning taghy bir ereksheligi óz oiyn syldyr sózden kóri oqigha nemese suretpen jetkizuge tyrysatyndyghy.

Qúmardyng shóbin tistedim

Qúmyrsqasha oilanyp...

 

Jusandy iyiskep aiyqtym,

Jymighan gýlder ishinen..., - degen tәtti de sәtti joldar jәy ghana suret bolmastan ózinding filosofiyasymen kókiregindi jyly aghynymen juyp ótedi.

Býgingi jas әdebiyetting taza ókilderining biri, eshkimge úqsaghysy kelmey «odaghaylau» jýrgen Erlan Jýnisúlynyng da aitary men bereri az emes.  «Esineuik» óleninde ol bylaysha tolqidy:

Tym alys qalghanday tandanu dәuiri,
Múnda eshkim selt ete qoymaydy:
Manqyldaq oy menen sezimning mәuili,
Auagha suret sap oinaydy..!

Adamzat jalyqqan bir ghajap kýtuden,
Janagha taghy da kelmeydi sengisi.
Álemde bәri de bitedi ýtirmen,
Tek tyiym salugha kerek lep belgisi!

Dýnie qúlyqsyz janalyq ashugha,
Búiyqqan jýrekpen,qalghyghan miymenen.
...Pandora kóship jýr ghasyrdan ghasyrgha
jәshigin sýiregen!

Úly oilar ketti de qartayghan ghasyrmen,
«Qúdaylar» qaldy tek jasynda:
Janalyq ashu jýr - tek soghys ashu
men súludyng etegin ashuda!

Úly úiqy bastalyp jatqanday әlemde,
Oyanu ruhyna senbeytin!..
Bir aqyn oyau jýr beymaza ólende,
Payghambar bolghysy kelmeytin..!

Bolmys pen jan syry - Gegeliding qonaghy,
Qol búlghap túr әne beytanys pishinde...
...Maujyrap jer shary domalap barady
kógildir ekran ishinde!

 

Erlan jyrlaryn oqyp otyryp esinizge Mayakovskiy, Omarghazy Aytan keledi eken. Mayakovskiyding 1915 jyldan búrynghy jazghan ólenderi modernizmdik ýlgige barynsha jaqyn edi. Keyinnen qytay topyraghynda tuyp-eseygen kórnekti aqyn Omarghazy ony qazaqsha qanattandyrdy. Biz aityp otyrghan «týsiniksizdik», «kýngirttik», «kýmәndik» ólenning kókesin sol kisi jasady. Atap aitqanda qazaq qalamgerlerinen 1950 jyldardan bastap aq tandaqqa - posmodernizmdik ýlgige týren salghan sol kókemiz edi. Endi Erlan atalghan eki danany da qaytalamay, biraq, janasha janghyrtyp jastar poeziyasynda jana beyne jasap, taghy bir býiirimizdi jamaghan eken.

Erlannyng «Dialogtar», «Kedey» sekildi kóptegen ólenderi de az jazsada saz jazghysy keletin Erlansha jazghandyghymen qúndy. Onyng qalamynan tughan әr bir dýniyege bey-jay qaramaytynymyzdy bildirsek, býgingi poeziyagha tәn tynysty tolyq mengergen jana zaman aqyny ekenine de kóz júma almaymyz. Erlan jyrynda oilylyqqa, terendikke bet búru bar. Dese de keyde «tym terendep» ketkisi kelip «tilge jenil, jýrekke jyly tiyetin» qasiyetten bóleksheleu kóringisi de keletin kezderi de joq emes. Mýmkin aqyn qarymynyng jetpegendiginen emes, qanatyn kenge sermeymin dep ózine tәn әdeby jol retinde tandap alghan bolar. Búl jaghynda onyng poeziyasy әli de zertteudi qajet etetindigimen júmbaq kórinedi.

