Býgingi әlemning tynysy jiyilep túr. Qos ókpeden qysqan týrli daghdarystardyng әserinen be eken, әiteuir jan baqqan tirshilikting alang bolar jayy da azaymay keledi. Birimen biri  miday aralasyp  ketip bara  jatqan zamannyng qazirgi didary da, talaby da, talghamy da mýldem basqa. Jahandanu dep jýrgen sol talapty dýniyening endigi auasyn jútyp, suyp iship degendey ómir sýruing ýshin tiri boluyn, tiri boluyng ýshin iri boluyng kerek. Áytpese myna zamannyng shanyn qauyp qalaryng kәdik emes. Elbasy bizge, yaghni, óz halqyna osy jaghdaydy ýnemi aitumen keledi.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng biylghy Joldauynyng  da týpki mәni men oiy osyghan kelip sayady. Ras, Elbasy aityp otyrghanynday,  Qazaqstan osy uaqytqa sheyin əlemdegi týrli daghdarystar men san aluan synaqtargha tótep bere aldy. Sonyng nәtiyjesinde el  ekonomikasy qarqyndy damu jolyna týsti. Qazaqstannyn  2050 jylgha deyingi Damu strategiyasy men  jýz naqty qadam Últ jospary  da belgilendi. Alayda ósemiz, órkendeymiz, memleketimizding quatyn arttyramyz dep otyrghan jalghyz biz ghana emespiz ghoy. Jer betindegi memleketterding barlyghy da óskisi, órkendegisi kelip otyr.  Sol ýshin bәri de jan talasyp  jatyr.

Osy bir jantalasty dýnie bәsekesinde útamyz ba, útylamyz ba, ol endi kelip ózimizge baylanysty. Ras, búrynghyday emes masyldyq pighyldan arylyp kelemiz. Enbek etseng ghana qolyng әldebir iygilikke jetetindigin de týsingen synaylymyz. Biraq,búrynghy enbek pen endigi zamannyng enbegining arasynda da jer men kóktey alshaqtyq aiyrma jol sala bastady.

Elbasy óz Joldauyn «Tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya jaghdayyndaghy damudyng jana mýmkindikteri» dep atauy da negizsiz emes.  Ónerkәsiptik revolusiya adam  ómirinin  san salasyn qamtyp, ol endigi jaghdayda adam balasynyng aqyl-oy sanasyna da, túrmysy men ghúrpyna da, myna ómirge de, tútas әlemge degen  kózqarastaryna da, tanym-týisikterine  de  týbegeyli  ózgerister әkeleri haq. Jeke halyqtyn  da, tútas memlekettin  de endigi taghdyryn osy ónerkәsiptik revolusiyanyng anyqtauy da ghajap emes.   Óitkeni, endigi arada ónerkәsibi quatty da damyghan elder ghana ekonomikalyq sayasatty anyqtap, óz oiy men óz degenderin jýzege asyrugha úmtylatyn bolady. Múny әlem damuynyng qazirgi ýrdisinen-aq bayqaugha bolady.

Mine, osy oy tóniregindegi odan әrgi әngimemizdi sabaqtaytyn bolsaq, zamannyng damu zandylyqtary men qauip-qaterlerin  Elbasy aldyn ala boljap, aityp ta keledi,soghan tótep bere alarlyq qauqary bar  baghdarlamalyq isterdi jasatyp ta keledi. Sonyng bir jarqyn mysaly-Qazaqstandy industriyalandyru bolsa kerek. Búl jolghy osy ndustriyalandyrudyng mindetterin dúrys jýzege asyra alsaq, búl tәuelsiz Qazaqstannyng bolashaghyn, tipti onyng taghdyryn anyqtaytyn manyzy bar ekendigin týsine biluimiz kerek.

Elbasynyng Joldauynda atap kórsetilip, el aldyna qoyylyp otyrghan 10 mindetting qashan bolsyn óz manyzyn joymaytyndyghy taghy da bar. Sol on mindetting kez kelgenin alynyz barlyghynyng da elimizding әleumettik-ekonomikalyq damuynda, ruhany janghyruynda, tarih sahnasyna búrynghydan da berik ornygha týsuinde, әlemdik sayasatta óz sózindi býgingidey aituyng ýshin de asa zor manyzy bar ekendigi dau tudyrmaytyn mәsele.

«Qazaqstan 2050» damu Strategiyasynda belgilengen reformalardy jýrgize otyryp jәne de  elimizding Ýshinshi janghyruyn bastap ketken býgingi jaghdayda  Elbasy óz Joldauynda aityp otyrghanynday «Býgin adamzat jana ónerkəsiptik revolusiya dəuirine ayaq basyp otyr. Zamanauy tehnologiyalar dýniyeni ózgeriske úshyratuda. Jahandyq tehnologiyalyq ilgeri leu shilikter ózimen birge syn-qaterlerdi de, sonday-aq ósimning jana mýmkindikterin de alyp kelude. Búl – bizding əlemdegi asa damyghan 30 elding qataryna jedel enu ýshin tarihy mýmkindigimiz»,-dedi.

