- Al, aghasy, «ýn-týnsiz ótken ýlken jiyn» dep jarnamasy asqan Qazaqstan músylmandarynyng besinshi qúryltayyna qatysynyz bar ma? Dúrysy, qatystynyz ba degenim ghoy...

- Joq. Qúryltay júmysyna qatyspadym.

- Týsinikti. Sonda da, syrt kóz retinde osynau basqosugha qatysty bir baylamynyz bar shyghar?

- Áriyne. Birinshiden, búl qúryltaydyng negizgi oqighasy - bas mýftiyding merzimin qarap, taghy da bes jylgha qaldyrghany bolsa kerek. Ekinshiden, týs aua jiyngha qatysushylardy Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl Múhammed qabyldapty. Búl jerdegi gәp din qyzmetkerlerining búryn Ádilet ministrligining qarauynda bolyp kelip, endi Mәdeniyet ministrligining qúramyna bergeni. Sodan da imamdardy meyman qylghan ministr sóz arasynda eldegi diny ahualmen etene tanystyghyn, jaghdaygha qanyqtyghyn jetkizipti. Qysqasy, ministr «biz sizderding nemen tynystap jýrgenderindi, ne istep jýrgenderinizdi jaqsy bilemiz. Aymaqtaghy diny mәseleni de baqylap otyrmyz» degen kórinedi. Múhtar myrza «Bәrin bilemizdin» artynan imamdargha «dúrys júmys isteu kerektigin» menzepti. Bәrinen búryn,  ministrdi batys aimaqtarymyzda totalitarlyq sektalardyng tayrang salyp ketkeni tolghantady eken. «Onyng ishinde salafizmning qaupi turaly» aita kele, taghy da tynghylyqty júmys isteuge shaqyrghan kórinedi.

- Al, aghasy, «ýn-týnsiz ótken ýlken jiyn» dep jarnamasy asqan Qazaqstan músylmandarynyng besinshi qúryltayyna qatysynyz bar ma? Dúrysy, qatystynyz ba degenim ghoy...

- Joq. Qúryltay júmysyna qatyspadym.

- Týsinikti. Sonda da, syrt kóz retinde osynau basqosugha qatysty bir baylamynyz bar shyghar?

- Áriyne. Birinshiden, búl qúryltaydyng negizgi oqighasy - bas mýftiyding merzimin qarap, taghy da bes jylgha qaldyrghany bolsa kerek. Ekinshiden, týs aua jiyngha qatysushylardy Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl Múhammed qabyldapty. Búl jerdegi gәp din qyzmetkerlerining búryn Ádilet ministrligining qarauynda bolyp kelip, endi Mәdeniyet ministrligining qúramyna bergeni. Sodan da imamdardy meyman qylghan ministr sóz arasynda eldegi diny ahualmen etene tanystyghyn, jaghdaygha qanyqtyghyn jetkizipti. Qysqasy, ministr «biz sizderding nemen tynystap jýrgenderindi, ne istep jýrgenderinizdi jaqsy bilemiz. Aymaqtaghy diny mәseleni de baqylap otyrmyz» degen kórinedi. Múhtar myrza «Bәrin bilemizdin» artynan imamdargha «dúrys júmys isteu kerektigin» menzepti. Bәrinen búryn,  ministrdi batys aimaqtarymyzda totalitarlyq sektalardyng tayrang salyp ketkeni tolghantady eken. «Onyng ishinde salafizmning qaupi turaly» aita kele, taghy da tynghylyqty júmys isteuge shaqyrghan kórinedi.

- «Salafizm» degen sózinizden shyghady, osy aghymnyng oirany turasynda az jazylyp ta, aitylyp ta jýrgen joq. Sóite túra, salafizmning basqalay aghymdarmen salystyra qaraghanda, salmaghy artyp túrghan siyaqty. Solay emes pe, Omar myrza? Solay deseniz, salafizmning basty qaupin ne dep bilesiz?