Poeziyagha jastyqqa tәn jalynmen, ólenge, ónerge tәn ózgeshe­likpen kelgen endigi bir jas aqyn Azamat Tasqaraúly. Aty tanymal bolmaghanymen ólenderin tebirenbey oqu, baghalamau mýmkin emes. Eng әueli onyng «Gamlet» atty qysqa ólenin tolyq oqiyq:

 

Inirding enip kókshil saghymyna:

Úzarghan kólenke ýni jorylmaghan.

Ghasyrdyng Ay qadaghan aghymynan

Ólenge oryn tabam...

Qúdayyn kitap bólgen halyqtardyn

Oyymen sanasamyn  -

Mәiiti búzylmaghan tabyttardyn

Týsine úlasqanda qara saghym.

Aqyldyng ainasynan búlaq tauyp

Bәrin de bilsem dep em!..

Miymnyng meshitinde shyraq jaghyp

Tarihy kórinisim býrsendegen.

Ishimde jalghyz qaldym.

Janbyrdyng janazasyna jalghasamyn.

Suflerding sózderinen júldyzdardyn

Janaryn shang basady.

Úzaq týn jýregimde týiiledi

Kóz jasym kebindegen...

Taghdyrdy oinau qanday qiyn edi

Ólimning sahnasynda - ÓMIR degen!..

Azamattyng búl ólenderi jogharyda aitylghan Mayakovskiy, Omarghazy, Erlan jyrlarymen kógendesip jatqanday kórinedi. Biraq basqa. «Miynyng meshitinde shyraq jaqqan» aqyn bey­mazalyq­ty, nalany ÓMIRDING qiyndyghymen týsindiredi. Onyng «Týsinistik» ólenining de ózindik aitary bar. Dese de keyde túmandy oilarnyng beti tym býrkeuli qalghanday túnghiyqqa tartar terenderi de kóp. Jalpy alghanda sózimizding basynda Á.Kekilbaev aitqanday «Ózining shyqqan biyigin ústap túra alsa» Azamattan jana poeziyanyng tuyn kóteretin myqty aqyn shyghuy әbden mýmkin. Qarym-qayraty, sóz súlulyghy, kómeskilenip jatqan ishki iyrimderi  sony bayqatady jәne sendiredi.

Óz boyynda bar ózgeshe talantymen kózge týsip jýrgen endigi bir jas aqyn Úlarbek Núrghalymúly.

Ol «Keriaghys» óleninde:

Jyldar ótken shudasynan shúbyryp,

Mende túghyn nar boyyndaghy irilik.

Aydahargha jebe tartyp qúlatqam,

Dombyramnyng shanaghynan suyryp, - dep jyrlaydy. Búl asau aqynnyn, arda kýrendi auyzdyqtaghan takappar ýni.

Úlarbekting J.Bódeshovke arnaghan «Jer - óleni» jalghyz Jәrken aghasyna ghana arnalghan emes, kýlli aqyndar taghdyryna arnalyp túrghan shaghyn poema siyaqty. Óleng ózining eng biyik sharyqtau kezenine shyqqanda:

Kirgisi kelmey tar ýige,

Syighysy kelmey fәniyge,

«Birge ekenmin» dep kimmenen?

Júldyzgha qarap túrdy ólen, - dep ayaqtaydy. Eriksiz oigha qalasyz. Basynan bastap qayta oqyghynyz keledi. Aqyndar syndy asau halyqtyng tauday túlghasy men taryday sezimi qatarlasyp, ol tipten bólek jyrlanyp túr.

Úlarbekting «Jylqylar», «Altay. Qys. Saghynysh», «Kók­serek», «Qanghyles», «Songhy auyl», «Qazaqy Nauryz» ólenderin oqysaq, onda jýrekti jaryp shyqqan saghynysh, qazaqy qara domalyq auyl úlynyng taugha qarap úlyghan bóltiriktey bógenayly jyryna tanday qaqpau, sýiinbeu mýmkin emes ekenin bilemiz. Eger Ú.Núrghalym siyrek jazghannan kóri ýzbey talpynyp, jalyqpay jattygha berse onyng arghy jaghynda jatqan qomaqty halyqtyq qor men qara ólendi qamyrsha iylegen sheberligi kómbelerden ghana kórinetin aqyn bolar edi degen oigha әkeledi.

