Qazaqstan halqy Memleket basshysy N.Á.Nazarbaevtyng jyl sayynghy joldaularynan tyng janalyqtar kýtip, bolashaqqa degen senimderi men ýmitterin úshtay týsetini qalypty jaghday. 

Óitkeni búl joldaularda el damuynyng jana mejeleri belgilenip, halyqtyng әleumettik-ruhany janghyruynyng kókjiyekteri aiqyndala týsetini sózsiz. Mysaly, ótken jylghy «Qazaqstannyng ýshinshi janghyruy: jahandyq bәsekege qabilettilik» Joldauynda Elbasy N.Á.Nazarbaev ekonomikanyng jedeldetilgen tehnologiyalyq janghyruyna qol jetkizu, sifrly tehologiyany qoldanu, jana industriyalardy órkendetu, ónerkәsip, agroónerkәsiptik keshen, kólik pen logistika, qúrylys sektoryn damytu, sifrly industriyany jedeldetu arqyly Qazaqstandy bәsekelestikke qabiletti elge ainaldyru mindetterin qoyghany esimizde.

Memleket basshysynyng biylghy «Tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya jaghdayyndaghy damudyng jana mindetteri» Joldauynda osy mindetterdi odan әri jalghastyru baghdarlanyp otyr. Elbasy osy arada on týrli mindetti algha qoyady. Ol Qazaqstannyng industriyasyn eng jana tehnologiyalardy engizuding kóshbasshysyna ainaldyru, óndiristik ýderisterdi sifrlandyru arqyly ónerkәsiptegi enbek ónimdiligin arttyru, resurstyq әleuetti tiyimdi paydalanu, óndiriske aqparattyq tehnologiyalyq sheshimderdi batyl engizu, agroónerkәsip keshenin jana tehnologiyalyq dengeyge kóteru, kólik pen logistikalyq infraqúrylymdy odan әri damytu mindetterin qamtidy.

Sonday-aq Joldauda ruhaniy-әleumettik mәseleler de oryndy qozghalyp otyr. Aytalyq, sonyng biri – adam kapitalynyng jana sapasy turaly mәsele. «Barlyq jastaghy azamattardy qamtityn bilim beru isinde ózimizding ozyq jýiemizdi qúrudy jedeldetu qajet», degen Memleket basshysy odan әri búl mindetti sheshuding joldaryn naqtylay týsedi. Sonyng eng bastysy bilim beru baghdarlamalaryn ózgeristerge ýnemi beyim jәne jana bilimdi mengertuge beyimdeu bolyp tabylady. Osyghan oray 2019 jyldyng 1 qyrkýiegine qaray mektepke deyingi bilim beru isinde balalardyng erte damuy ýshin óz betinshe oqu mashyghy men әleumettik daghdysyn damytatyn baghdarlamalardyng birynghay standarttaryn engizu qajet bolady. Orta bilim beru salasynda janartylghan mazmúngha kóshu tezdetiluge tiyis. Búl mýlde jana baghdarlamalar, oqulyqtar, standarttar jәne kadrlar kerek degen sóz. Pedagogtardy oqytudy jәne olardyng biliktiligin arttyrudy qayta qarau qajet. JOO-lardaghy pedagogikalyq kafedralar men fakulitetterdi odan әri damytu qajettigi tuyndap otyr. Bilim beruding barlyq dengeyinde matematika jәne jaratylystanu ghylymdaryn oqytu sapasyn arttyru da kezek kýttirmeydi.