Tarihy mýmkindik! Rasynda da búl qazir jәne tipti jedel, tipti úiqy-kýlki kórmey de bizding asa tiyimdi paydalanyp qalugha tiyisti tarihy mýmkindigimiz! Sol tarihi  mýmkindikti taghy da jedel paydalanyp qaludyng taghy bir manyzy bar. Al búl kelip, óz elimiz   ben  bolashaghymyzdyng  jәne keler úrpaghymyzdyng taghdyry  aldyndaghy úly jauapkershilikke әkelip sayady. Terenirek zerdeler bolsaq, Qazaqstan industriyasyna  jana tehnologiyalardy engizudin,  el ónerkəsibindegi enbek ónim diligining dengeyin  khteru men óndiristik prosesterdi sifrlandyru jəne zamanauy biznes- modeliderdi mengeru,  Qazaqstannyng resurstyq əleuetin paydalanudyng tiyimdiligin  jaqsartu,aqparattyq-tehnologiyalyq sheshimderdi engizu,  agroónerkəsip keshenin jana tehnologiyalyq dengeyge kóteru  jәne de transport pen logistikalyq infraqúrylymdy odan əri damyta beru siyaqty Elbasy algha tartyp otyrghan osy mindetterding qaysysyn, kәne býgingi damu prosesteri ýshin manyzydy emes dep aita alarsyz.   Bәri de manyzdy jәne de búl mindetterde әrqaysymyzdyng ómir tynysymyz, әrbirden song el taghdyrymen qosa óz taghdyrymyz jatyr.

Bәrimizdin  ómirimiz jol ýstinde ótip jatyr. Bәrimiz de jolaushymyz!  Osy bir oy tónireginde otyryp, nazarym Joldaudyng «Kólik-logistika infraqúrylymynyng tiyimdiligin arttyru» atty tórtinshi mindetke eriksiz toqtap, osy mәselege erekshe den qoydym. Óitkeni br birine joldyng amanshylyghyn tilep jәne de sapargha shygharda jolayaq jasaytyn ghúrpy bar halqymyz qashan bolsyn qara  joldy qasiyet  túta bilgen. Osy orayda býgingi Qazaqstannyn    qay salada bolmasyn ilgerilep ketuining bir tarmaghy osy jolymyzda jatyr. Elbasy  kólik-logistika mәselesin bir býgin ghana aityp otyrghan joq.Búl mәselege Memleket basshysy tәuelsizdikting alghashqy kezenderinen bastap kónil bólip, ýzbey damytudyng talabyn qoyyp, sony údayy aityp, óz baqylauynda ústap keledi.

Qazaqstannyng qazirding ózinde   kóliktik iri aimaqqa ainalyp otyr. Qazir Qazaqstan arqyly bir­neshe transkontiynentalidy koridor ótendigi de belgili. Sonyng nәtiyjesi bolar, Joldauda atap kórsetilgenindey, Qazaqstan arqyly ótken jýk tranziyti 2017 jyly 17 prosentke ósip, ol 17million tonnagha juyqtasa, endi  tranzitten týsetin sol  jyl sayynghy tabysty 2020 jyly 5 milliard dollargha jetkizu mindeti qoyyldy. Osy bes milliard dollargha qol jeter bolsa, onda osy kólik-logistika  infraqúrylymyna júmsalghan memleket qarajatynyng tez arada qaytarymy da bolady.

Áriyne, kólik-logistka salasyn damytyp, jetildiruge әlemning kez kelgen memleketterining de yntaly bolyp, olar da osy salany jetildiruding ne br amal-tәsilderin jasap jatqandyqtary da anyq. ugha mýmkindik beredi. Biz de solay jasaugha mindettimiz. Elbasy búl orayda óz Joldauynda jýk qozghalysyn «onlayn» jýiesinde baqylap, olardyng keder­gisiz tasymalyn qamtamasyz etip otyrudy jәne de kedendik ope­rasiyalardy jenildetu maqsatymen «blokcheyn» siyaqty sifr­lyq teh­nologiyalardyng auqymdy týrde engi­ziluin qamtamasyz etudi algha tartady. Óitkeni, osy kýngi búl zamanauy sheshimder kólik-logistika salasynyng barlyq buynynyng ózara baylanysyn úiymdastyrugha mýmkindik beredi.  Mine, osy asa manyzdy salanyng әlemdik ozyq ýrdispen damuy men júmys isteuin qamtamsyz etu ýshin  jyl sayyn  búghan bólinetin bud­jet qarajatynyng jalpy kólemin ortasha merzimdegi kezende 150 miyl­liard tengege jetkizu  kózdelip otyr.

Áriyne, Elbasynyng biylghy Joldauynda elding aldyna qoyylyp otyrghan on mindetting әrqaysysynyng da   ómirlik,tarihy manyzdylyghy orasan ekendigin aitugha bolady. Negizgi baghyt, әlemning damyghan 30 memleketining qataryna enu bolsa, endi kelip osy on mindet sol maqsatqa jetu jolymyzdaghy temirqazyghymyz ispettes. Maqsatqa adaspay jetu ýshin el birligin bәrinen de joghary qoyayyq!

Jabal Erghaliyev, jazushy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri

Abai.kz