Qazaqqa ólen, ólenge aqyn kóptik etpeydi. Býgingi jas poeziyamyzda dәl qazir auzymyzgha týspey otyrghan talay aqyn bar. Sol topqa qayta qayrylsaq - Álibek Shegebay, Dәuren Berikqajy, Bilisbek Ábdirazaq, Almat IYsәdil, Adalbek Ahmәdi, Sayat Qamshyger, Serik Seyitman, Asanqadyr Isabek, Maghiza Qúnapiya, Qúralay Omar, Erghaly Baqash, Erkin Isahan, Baltabek Núrghali, Shúghayyp Aqynúly...esimderi eske oralady.

Jalpy maqalagha arqau bolghan aqyndarymyzdyng úsaq minderin sipay qamshylaghanymyzdy olardyng aqyndyghyna kýmәn keltiru emes, aghalyq aqylmen algha jetelep, ósuine dem beru dep bilgen jón. Qazaq aqyndarynyng alghashqy mektebi sóz bolghanda Mahambet, Abay, Maghjansyz aqyn bolamyn deushilerge kýdiktene qaraymyn. Bolatyn da shyghar, bәri bir olardyng jazghany ózge últ tilinen tәrjimalaghan audarma ólendey ghana әser jasauy mýmkin. Osy jayly sóz bolghanda ózin últtyq dengeyden joghary sanap, oiy men boyyn әlem әdebiyetimen ólshegendey, «kýngirttikke ghana boy úryp jýrmin» deushilerding «bizde aqynbyz ghoy» deytini de ras. Shyn mәninde búl «kýngirtikke» keletin bolsaq, ol eki týrli. Biri poeziyanyn, býgingi әlem әdebiyetining izimen terenning terenine boylau nemese gharyshtyng ar jaghyna kóz jiberu. Oqyluda kýngirt bolghanmen astaryna sony soqpaqtar - әdemi dýniyeler jasyrynghan júmbaqtyq qasiyeti bolu. Múnday toptaghylargha eshkimning talasy joq. Al ekinshisi ózi de bilmeu, ózgeni de aldau. Tipti sonday óleng jazghysh bir jasty súraqqa alghanymda, óz ólenin taldaugha dәrmeni jetpey: «Ony ólenning ózi aityp túrghan joq pa. Bolashaqta oqyrmany tabylady» dep qútylghany bar. Al adam balasy taba almaytyn «ol qúpiyany» aqyn jyndar ýshin jaza ma. Mýmkin bizdi qoyyp jyndardyng ózine de júmbaq kóringisi keletin shyghar.

Berer týiirdey dәni bolmasa, bizge jәne úrpaghymyzgha, tipti әdeby qauymnyng ózine eshqanday lәzzat, iygilik, týsinushilik syilay almasa onda ony biz kim ýshin jazghan bolamyz?!

Býgingi poeziyamyzda bizding qolymyz jetpegen, jyrlaryn oqu mýmkindigine ie bola almaghan talay aqynnyng bar ekendiginde de shýbә joq. Ásirese Astana men Almatydan shalghaylau jýrgen kóp aqyngha bizding qolymyz, bizge olardyng qoly jetpey jatady. Baqytgýl Babash, Ruslan Núrbay, Almas Temirbay, Quanysh Medeubaev sekildi jas aqyndar sonyng bir ghana mysaly. Osy «qolgha týspeu» men «qol jetpeudende» talay oy tuyndaydy. Eng bastysy biz jastarymyzdy jarqyratyp kórsetuge qúlyqsyzbyz. Jastardyng ýlkenderge ýrke qaraytyny siyaqty ýlkender jaghy jastarghada kýmәnmen, kónil tolmaushylyqpen qaraydy. Al búdan syrt tau suynday aryndap kelgen aqyndar keyde ólenin ózgege jetkize almay túnshyghyp jatady, onasha múnmen ózin ózi kemiredi. Nege? Kitap sharuashylyghyymz meylinshge qúldyraghan. Bedeldi basylymydar jastar shygharmashylyghyn jarnamalaghnannan kóri, «senderding bolashaqtaryng bar» degen júbatu sózderimen olardy bir jaghyna syryp qoyyp, tórinen kóri juyq «klassikterdin» kónilin aulaugha, «aqtyq sapargha alansyz attandyryp» salugha tyrysyp jatady. Onan qalsa olardyng 60,70,80 jyldyq mereytoylaryn da attap kete almaydy. Jәnede «Kenestik aqyndar» men «Qazaqstandyq aqyndardyn» kelispey qalatyn kezderi de joq emes.