- «Egemen Qazaqstangha» jariyalanghan dintanushi Imam Valeriya Porohovanyng súhbatyn oqyghan shygharsyz? Sonda  Sauytbek Abdarahmanov aghamyz: - «Bizdi qazir Qazaqstandaghy  uahhabizm mәselesi kәdimgidey alandatyp otyr. Búl jóninde ne aitar ediniz?- degen saualyna  Imam Valeriya Porohova: «Múnyng dúrys atauy - salafizm. Ol bizding mentaliytetimizge de, bizding uaqytymyzgha da say kelmeydi. Uahhabizm - Qúran islamynan auytqushylyq» - dep aghynan jarylady («Egemen  Qazaqstan», №497-500, 24.11. 2010). Aytyp otyrghany - aqiqat. Shyn mәninde, búl aghym qazaq qoghamy ústanatyn mәzhabyna, amalyna, ahlaghyna qayshy, kereghar. Týsiniktirek bolu ýshin dinning ózi ýsh nәrseden túratynyn aita keteyin, iyә? Aldymen, aqida. Yaki, senim qaghidalary ghoy. Búl jerdegi ústazymyz - imam Matrudi. Odan keyin baryp, amal keledi. Múndaghy ústazymyzdy mәzhabymyzdyng negizin qalaushy Imam aghzam Ábu Hanifa dep moyyndaymyz. Al ýshinshi tiregin ahlaq desek, bizding úghymda búl morali ya qúlyq  týzetu ilimi degen týsinik beredi. Búndaghy ústazdarymyz  - tasauvvuf ilimining ókilderi(Qoja Ahmet Yasaui, Búqar jyrau, Mәshhýr Jýsip, Dulat Babatayúly, Maylyqoja jәne t.b.).  Endi osy ýsheui týgel bolmasa, din de dúrys bolmaydy eken. Osy qisyngha salsaq, salafiyler aqida mәselesinde mýldem basqa baghytty ústanady. Ústazdary basqa. Bylay aitqanymen, amaldy moyyndamaydy. Ahlaqqa kelgende, ony «shirk» qyp shygharady. Al endi aitynyzshy, dinning ýsh tiregin tәrk etken aghymnan qanday «dindi» tabady ekenbiz?

- Sóziniz auzynyzda. Sonda Qazaqstandaghy qisapsyz «qauymnyn» «en» qauiptisi - salafiyler desem, bola ma?

- Bylaysha aitqanda,  shataq dinderdin (Shәkәrim) bәri qauipti... Mәselen, qúranitter degen qauym bar. «Qúranmen jýremiz» dep, Múhammed (s.gh.s) payghambarymyzdyng hadisterin moyyndamaydy. Búl endi salafiylerden de soyqan bolyp túr. Búnyng bәrining bir sebebi elimizdegi din sosiologiyasynyng damymay qalghandyghynda jatsa kerek. Bilsenizder, dintanudyng ishinde din pәlsapasy, din psihologiyasy, din sosiologiyasy degen tarmaqtar bar. Yaghni, «Din degenimiz ne? Onyng qoghamgha tiygizetin paydasy men ziyany qanday bolmaq?» degen súraqtargha jauap izdeytin ghylymdy damytuymyz kerek. Býginde onday sala joq. Sondyqtan, din turasynda pikir aitatyn «pәlsapashylar» kóbeyip ketti.

- Pikirden pikir tuady. Qazaqstan músylmandarynyng qúryltayy jabyq esik jaghdayynda ótkendey әser qaldyrdy. Dinimizge, QMDB-gha qatysty ótkir syn aityp, óneshin jyrtatyn diny qayratkerler, dintanushylardyng birazy búl jiynnan qalys qaldy. Bes jylda bir ótetin basqosuda, eng bolmasa pikir aluandyghy bolsa dep edik...

