Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2811 0 pikir 20 Jeltoqsan, 2010 saghat 06:55

Sozaqtaghy soyqan

Avtor: Toqtar Jaqash

Tәuelsizdikke bastau bolghan kóptegen halyq búlqynysynyng irisi - Sozaq kóterilisi. Biyl aituly oqighagha 80 jyl toldy. Biraq nege ekeni belgisiz, Sozaq audanynyng әkimdigi halyq kóterilisine osy uaqytqa deyin tiyisti baghasyn bermey keledi.

Avtor: Toqtar Jaqash

Tәuelsizdikke bastau bolghan kóptegen halyq búlqynysynyng irisi - Sozaq kóterilisi. Biyl aituly oqighagha 80 jyl toldy. Biraq nege ekeni belgisiz, Sozaq audanynyng әkimdigi halyq kóterilisine osy uaqytqa deyin tiyisti baghasyn bermey keledi.

Tipti búl mәselege janadan taghayyndalghan audan әkimi Berik Meyirbekovting de meyiri týser emes. Sondyqtan bolar, jastargha patriottyq tәrbie berer manyzdy oqighanyng mereytoyy, biylghy 80 jyldyghy tasada qalyp qoydy...
Sheneunikter úmytshaq bolsa da, halyq eshnәrseni úmytpaydy. Otyz jyl boyy keudemde qalghan Biybihan әjemning әngimesimen men de sol uaqytty janghyrtqym keldi.  Áli esimde, 6-synypty bitirgen kezim. Sozaqtaghy Maqash atamnyng ýiinen jalyghyp, әkemning naghashylaryna bardym. Jaz boyy qúrdasym Abay ekeumiz qozy baghamyz. Auyldyng ainalasy eski mazargha toly. Qozy-laqty sol beyitting arasynda baghamyz. Birde, oiyngha alandap jýrip, bir-eki laqtan aiyrylyp qaldyq. Ony da keshkisin ýige kelgende bir-aq bayqadyq. Odan son, Abay men Hadisha apa ekeui jamyrap ketken tóldi izdep shyqty. Men ýide qalgham. Kýn baylana bergende Hadisha apamyz oibaylap jylap keldi. Sóitsek, zirat ishinen mal izdep jýrgen Abay opyrylyp qúlaghan molanyng ishine týsip ketipti. Ýlkender jaghy «bissimillә» dep jýrip, sýrine-qabyna qaranghy qorymgha jýgirdi. Álden son, qorqynyshtan bop-boz bolghan balany ýige әkeldi. Molda kelip, balany ýshkirip, dem salyp jatty. Sol kýni Biybihan әjem Sozaqtyng ishke býkken qúpiyasyn jayyp salyp edi. Bala bolsam da, ýlkendermen birge emine otyryp, әjemnin  әngimesine qúlaq saldym:
- 1930 jyldyng qara kýzi edi, - dep bastady әjem. - Jaqash inkibidide (NKVD) bastyq bolyp isteytin. Ózimning ayaghym Aqataygha auyr edi. Keshkilik, qaranghyda әldekim Jaqashty tysqa shaqyrdy. Ekeui qorjyntamnyng búryshynda úzaq uaqyt kýbirlesti de, sosyn Jaqash kensesine ketti. Sóitsem, «býgin keshkisin halyq kóteriledi, tez elden ket» dep eskertipti. Ol kezde Jaqash maghan ondaydy aitushy ma edi?! Biraq ol sózge ózi de senbepti. Oiymda dәnene joq, alansyz tósek salyp, sharuamdy istey berdim. Ýide Maqash pen Maqataydan basqa (Jaqashtyng inileri), Jetisaydan bizding audangha sot bolyp kelgen Ermek Tynyshtyqbaev túryp jatqan. Onyng kelinshegi Qalampyr da ekiqabat. Qap-qara shashy tobyghyna jetetin kelisti kelinshek