Bәrin aitta birin ait, osynyng ishindegi jana zamangha ýilesimsiz eng ýlken qasiret - jastardyng kitabynyng jaryq kórmeui. Al jaryq kórgenderi býgingi naryqqa bet búrghan «alayaq» baspa sauda­gerlerining kesirinen kitap sonyna taralymy 2 myng dep jazylghanmen ne bәri 200-500 dana aralyghynda ghana jaryq kóredi. Oqyrmandy qoyyp avtordyng ózi tappay qalady. Almaty men Astanada ghana alaulatyp, jalaulatyp jarnamalap jatatyn kitaptarymyz shet oblystar men audan-auyldargha jetpek týgili týsine de kirmeydi. Qazaqstan kýiinshe auyldy jerlerdi qosyp eseptegende bes myng tónireginde kitaphana bar desedi. Olay bolsa Ministrlikting tapsyrmasyn adaldyqpen oryndap eki myng taralymmen shyqqan kitaptyng ózi tómenge jetpeydi degen sóz. Jolynyz týsip shalghay auyldardyng birine baryp, mekteptegi oqushylardan: «qanday aqyndardyng ólenderin bilesinder» dep súrap kóriniz. Kópshiligi: «Abay...Múqaghaliy...» dep barmaghyn basyp keledi de: «Keshteri ótip jatatyn, teledidardan jyr oqyp jýretin Túmanbay, Qadyr, Múhtar...» - dep irkilip qalady. Kim kinәli? Zaman ba. Joq, zaman emes, qazirgi zaman qoy ýstine boz torghay júmyrtqalady degendey tamasha kezen. Kinә zamana keyip­kerlerinde. Últymyzgha, últ mәdeniyetimizge, bolashaghymyz jastargha degen mahabatymyzdyng kemdigi.

Al endi bir jaghynan alghanda jastar jyrynyng ósuine kedergi, nemese bar dýniyemizding elge, әlemge jetpeuining taghy bir sebebi - әdeby synnyng әlsizdigi jәne ony qabyldauymyzdyng tómendigi der edim. Mysaldy ózgeden emes óz basymnan izdesem, sózimning basynda aitqan «Jastar shygharmashylyghynda poeziya biyik, al proza ...» (2007 jyl 2 aqpan, «Qazaq әdebiyeti») atty maqalamnyng biraz dau tudyrghany bar. Ángimesi synalghan Didar Amantay sol kezde «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jauapty qyzmet atqarushylarmen sottasugha deyin baryp, «Jәdy Shәkenge qarsy maqala úiym­dastyryp» jatqanynda aitqan bolatyn. Biraq, mening oiym Didardy әdebiyet sahnasynan qúlatu nemese onyng jazushylyghyna kýmәn keltiru emes, shynayy syny kózqaraspen әngimesindegi olqylyqtardy aitu bolghan. Sol arqyly býgingi әdebiyetimizge degen adal kónilimdi bildirip edim. Is әlgindey boldy. Mine, osynday kelensizdikter túrghan jerde әdeby synymyz nemese ony qabyl­daytyn shygharmashylyq iyeleri qalay ósedi?! Ótken ghasyrdyng songhy kezderinde yaghnyy tәuelsizdigimizdi qaytaryp aludan búrynghy 20-30 jyl ishindegi әdebiyetmizdegi tay-talasty, syndarly kezen­derdi eske alsaq, ashy synnyng tolghaghynan jauynnan keyingi jau­qazynday tәtti shygharmalardyng ómirge kelgeni ótirik emes qoy. Demek, biz kenestik jýieden qalay qútylsaq, «erkindik, demo­kratiya» degenimiz osy eken dep әdeby syndy da «qúldyq» retinde kóne júrtymyzgha tastap ketken siyaqtymyz.