- IYә, Elbasymyzdyng ózi «transparentnosti» degen termindi jii qoldanyp jýr emes pe? Búl latyn tilinen «móldirlik, ashyqtyq» dep audarylady. Al din mәselesi óte nәzik әm kýrdeli bolghandyqtan, múnda mindetti týrde «móldirlik» boluy tiyis dep oilaymyn. Olay bolmasa, búl úiymdastyrushylar tarapynan jiberilgen aghattyq  ekenin ashyq aitu kerek. Kez kelgen nәrseni jasyrghan sayyn jamandyghy artady. Ishke ketedi. Búl dinde de, fiziologiyada da bar qúbylys qoy. Qazaq «auruyn jasyrghan óledi» degen. Biz de diny mәseleni ashyq talqylamay, jauyp qoysaq, kýni erteng qúbyjyq keyipke týsip, basqa poshymda týrlenui әbden mýmkin.

- Mýmkin, osy «móldirlikke» meshitterge týsetin pitir sadaqa, qayyr sadaqany jariya etudi jatqyzgha bolatyn shyghar. Álde, jurnalister osy mәseleni jadaghay kóterip ketti me?

- Qarapayym adam meshitke barghanda, din izdep barady. Molda degen Islammen ekvivalenttey kórinetinin de nesine jasyrayyq. Demek, molda-imamdargha ýlken jauapkershilik artylyp otyr. Sondyqtan da, jeke ózine kelgen sadaqany qozghamay-aq qoyayyq, meshitke týsken qarjy jariya etilui kerek. «Altyn kórse, perishte joldan tayady» degendey,  molda-imamnyng da pende ekenin qaperde ústau kerek. Demek, belgili bir dengeyde baqylaushy tetikter bolsa, búdan qashpau kerek dep oilaymyn.

- Qúp delik. Elimizding bas mýftii Ábsattar qajy Derbisәli songhy qúryltayda bes jyldaghy enbegine bayandama jasady. Jalpy, sizding baghammen bas mýftiyding bas jetistigi ne boldy?

- Búl kisi basynda «senim, din bostandyghy» degen jeleumen tizgindi bosatynqyrap jibergeninip úghyp, Elbasynyng sayasatyn dúrys paydalanyp, qazaqtyng dәstýrli Islamyna basymdyq beru, imamdardy elimizde dayyndau, sektalargha toytarys berui tiyis ekenin týsinip, qajyrly enbek etip jatyr. «Eshten kesh jaqsy». O basynda ruhany basqynshylyqqa dayyn bola almay, sasyp qalghanymyzdy Ábsattar qajynyng jeke basynan kórgen jaramaydy. 

- Omar myrza, búl әriyne mening jeke bayqauym. Osy bizde QMDB-nyng basshylyghyna qarsy top, bylaysha aitqanda diny oppozisiya qalyptasyp ýlgergen tәrizdi. Búl saptan B.Aynabekovty, M.Telibekovty, tegi bolmasa B.Saparalyny da tabugha bolar. Endi osyny diny basshylyq ózine «tilep aldy ma?»

- Óz basym dinde oppozisiya bolmauy kerek dep bilemin. Din sayasatqa aralaspauy tiyis. Din degen ne? Bylay aitsaq, adamnyng ruhany densaulyghyn rettep otyratyn ilim. Mysal ýshin medikterdi alayyq. Auyra qalsanyz, tәninizdi emdeydi de, qoya beredi. Dәrigerler sózsiz memleketke oppozisiya bola qoymaydy. Sebebi, olar memleketke qyzmet etetin adamdardyng densaulyghyn rettep otyrady emes pe? Olardyng funksiyasy oppozisiya boluda emes... Endi dindarlardy ruhany dәrigerler desek, onyng da jaratylys maqsaty oppozisiyagha ótude emes qoy. Al egerde din sayasatqa aralasyp, oppozisiyagha ainala bastasa, onda dinning әu bastaghy maqsat-mýddesinen auytquy dep tanuymyz kerek.