Joldauda joghary bilim beru jýiesine qatysty kóptegen jana mindetter aiqyndalyp otyr. Múnda, әsirese, aqparattyq tehnologiyalar boyynsha bilim berudi barynsha damytu, joghary oqu oryndaryna bilim beru baghdarlamalaryn jasaugha kóbirek qúqyq berip, olardyng akademiyalyq erkindigin zannamalyq túrghydan bekitu qajettigi aityldy. Osy arada oqytushylardyng qayta dayarlyqtan ótuine kýsh salyp, joghary oqu oryndaryna sheteldik menedjerlerdi tartyp, әlemdik uniyversiytetterding kampustaryn ashu qajet dedi Elbasy. Sonday-aq qazaq tilin oqytu, orys jәne aghylshyn tilderinde bilim beru arqyly jastarymyzdyng intellektualdyq qabiletin jogharlatu mәselesi de nazardan tys qalmady. Bilim beru jýiesining barlyq dengeyi ekonomikanyng býgingi qajettiligine say bolugha tiyis. Búl orayda múghalim mamandyghynyng qadyr-qasiyetin barynsha arttyru qajet delingen Joldauda.

Bilim beru salasynyng qyzmetkeri bolghandyqtan, bizge osy jetinshi mindet kóp oy salyp otyr. Mamandardy búrynghyday topyrlatyp dayarlay beretin kez emes qazir. Biz býginde júmys berushilermen tikeley baylanysta qyzmet istey otyryp, olardyng talap-tilegine qaray maman dayarlaudamyz. Ekonomikanyng qajettiligine qaray maman dayarlau, olardy júmyspen qamtu, tiyisti әleumettik jaghday tughyzu arqyly adamy kapitaldy damytugha, onyng jana sapasyna qol jetkizuge bolatyny býginde barshamyzgha ayan jәne búl joghary oqu oryndary aldyna zor jauapkershilikter jýkteude.

Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiyteti ózi qúrylghan 90 jylda 250 mynnan astam múghalim kadrlaryn dayarlap, qazaq dalasyna ilim-bilim úryghyn shashsa, býginde әlemdik damu ýderisine say jana túrpattaghy mamandar dayarlau ýstinde. Joldauda aitylghanday, ekonomikanyng qajettiligine jauap bere alatyn bilikti mamandar dayarlau, oqu baghdarlamalarynyng mazmúnyn týbegeyli janartu, studentterding shygharmashylyqpen júmys isteu daghdylaryn qalyptastyru, olardyng aqparattyq tehnologiyalardy tereng mengeruine, qazaq jәne orys tilderimen birge aghylshy tilin iygeruine qol jetkizu, jekelegen pәnderdi aghylshyn tilinde oqytatyn múghalimder dayarlau jolynda bizde naqtyly júmystar atqaryluda. Sonday-aq biz sheteldik 120 beldi uniyversiytettermen baylanysta júmys istey otyryp, bilim beruding innovasiyalyq tehnologiyalaryn tereng mengeru, әlemdik bәsekege qabiletti mamandar dayarlau jolynda enbek etudemiz.

Bizding uniyversiytetimiz pedagogikalyq oqu orny bolghandyqtan, múghalim kadrlarynyng bedeli men qadir-qasiyetin arttyrugha óte mýddeli. Búl salada әraluan ghylymy zertteuler jýrgizilip, auqymdy sharalar jýzege asyryluda. Múghalim mәrtebesin kóteru olardyng әleumettik jaghdayyna da tikeley baylanysty deytin bolsaq, Elbasynyng jana Joldauy boyynsha múnyng da bir týiini sheshilgeli túr. Aytalyq, janartylghan mazmúndaghy oqu baghdarlamasy boyynsha bilim beruge kóshken múghalimderding ailyq jalaqysy 30-50 payyzgha deyin ósetini osy sózimning dәleli.

Jalpy, Elbasynyng biylghy Joldauy Qazaqstannyng ýshinshi janghyruyn jana belesterge kóteruding naqtyly baghdarlamasy boldy desek asyra aitqandyghymyz emes. Ol bizding jigerimizge jiger qosyp, bolashaqqa degen senimimizdi nyghayta týskeni sózsiz.

Takir Balyqbaev,

Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining rektory, professor

Abai.kz