Býgingi jastar shygharmashylyghy jәne syn janyry tónireginde sóz bolghanda belgili synshy Baqyt Sarbala baspasózge bergen bir súhbatynda: «Qazirgi jastardyng shygharmashylyghynda pessimizm basymdau» degen pikir aitsa, taghy bir súhbatynda: « ...qazirgi jastardy kim bilip jatyr? Olardy әdeby orta ghana tanuy mýmkin. Demek, nasihattau jaghy kemshin. Múny moyyndaugha tiyispiz. Ótken jyly «Jas tolqyn» degen jastardyng jinaghy shyqty. Arasynda belgili prozaikter de bar. Shygharmashylyghymen tanysqanymda imandylyq, Qúdaygha senushilik bar. Alayda, bir arman, jaryq sәule, quanysh sezimi az. Soghan ózim qayran qaldym. ...Syn jaghynda jastar joq deuge bolady» - degendi aitady. Demek, ózin-ózi jar­namalau nemese shynayy talanttyng oqyrmansyz jetim qalu jaghdayyn bayandaydy.

Ádeby synnyng jetispeui men joqtyghy nemese bar bolghan kýnning ózinde jalang maqtaugha jýgirip, soghan qúmartuymyz jayly da siyrek te bolsa aitylyp jýr.

Aqyn Amanhan Álim jastar shygharmashylyghy jayyndaghy bir súhbatynda: «Biz kezinde sayasy senzuranyng qyspaghynda jýrip әdebiyet jasadyq. Eshkim bizdi ayaghan joq. Qalamger aghalarymyz jastardyng jazghandaryn ondyrmay synaytyn. Biraq sodan jaman bolghan joqpyz. Qazirgi jastar kóbine maqtau estigisi kelip túratyn siyaqty. Biraq maqtau әdebiyetti ósirmeydi. Onyng ýstine, býgingi jastar kóp izdenbeydi, oqymaydy. Biraq býgingi jas qazaq poeziyasynyng quaty myqty. Jastar ne jazam dese óz erki, alayda olar múnday derbes mýmkindikti dúrys paydalana almay jýr. Talantqa sengennen eshtene shyqpaydy. Sondyqtan da eng bastysy - bilim terendigi qajet», - degendi aitqan.

Ras, maqtaudy jarnama etip, sonymen ghana tanylghysy keletin qanshama inimiz bar. Qoy ekesh qoygha úzaq uaqyt qasqyr shappasa ol da dertke úshyraydy eken. Ondayda qazaq auylynyng jigitteri týn ishinde beygham jusap jatqan qoygha tosynnan arshanyng alauyn laqtyryp, ýrkitip, úshyqtaytyn bolghan. Amanhan aghamyz bizding jas әdebiyetimizgede sonday «úshyqtardyn» kerek ekenin, «aqyryn jýrip anyq basudy» eskertedi.

Kórkem әdebiyet degenimiz sóz óneri. Demek, sol sózdi «tilge júmsaq, jýrekke jyly tiygizetin» naghyz ER, DANA bolu ýshin otqa kýiip, sugha maltyqqannanda auyr synaqqa týsuine tura keledi degen sóz. Myng oilanyp, toqsan tolghanyp, sodan tobyqtay týiin tapqanda ghana ol ólmes qúndylyqqa ie bola alady. Arzan ataq ýshin kóppen birge dalbasalaymyn dep qasiyetti ónerdi - kiyeli sózdi bylghaugha әste bolmaydy.