- Yaghni, búl qúbylysqa «deni dúrys emes» degen diagnoz shygharu kerek deysiz ghoy?

- IYә. Búl biylikke qol jetkizgisi kelgen belgili bir lobby toptardyng tirligi... Búqarany qarumen baghyndyrghannan góri, sanasyn jaulaghan anaghúrlym artyq. Múny totalitarlyq sektalar biledi әri biylikke jetudi maqsaty dep biledi. Sondyqtan, elimizdegi ruhany dәrigerler qazaqtyng mýddesine júmys isteui qajet. Búl túrghyda QMDB-nyng jýrgizip otyrghan sayasaty óte dúrys. Biraq, júmysty sәl erterek bastauy kerek edi. Aladdinning qúmyrasynan jyndy shygharyp alghanday, din mәselesinde tizgindi jiberip aldyq. Jyn shyghyp ketti de, qanshama jastarymyzdy ulap ýlgerdi. Endi qogham bolyp, jyndy qúmyrasyna kirgize almay jatqan qalpymyz bar. Bilesiz be, syrttan kelgen sektalardyng eng qauiptisi - «qazaqta din joq, ata-babalaryng adasqan» dep ýiretedi. Qazaqtyng qaragóz úl-qyzyna ózining ata-babasyn jamandatqyzdy. Búnyng aqyry últtyq nigilizmge alyp keledi. Yaghni, últty joqqa shygharu....

- Búdan da jamany, qazaqty bir-birine jauyqtyryp, bólshektep tastady emes pe?

- Dúrys aitasyz. Býitkenshe, bizding dinsiz bolyp jýrgenimiz jaqsy edi... Baghzyda Bayazit Bistamy  degen әulie dýnie keshken. Sonyng zamanynda bir yahudy ómir sýripti deydi. Álgiden «nege dinge kirmeysin?» dep súrasa, «din ústaghan son, Bayazit Bistamiydey ústanu kerek. Olay etuge mening kýshim jetpeydi. Al senderding ústanyp jýrgen dinderinnen mening kәpirligim artyq», - dep aitqan eken. Sol siyaqty, shataq dinge shatylghannan góri, olardyng din ústamay jýrgenderi jaqsy bolar edi... Týsinesiz be, Kenes kezeninde din ústamay jýrgende, qazaq qoghamy tútas bolatyn...

- O-o, mynauynyz tym úshqary pikir dep oilamaysyz ba?

- Ras qoy endi. Mysaly, jol jýru erejelerin kóbine kim búzady? Statistikagha sýiensek, qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetkerleri, «gaishnikter» bolyp shyghady. Nege? Olardy eshkim toqtatpaydy. Eshkimnen qoryqpaydy. Sol siyaqty jaghday dinde de bar. Orystar múndayda «kak u Boga za pazuhoy» deydi. Yaghni, dinge kirgen adam, eger onyng aqidasy dýrys bolmasa,  Qúdaydyng senimine ie adamday jelikke mastanyp, jalpy erejeni búzady. Al dinde joq adam ýnemi qorqyp jýredi. Dindegi basty nәrse hauf pen raja  - Qúdaydan qorqu jәne ýmittenu. Sondyqtan qazaq: «Qúdaydan qoryqpaghannan qoryq» deydi.  Osy taqylettes jaghdaydy Lev Tolstoy «Otes Sergiy » degen povesinde  suretteydi. Bir poruchikting ómirde joly bolmay, qyzy tastap ketedi. Qyzmetinde óspey, әiteuir mehnatty kóp keshedi. Al onyng qatarynda birinshi bolugha úmtylatyn ambisiyasy bar edi. Sodan Sergiy dinge ketedi. Ketkende de, «týbine týsip», monah bolady. Dәrgeyi biyiktep, júrt aghylyp, aldyna kele bastaydy. Sonda Sergiy masattanady... sóitse búl jalghan taqualyq, jay ghana maqtan bolyp shyghady. Bir kýni shipa izdep kelgen jas qyzben jynystyq qatynasqa baryp qoyady. Sonda baryp, Sergiy ózining din jolynda jýrip, qanshalyqty azghyndaghanyn týsinedi. Endi shyn әuliyeni izdeymin dep jolgha shyghady. Izdep-izdep jýrip, bala kezinde birge ósken nemere qaryndasynyng ýiine týsedi. Sonda «o, Sergey әke» dep ayaghyna jyghylayyn dep jatqanda, tiyp tastap, ózi qaryndasynyng ayaghyna jyghylady. Sonda, nemere qaryndasy qyzynyng balalaryn asyraymyn dep shirkeuge barugha, shyraq jaghugha qoly tiymeydi eken. Sóite túra, ózining kýnәhar ekenin sezinuden qalsh-qalsh etip, Qúdaydan qorqady. «Qoryqqanda da, shyn qorqady ekensin, әulie men emes, sen!» dep, Sergey ony ayaghyn qúshady. Mine, osynday mysal dinnen alys adamdardyng keyde Qúdaydan qorqynyshy kóbirek bolatynyn kórsetedi. Qazaq atamyz da «Saytannan albastynyng atasy juyq» dep mәtel qaldyrghan. Sondaghy aitpaghym,  ózine de, ózgege de ziyan keltirip shataq din ústanghansha, tynysh jýrgen әlde qayda  abzal bolar edi degenim ghoy.

