Jeksenbi, 10 Qarasha 2024
Bilgenge marjan 7438 6 pikir 21 Jeltoqsan, 2017 saghat 10:22

Qazaqtyng dәstýri men islam dinin bólip qaraugha bolmaydy

Últtyng tili men dili jәne dini men dәstýri syndy úghymdar últtyq ruhaniyattyng mәni men manyzy ekenine dau joq. Búlardy zerdelep, saqtap keyingi úrpaqqa amanat etip tabys etu býgingi kýnning talaby. Jahandanu zamanynda alpauyt mәdeniyetter men órkeniyetter arasynda joq bolyp jútylyp ketpeu ýshin atalmysh qúndylyqtardy (últtyq til, dil, din men salt-dәstýr) saqtap qaluymyz qajet. Osynday jolmen ghana ózimizding últtyq naqyshymyzdy, pishinimiz ben ereksheligimizdi aman alyp qala alamyz. Sol ýshin últtyng dýniyetanymdyq kózqarasyn, ómirlik ústanymyn, ózine tәn bitim-bolmysyn, ishki jan-dýniyesin, tarihy mәdeniyetining ruhany negizderin qayta janghyrtyp, dúrys tanyp-bilu asa qajet. Óitkeni jer sharyn meken etken san aluan últtar men úlystardyng ózine ghana tәn atadan balagha berilip kele jatqan uaqyt synynan ótken dýniyeni tanu, pәlsapalyq oy jýgirtu, din ústanu, dúrys ómir sýru syndy óz dәstýrleri men joldary bar. Qazaq halqy ózine osynday joldardyng ishinen músylmanshylyq jolyn tandap aldy.

Q. Múhamedjanov aitqanday: «Bizge kelgen islam dini arghy atalarymyzdyng tәnirlik әdet-ghúrpymen, halqymyzdyng mentaliytetimen tabighy ýilesip ketedi. Bizding búrynghy biylerimiz: «Qúdaydan qoryqpaghan – Hannan qoryqpaydy, Hannan qoryqpaghan, Zannan qoryqpaydy» - deydi eken. Meninshe, tabighattyng dýley kýshimen údayy betpe-bet kelip, taytalasta jýrgen kóshpeli qazaqtar qarapayym sezim-týisigimen-aq Qúdaydyng bir ekenine kózi jetken. Halyqtyng kóptegen yrymy, salt-sanasy, dәstýrleri Qúrannyng Allagha minәjәt etetin ayattaryn eske týsiredi». Oylaysha dilimiz, saltymyz bet dәstýrimiz mәdet tútqan dinimiz islammen bite qaynasty, al dindegi keybir arab sózderi tilimizge endi.

Islam dini – ghalamdyq mәdeniyet pen órkeniyet joly. Islam qanday bolsyn últqa, din ókilderine qarsy shyqpaydy jәne basqalardy birlikke shaqyrady. Qayta olarmen әleumettik dengeyde jaqsy qatynasta bolugha shyqyrady. Sebebi, Islam últqa jәne últtyq mәselege qatysty anyq әri berik ústanymgha sýienedi. Búl ústanymnyng týsindirmesi – taghdyr konsepsiyasy, yaghni, bolmys (Qúday Taghala bizdi osylay týrli nәsilderge bólip jaratty).

«Ey, adam balasy! Shýbәsiz senderdi bir er, bir әielden (Adam, Hauadan) jarattyq. Sonday-aq bir-birindi tanularyng ýshin senderdi últtar, rular qyldyq. Shynynda Allanyng qasynda eng ardaqtylaryng taqualaryn» (49: 13).

Jogharydaghy ayatta aitylghanday Allanyng Ózi adam balasyn últtar, úlystar, taypalar etip jaratty. Demek adam ony ózgerte almaydy. Ony ózgertuge adamny qúqyghy joq, qauqaryda da jetpeydi. Sondyqtan da músylman ghalymdary osy qaghidattardy basshylyqqa ala otyryp, adamdardyng últtargha, taypalargha bólinui aqyr zamangha deyin jalghaspaq dep senedi.

Múny qaghida etip ústanghan islam dini eshbir últty basqa últttan ýstem, bir nәsildi basqa nәsilden joghary, bir tekti kelesi tekten artyq nemese jaqsyraq dep sanamaydy. Búghan qatysty Múhammed payghambardyng da (s.gh.s.) mynaday hadiysi bar:

«Arabtyng arab emesten artyqshylyghy bar ma әlde arab emesting arab aldynda artyqshylyghy bar ma? Nemese qara týstining aq týstining aldynda artyqshylyghy bar ma, әlde kerisinshe bolady ma? Artyqshylyq tek – taqualyq pen jaqsylyqta ghana bolady!». Sóitip, Islamda adamnyng tegi men nәsiline qaraghanda ruhany jaqyndyq pen taqualyq birinshi oryngha túr.

Ómirshendigi myng jarym jyldyq tәjiriybemen dәleldengen islam etikasy orasan zor órkeniyetting negizi. Múndaghy әdeptilik qaghidalary, jaqsylyq pen jamandyq anyqtamalary, izgilik, meyirim men júmsaqtyq, keshirim, qayyrymdylyq, jomarttyq, ýlkenge qúrmet kishige izet, ata-ana qadiri, úy alma kórshi al, kisi aqysy, qúdayy qonaq, dýnie men aqyret, sauap pen obal, jaqsylyqqa shaqyru, jamandyqtan qaytaru siyaqty sansyz adamgershilik qúndylyqtar men diny úghymdar qazaq halqynyng dilinde, salty men dәstýrinde ajyramas oryn aldy. Onyng jan dýniyesin bayytyp, halyqtan shyqqan abyz danalar, úly oishyldargha «kemel adam» beynesin somdatty.

«Atymdy adam qoyghan son, qaytyp nadan bolayyn» – dep jyrlaghan Abay atamyzdyng qara sózderinde keletin «adam bol», «tolyq adam» úghymdary din islamdaghy «insanun kәmilun» (kemel adam) tújyrymdamasyn týsindiredi. Islamdaghy kemel adam – ruhany bay adam. Ol ózgege jamandyq oilamaydy, jetimdi jylatpaydy, kisining aqysyn jemeydi, ýlkenning batasyn, ata-ananyng razylyghyn alady. Jaryna adal, dosqa berik, jarlygha jәrdem beredi, kishige qúrmet qylady, amanatqa qiyanat jasamaydy, sózinde túrady, otandy sýiedi jәne t.b. Bir sózben aitqanda әrbir adam jaqsy kóretin ýlgili túlgha.

Sondyqtan din islamnyng qúndylyqtary, músylman әlemi mәdeniyetining ózegi jәne músylman halyqy ar-újdanynyng ainasy. Islam jay ghana erejeler jiyntyghy emes, onyng ishinde jýzdegen últtar men etnostardyng mәdeniyetteri men dәstýrleri bar. Búl degenimiz, islam dini – mәdeny dәstýr retinde jer betindegi etnikalyqtyng elementterin joqqa shygharmaydy, kerisinshe, ony óz ishine qamtidy. Jergilikti halyqtyng dinine ainalghan islam sol elding salty men dәstýrin alyp, dilimen bite qaynasady. Mysaly, jogharyda atalghan adamgershilik qúndylyqtar men diny úghymdardyng barlyghy da tolyqtay qazaq halqynyng dilinde bar. Búl últtyq dil men diny qúndylyqtardyng ózara ýilesimdigine, olardyng bite qaynasqanyna aiqyn dәlel.

Jalghas Sәduaqasúly, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty, dintanushy

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1167
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2761
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 2801