Últ ústazy atanghan A.Baytúrsynúly: «Sózi az, maghynasy kóp, teren.... Ne nәrse jayynan jazsa da, Abay týbirin, tamyryn, ishki syryn, qasiyetin qarmay jazady. Nәrsening syryn, qasiyetin bilip jazghan son, sózining bәri de halyqqa tirelip, oqushylardyng bilimine syn bolyp, emtihan bolyp tabylady. Oqushy sózdi synasa, sóz oqushylardy synaydy» degendi aitady. «Ónerding eng aldy - sóz óneri dep sanalady. «Óner aldy - qyzyl til» degen qazaq maqaly bar. Múny qazaq sóz qadirin bilgendikten aitqan», - deydi taghy da sol dana.

Qazaqtar «buynsyz qyzyl til» degendi beker aitpaydy. Ony óz qalauynsha qalay tolghauyna da bolady. Biraq oqyrmannyng qalauyndaghy sózdi tabu ekining birining qolynan kele bermeydi. Mysaly: «Japyraq qurady» men «japyraqtar janazagha jinaldy» degendi alayyq. Qaysysy tiri sóz. «Jylady» degenmen «kirpik­terining úshyna ilingen shyq tamshysynday móldir jas domalap ketti» degendi salystyryp kórinizshi.

Jazushy Asqar Altay jastar jayyna toqtalghanda: «Qazirgi jas qalamgerlerde naghyz qazaqy tilding baylyghy joq. Keybir kitap­tardy oqu mýlde auyr. Songhy uaqyttarda biraz jas avtor­lar­dyng shygharmalaryn oqyp shyqtym. Sóilemderding dúrys qúra­luy bylay túrsyn, ondaghy iydeyalyq qúrylymnyng joqtyghy qaryn ashyrady», - dep qamyghady.

«Tilsiz», «qyrsyz» úshpaqqa shyghamyz deushilerge búdan ózgede aitar uәj az emes. Internet sayttarynyng birinen «modernizmdik ýlgimen salynghan jana zaman ýiin» kórdim. Biz otyrghan jәne otyrghymyz keletin ýilerding eshbirine úqsamaydy. Biraq ishi adamnyng iygiligine jaraydy. Jәnede materialy bәri bir basqa planetadan әkelingen emes, jer sharynyng ózimiz kórip jýrgen ónimderi. Demek, proza bolsyn poeziya bolsyn elge birdeme syilauy kerek qoy. Jәne de qay janyrlyghyna qaramay bәri de tilsiz sóiley almaydy. Asqar Sýleymenovty aqtarynyz, Tynyshtyqbekke ýniliniz. Olardyng ózindik soqpaghy óz aldyna, til kestesi, sheberlik jetistigi, ana tilge adaldyghy tipten bólek. Ary taza, kónili túnyq. Janalyqty әrleu ýshin kóne dýniyedegining «kómeski asyldarynda» jarqyrata bilgen. Demek janalyqpen kelemiz degen jastar shygharmany týrlendiremiz dep myng boyaugha úmtylghanymen kempir qosaqtyng qanday týspen boyalatynyn bilmese, qara týsti teledidar kórgenmen birdey bolmaymyz ba. Boyausyz dýnie - «Bardy, keldi» deytin etistikpen shygharma jazushylar kimdi tanghaldyrady. Sózimdi ótirik deginiz kelse prozada Asqar (Sýleymenov), poziyada Tynyshtyqbek mektebin taghy bir pysyqtanyz. Tipti keyingi jastar poziyasynyng kósh basy eseptelip jýrgen Maraltay ólenderinen tabylatyn «altyn týiirshik-asyl qiqymdardy» sananyz. Al shyndyqty moyyndamau nemese sol shyndyqqa jete almau tipti oghan qarsy shyghu kimge kerek!? Maghauin aiqanday ondaylar - «Qazaqtyng jauy ghana!». Talantqa qúrmet etpeu - adamzatty baghalamau. Últtyng úlaghat­tylyghyn kórmeu - mandaydyng tayqylyghynan.