- Jaraydy delik. Qarap otyrsanyz, Qazaqstandaghy diny mәseleni endi memleket tarapynan retteu tetikteri qarastyrylyp jatqan sekildi. Alayda, óziniz aitpaqshy, óte nәzik mәselede ókimet solaqaylyqqa salyp jýrmey me?

- Memleket dinnen bólek bola almaydy. Taghy da mysalgha tartynsaq, otbasynda siz otaghasy bolsanyz deyik. Balanyz, jarynyz basqa senimge ótip ketse, otbasylyq jarasymnyng kýl-parshasy shyqpay ma? Solay desek, memlekettik qauipsizdik pen tútastyqty birinshi oryngha qoyyp, bayandy ghúmyryn qamtamasyz etkisi kelgen memleket últtyq iydeologiyasyna jaghatyn, ata dәstýrge sýiengen, ghasyrlar boyy elding tiregi bolyp kele jatqan ilimdi qarjylandyruy tiyis. Putin kezinde «Pravoslavie - orys memleketining negizi. Biz osyghan basymdyq beremiz. Qarjy bólemiz. Bitti», - dedi. Eshqanday kýmiljigen joq. Qytay konfusiyshildikke, Britaniya óz shirkeulerine aqsha salyp otyr. Býkil әlem osy tәjiriybege kóshkende, biz nege ózgeshe boluymyz kerek eken? Qay din memleketimizding qúrylyp-qalyptasuyna ruhany hәm әleumettik-iydeologiyalyq negiz boldy? Biz sony ústanuymyz kerek. Búdan qoryqpau kerek. Sebebi, әlemdik tәjiriybe solay... «Baqtashysy joq otardy qasqyr talaydy». Yaki, din memleketting qarauynda boluy tiyis. «Otandy sýiy imannan» deymiz de, ony úrpaqqa siniretin qúral din ekenin úmytpauymyz kerek. Dinning memleket mýddesinen basqa mýddesi bolmauy kerek.

- Putinning «pravoslaviyesinen» súraq tuyp túrghany... Jaqynda ghana bizdegi Orys shirkeui uaghyzdaryn qazaqsha jýrgizemiz dep habaryn taratty. Búl osy kezge deyin islam men hristan dinining arasyndaghy «bir-birining baqshasyna kirmeu» degen jazylmaghan bapty attap ketkendey boldy. Búghan jol bermeudi de QMDB-gha silteymiz be, әlde ....