edi. Inir týse bere, auyl aiqay-úiqaygha tolyp ketti. Terezeden syghalap qarasam, qolyna aiyr, soyyl, alau ústaghan jandar ersili-qarsyly jýgirip jýr. Birneshe ýy men kense otqa oranyp ýlgergen. Qapelimde týk týsinbey anyryp qaldym. Sóitkenimshe bolmady, bir top adam ýige sau etip kirip keldi. Qoldaryna shiyti myltyq, aiyr, balta, soyyl ústaghan. Maqash pen Maqataydy kórpemen býrkemeley berdim. Arasynda birneshe ózbek әiel de bar. Bir әiel «ә, qatyn!» dep maghan túra úmtyldy. Ne bolghanyn bilmeymin, shashymnan sýirep, júlyp tastady. Jaqashtyng maghan taqqan altyn syrghasy bar edi, әlden son, әlgilerding bireui sol syrghama tap berdi. Ózim-aq sheship bereyin desem,  qobyraghan shashym syrghagha shiyelenisip, sheshilmeydi. Kenet, dәu bir erkek qúlaghymnyng etimen qosyp, syrghany júlyp aldy. Qan sau ete qaldy. Biraq auyrsynghan joqpyn. Sol ortada bir qaba saqaldy 11-12 jastaghy Maqashty ortagha shygharyp «Ghazauat de!» dep aiqay saldy. Kishkentay bala ne úqsyn?! Kózi sharasynan shyghyp: «qazaq, qazaq!» deydi. «Ói, әkennin!» dep әlgi qaba saqaldy baltasyn siltep jiberdi. Maqash dereu búghyp ýlgerdi. Balta ortadaghy tireuge tiyip, basy úshyp ketti. Sol sәtte Maqash pen Maqatay da qaranghy dalagha syp etti. Súmdyqtyng kókesi sosyn bastaldy. Álgi elirgen toptyng kózine qan tolyp, dereu sotty (E.Tynyshtyqbaevty) soqqygha jyqty. Sosyn, dyryldatyp dalagha sýirey jóneldi. Kelinshegi shyr-pyr bolyp aragha týsti. «Aghataylar, tiymenizdershi, jiberinizdershi» dep jalynady. Tyndaytyn qúlaq qaydan bolsyn?! Álgi qaba saqaldy dәu qara bayghús Qalampyrdyng shashyn bilegine orady da, ýiding ishine laqtyryp jiberdi. Jýkayaqqa basy soghyldy ma, esinen tanyp qaldy. Men dirildep, ornymnan әreng túrdym da, kelinshekting basyn sýiey berdim. Búl kezde Tynyshtyqbaevty esikting aldyndaghy aghashqa shandyp baylap jatty. Kenet, Qalampyr kózin ashty da, yshqynyp, shynghyryp jiberdi. Sosyn, atyp túryp, dalagha jýgirdi. Artynan men de úmtyldym. Biraq ...kesh qaldym. Alaudyng jaryghynan Qalampyrdyng kýieuin tars qylyp qúshaqtap alghanyn ghana kórip qaldym, sosyn «tars» etken myltyqtyng dauysyn estidim. Qansha ret atqanyn bilmeymin, biraq jas júbaylar o dýniyege attanyp kete bardy.
Búl uaqytta Jaqash kensede otyrypty. Auyldaghy u-shudy ol da estiydi. Kenet, bireu ishke kirip kelipti de, Jaqashtyng tu syrtynan qúshaqtay alyp, «dymyndy shygharma!» deydi de, ýlken ýstelding astyna tyghyp jiberedi. Sosyn, dalagha shyghyp, «múnda eshkim joq!» dep aiqay salypty. Arly-berli sapyrylysqan tobyr búl kensege de ot qoyady. Kóterilisshiler ketkesin, Jaqash syrtqa shyghyp, otqa oranghan auyldy, әr jerde ólip jatqan «belsendilerdi» kózben kóredi. Sosyn, tau bókterindegi diyirmenge baryp jasyrynady. Keyinnen, kóterilisshiler diyirmennen Jaqashty tauyp alypty. Shashyn qyryp, qolyndaghy saghatyn sheship, sol kezde aq kiyizge kóterip saylap qoyghan hannyng aldyna aparady. Han birden «óltirinder!» dep әmir beripti.