Sosyn jastargha ýzdiksiz izdenis kerek. Birer ólenimen birneshe jýldeni qanjyghasyna bóktergen son, aspannan týskendey tanauyn shýiirip, bylayghy júrtty keudesimen japyryp ketkisi keletin talay «jas tentek» bar. Olar óz jolyn ózi kesedi. Shyghar jeri Shymbúlaqtyng biyigi bolsa, Kóktóbeden ghana toy toylap qaytady. Jasyl jaylaugha betalghan babalarymyz sol jolda shólderdi kesip, ózenderdi keship, asulardy asyp azappen jetpeushi me edi!

Kýnine bir shumaq óleng jazbasa tamaghynan as ótpeytin Eseninshe elegizu talanttylardyng kóbine ortaq qasiyet. Býgingi aq saqaldarymyz Túmanbay, Qadyrlardyng әr kýni ala qaghazdy shimaylap órnek salatyn qajymas ruhy - jastargha sabaq.

L.Ginzburg lirikany: «Adamnyng ishki әlemining kýii», - dese, A.Baytúrsynúly lirikany: «Jýrekting lebi, kónil qúsynyng sayrauy, jannyng tartatyn kýii», - degendi aitqan. Jastardyng jan tolqynysy, zamananyng zar, quanyshy, «soqtyqpaly-soqpaly» ótpeli kezender shejiresi...bizding jyrlauymyzgha az emes. Oilay bilgen basqa oy salatyn dýnie kóp. Taqyryp shash-etekten. Mәsele - úqsatuda, «bolmasada úqsap baghuda». Tabighat pen adamzattyng bar dýniyesinen joq sózdi tauyp sóilep, ony adamdardyng iygiligine izgilikpen úsynu -  qas talanttylardyng qasiyeti.

Eng bastysy biz ózimizge, óz halqymyzdyng poeziyasyna senumiz kerek. Ol ýshin jay mahabbat pen qúlay sýy degen sóz azdyq etedi. Qan tamyrlarymyzda, et pen terining arasynda shaytandar emes, shamyrqanghan jyrlar tolqyp, onyng ystyq aghyny jýrekti dayym suaryp túruy kerek.

Qazaqtyng aqyndyghy men óleng qýdireti sóz bolghanda A.Vamberi: «Kiyiz ýidi meken etken qazaqtardyng poeziyagha beyimdiligi Parij ben Londondaghy oqymysty qauym ókilderinen molyraq ekenine eshkim tandanbaugha tiyis» dese, A.IY.Levshiyn: «Qazaq halqynyng boyynan biz poeziyamen muzykasynyng búlaghyn kóremiz... qazaq qauymy adamnyng aqyn jәne muzykant bop tuatyndyghynyng jana  bir dәleli bolyp otyr» degendi aitqan. A.A. Samsanov: «әr qazaq ózinshe aqyn bolsa da, olardyng ishinde asa talantty aqyn-improvizatorlar bar»-deydi.

Ózgeler tabynghan ózimizding qanatty jyrlarymyzdan, qasiyetti ólenimizden, auzynan inju, marjan, laghyl tógilgen qazaq degen dana halyqtyng úl-qyzynan biz qalay jeriymiz. Sol baqytty poeziyamyzdyng órkendep, ósip, jalyndap-janyp kele jatqanyn kórip marqayyp otyrghan joqpyz ba!? Otty jyrlardyng altyn asyqtay iyesi bolghan aqyn ini-qaryndastarymyz túrghanda bizding qazaq әdebiyetining jaziraly kóshi qonyrauly keruenge ainalyp, ghasyrlar belesinen saltanatymen ótetini dausyz. Sýtpen bitip, sýiekpen qaynasqan ata-babamyzdyng asyl ruhy baghzy kókbóriligimen daralana josylyp, әlem әdebiyetining aldyna shyqpasa artynda qalmaytyndyghyna sendiredi. Býgingi jana esimderding ertenghi jaryq júldyzdar shoghyryn qúraytynynda kýmәn joq.

Ilahiym, jastarymyzdyng beti ashyq, joly danghyl bolsyn!

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502