- Árbir adamnyng ózining nanym-senimin qorghauyna qúqy bar. Zang bar. Zang ayasynda qorghana biluimiz kerek. Mysaly, maghan ýiime kelip, basqa dindi uaghyzday bastasa, polisiya shaqyrugha qúqym bar. Diny qúqyng búzylyp jatsa, Ata zanymyzdaghy «әr adam ózining diny bostandyghyn saqtaugha qúqyly» degen túsyna jýgin de, qúzyrly mekemelerge hat jaz, ótinish bildir. Jabayy tәsilderdi qoyyp, zanmen júmys istep ýirenu kerek bizge. Jabayy tәsilding ashyq konfrontasiyagha alyp keletinin týsinu kerek. Orys pravoslav shirkeui qay elde bolmasyn, uaghyzdaryn orys tilinde jýrgizedi emes pe? Osy qisyngha salsaq, orys tilinen basqa tilde dinin nasihattay bastasa, búl missionerlik bolyp tabylmay ma?.. Mine, osylay órkeniyetti týrde kýresuding amaldaryn tappasaq, dinnen shy shygharu op-onay.

- Memleket dinge «monopoliya» jasasa, sәlde taghyp, nikab kiishilerge de qauip tónedi dey beriniz. Osy qaupim oryndy ma?

- Áriyne, músylman eli bolghandyqtan, músylmannyng dәstýrin saqtauymyz tiyis. Biraq.. biraq ol bizding últtyng tanymgha, salt-dәstýrimizge say boluy qajet. Mysaly, nege arabtyng qara jamylghysyn qabylday almaymyz? Óitkeni, dilimizge jat. Týrikting de, basqanyng  dәstýrin qabylday almaymyz. Ol da jat. Qúday-au, ózimizding qazaqtiki bar ghoy. Shymkenttin, Qyzylordanyng qyzdary әdemi qylyp, oramal tartyp jýrdi ghoy osy kezge deyin... Endi kelip,  әrkimge jónsiz elikteuimiz qalypty. Qara basqanda, sol soqpaghynan adasqandar «biz qazaq emespiz, músylmanbyz» dep kýidiredi. Alla taghalanyng ekinshi aty «halyq» desek, qazaqta da «halqyna jaqqan adam ghana Qúdaygha jaghady» degen sóz bar. Osy ústanymdy Mәshhýr Jýsip atamyz damyta kele «Nәpsisin biylegen jigit birinshi ózin biyleydi. Odan keyin otbasyn, aimaghyn, sodan song baryp halqyn biyleydi» dep tújyrym jasaydy. Búghan endi alyp-qosarym joq.

- Elimizding diny jylnamasyna biylghy «Áulieaghashty órteu faktisi» de oqigha bolyp endi. «Áulieaghashqa tiygen shyrpy din arasyndaghy órtke aparady» dep boljam aitushylar da tabylyp jatyr. Siz búghan qanday bagha berdiniz?

- Birinshiden, búl vandalizm. Jabayylyq. Ekinshiden, memleketti syilamau. Búl - bayaghyda memlekettik biylik qúmyradan shygharyp alghan jynnyng әseri. Jyn ghoy búl... soqtyghargha qara tappay jýrgen.

- Jalpy, diny mәselening status-kvosyn biraz sóz ettik qoy. Biraq, býgin Sizden osy ahualdy ondau turasynda úsynystar esty alamyz ba?