Jaqash qyzmet istep jýrgeninde eshkimge jamandyq jasaghan joq. Asyra silteushiler tigerge túyaghy joq jandargha «azangha deyin mynshama keli jýndi salyq retinde ótkizesinder» dep qysatyn. Oryndamaghandardy «halyq jauy» dep, it jekkenge aidaytyn. Sosyn, amal joq, kedey-kepshikter ýiindegi kiyizin tang atqansha qaytadan týtip jatatyn. Jaqash sondaylardyng talayyn qútqaryp, aman alyp qaldy. Asyra silteushilerding әsire әreketin aiyptap, talay ret joldaryn kesti. Sol kedeylerge jasaghan jaqsylyghy shyghar, hannyng aldynda otyrghan bir shal Jaqashty ózine qaray júlqyp tartyp alypty da, etegining astyna jauyp qoyypty. «Qane, qaysynnyng shamang jetedi eken, alyp kórindershi?!» dep aiqay salypty. Ol kezde osy ónirdegi Jabal Tamalardyng ýstemdigi kýshti edi. Dereu, kópshilik imandy bolghyr әlgi shaldyng yghyna jyghylady. Bir toby «eger, Jaqashty óltirsender, biz senderge qarsy shyghamyz!» depti. Sodan, Jaqashqa tiyispey, aman-esen bosatyp jiberedi.
Kóp úzamay, qyzyldar kelip, Sozaqtyng batysyndaghy Kóktóbege zenbirek әkeldi. Kәri-jas demesten oqty boratyp, eldi jaypap saldy. Zuyldaghan oq pen jalyndaghan ottyng arasynda týiening qomyna eki qaynymdy mingizip, «Tórtshiydegi» tórkinime tayyp túrdym. Taugha qaray qashqan kóterilisshilerdi taqymdap ústap alyp, sotsyz, dәlelsiz atyp tastady. Syzghannyng joghary jaghynda kóptegen tóbeshikter bar. Sonyng bәrin qyzyldar qolgha týsken kóterilisshilerge qazdyryp, sosyn atyp tastaghan. Álgi tóbeshikterde janazasy shygharylmaghan, aq juyp arulanbaghan bozdaqtar jatyr. Sol sekildi osy Sozaqtyng aumaghyndaghy beyit te týgel otyzynshy jylghy qyrghynnan payda boldy. Audan ortalyghy keyin Sholaqqorghangha kóshirildi. Al Jaqash bolsa, 5-6 jyl habarsyz ketti. Sóitsem, Jetisu ónirine jiberilipti. Keyinnen, atalaryng soghystan kelmedi. Al әlgi bizding ýige kelip, astan-kesteng ornatqan, shash qoyyp, saghat taqqandardy týgel qyrghan - naghyz kóterilisshiler emes edi. Sol kóterilisti paydalanyp, aqtar kelse - aqtyn, qyzyldar kelse, qyzyldyng aldynan kepshik qaghyp, biylep shyghatyn jaghympazdar bolatyn. Abay týsken molada jatqandar - beykýnә shәhidter. Sondyqtan, bala qorqyp qalghan ghoy, týk ete qoymas... - dep kýrsindi. Ájemning eki kózi qyzaryp, jasaurap ketipti. Týkke týsinbesem de, ishtey men de kýrsindim.
Ertesine, Abay ekeuimiz qaytadan mәre-sәre oiyngha berildik...

Surette: Jaqash pen Biybihan,
1928 jyl

http://www.jasqazaq.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485