- Qay mәsele bolsyn, ghylymgha sýiengen abzal bolar. Mәselen, sektologiya degen ghylym bar. Áriyne, bizde onymen eshkim ainalyspaydy... Aytayyn degenim, tayauda Reseyding Novgorod qalasynan Volkov degen sektolog kelgen bolatyn. Kórshimizding de bas auruy sektalarmen kýres bolghanyn bilemiz ghoy. Sondaghy saualymyzgha Volkov «Olarmen tikeley kýresip, abyroy tappaysyn. Ýstem bolghyng kelse, últtyq immuniytetti qalyptastyru kerek. Búl degenimiz, últtyq dәstýrdi janghyrtu» dep jauap bergen-di. Yaghni, dәstýrdi kýsheytu arqyly sanada bos kenistik qaldyrmau kerek. Sondyqtan, balabaqshadan bastap úrpaqtyng boyyna ata-babamyzdyng dәstýrlerin sinire beru kerek, sinire beru kerek. «Sóz atasy - ertegi, Qúrannan syr shertedi» demekshi, sol ertegini, qissa-dastandardy, batyrlar jyryn, arysy jyraular, berisi Abay, Mәshhýr Jýsipting shygharmalaryn jýieli týrde oqytayyqshy. Aytalyq, mynau Irandy alayyq. Búl elde fiziygine de, biologyna da parsy әdebiyetin mindettep oqytady eken. Sebebi, әdebiyet degenning ózi sol dinmen suarylghan emes pe? Sonymen birge, parsylyqtar búghan «eger biz qazir әdebiyetti oqytpasaq, olardyng ghylymy kimge júmys isteri belgisiz bolyp qalady» degen jauap tabady.

- Ádebiyetting nasihatyn kýsheytsek, til mәselesi de ózinen ózi sheshimin tabady dep qoyayyq...

- Osy turasynda Mәshhýr Jýsip atamyzdyng «Álemde 77 til bar. Sonyng eng asyly - arab tili. Sebebi, Qúran osy tilde týsken. Odan keyingi eng asyl til - qazaq tili» degen sózi bar. Odan әri oiyn sabaqtay kele, «din de, ghylym da, әuliyelik te  qazaqtyng tilinde» dep ayaqtaydy. Sondyqtan, qazaqtyng tilin, әdebiyetin dúrys oqytsynshy, qanday әleuetti bolar edik? Arnayy dintanu pәnin engizbey-aq qoysyn, biraq Abaydy oqytyp, jyraulardy jattatsynshy, eshqanday salafi, ahmady degeninizge boy aldyrmas edi. Al biz jyrtylmaghan, óndelmegen egistik jer  siyaqty, jat úryqty sebuge dayyn úrpaqty ósirip shyghardyq. Ruhany azyqty ne mektepte, ne otbasynda almaghan son, әlgi sektalardyng qúrghan auyna týsip qalady. Qoryta kelgende, bizge últtyq immuniytetti kýsheytu turaly baghdarlamany qabyldau qajet. Bilsenizder, japondar Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin balalaryn shetelge oqugha jibere bastady. Alyp eldermen soghysyp, arsha-borshasy shyqqan eldi týzeu ýshin oqyp kelsin, ýirenip kelsin dep attandyrdy. Sonda keybir úlandary nәpsining sonyna erip, ya әldebir sebeppen oquynan shyghyp qalsa, ózderine harakiry jasaytyn bolghan. Óitkeni, oqu tauyspay elge qaytu olargha ólimmen teng bolghan. Mine, últtyq immuniytetting ýlgisi! Mahatma Gandiydi anasy Angliyagha oqugha jibererde, «ýsh talabym bar. Orynday alamyn deseng ghana, jiberemin» degen. Sonda «et jemeysin, araq ishpeysing jәne jat últtyng  qyzyna barmaysyn» dep talap qoyghan. «Maqúl» degen Mahatma bir kýn boyy tabanynan tausylyp, Angliyada etsiz tamaq isteytin, qazirgishe vegetariandyq ashanany әzer tauypty. Búnyng bәrin ne ýshin aityp jatyrmyn? Osynyng bәri últtyq immuniytetting mysaldary. Al biz shetelge kimdi jiberip jatyrmyz?

- Búl endi kelesi súhbatymyzdyng jýgine tatityn taqyryp sekildi. Býgingi әngimenizge rahmet!

Súhbattasqan - Órken KENJEBEK,

«Halyq sózi» gazeti, №39-40