Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 6193 1 pikir 5 Aqpan, 2018 saghat 10:14

Kәrin tókken "Kәri Qúda"

(Abaydyng "qysy")

Suyq degende qyzyq nәrse. Sonau soltýstiktegi Múzdy múhitta, anyghy poluste tynysh jata bermey ornynan qozghalyp ontýstik-shyghysqa qaray lap qoydy. Jolyndaghy orman-toghay, qala-qystaq, jandy-jansyz zat bitkendi taptap, janshyp, býristirip, dirdektetip apyryp-japyryp jýrip otyrdy. Shynynda qaharly alyp "adam" sekildi, býgingi kýnning kózimen qarasaq, 100 tonnalyq shynjyr taban auyr tank sekildi basa-kóktep keledi. Osy suyqty kórip, anyghy sezip Abaygha soqpay amalymyz joq.

"Aq kiyimdi, deneli, aq saqaldy,

Soqyr mylqau tanymas tiri jandy.

Ýsti-basy aq qyrau, týsi suyq,

Basqan jeri syqyrlap, kelip qaldy.

Demalysy ýskirik, ayaz ben qar,

Kәri qúdang - qys kelip, әlek saldy, -dep surettepti.

Abay danyshpan ghoy, suyqty sezu, aqtýtek arasynan shyghu barda ony beynelep beru bar. Aytyp-aytpay ayazdyng týr-túlghasy sýrkeyli. Qazaqta qúdanyng joly ýlken. Qúda bolghanda qyz beretin qúdanyz súmdyq endi... Qazaq dalasynda jol-jónekey kóldeneng kókattygha mingesip qyz kete bermegen, qúda bolady, qalynyn tóleydi, jyldar boyy qúdanyng qabaghyna qarap kýtedi. Mezgil sayyn soghymyn soyyp berip, qonaqqa shaqyryp, aldyna kiyitin qoyady, astyna alty qabat kórpe salyp, qaytarynda minis mingizip bәiek bolady. Áyteuir kónilin tauyp riza qosh etu kerek. Sóitip jýrgende taghy birde kәri qúdang auylyna kelip at túmsyghyn tirese, tútas auyl bolyp jigi-japar iyilip japyrylyp qalasyn. Sening syi-qúrmetine jaraydy dese jaqsy ghoy, mindetsinedi, salyq salady, tapsyrma beredi (qazaqqa tәn kerek minez). Sóitip jýrip qúr sýldering qalyp shygharyp salasyn!.. Kәri qúdanyng әlek saldy degeni osy. Osylaysha myng qiyndyqpen alghan әielindi ayalamay kór, ony shygharyp jiberu degen súmdyq endi, ol da kete almaydy qatang dәstýr dala zany bar, «qayta kelgen qyz jaman, qayta shapqan jau jaman» dep, úyaty kýshti, әke-sheshe bauyrlarynyng moynyna minetin qalyng maldyng qaryzy da onaygha soqpaydy.

Sondyqtan qyz tórkinge qashpaydy. Anda-múnda kәri qúdanyng kelip әlek salghany bolmasa, aitarlyqtay oqigha bolmaq emes. Qalyng maldyng kerek bolatyny da sondyqtan, ol eki jaqty myqtap baylaydy. Jastargha jauapkershilik arqalatady (búl bólek әngime).

Abay qysty basqagha emes kәri qúdagha úqsatqany tegin emes. Qazaq dalasynda qúdadan qiyn ne bolushy edi. Jau bolsa aiqasasyn. Úry bolsa túmsyqtan úrasyn... Al, qúdany tek qúrmetteu kerek. «Qazaq osy, qúda bol dep qinaytyn, Qúdalaryn qúdayynday syilaytyn» degen osydan shyqqan. Shynynda suyq eki ayaghymyzdy bir etikke tyghyp, qoyny-qonshymyzdy keulep qaltyratty emes pe!.. Búdan búryn múnday suyq bolmady ma, әlde úmytyp qaldyq pa qaydam, biylghy qaqaghan qys kәdimgidey qysyp tastady. Peshke jaqqan ottyng qyzuy jetpey, ystyq su jóndi ainalmay ýiden boran guledi. Týnimen túrghan kólikter tang ata kiltin qansha búrasanda «ghyr-ghyr» etkennen arygha barmay demine túnshyghyp qaqala berdi. Matordaghy may qoymaljyngha ainalyp kók temirge shayyrlanyp jabysyp, tistey qatyp qozghaltpady. Býrikken benzindi otaldyrmaq bolghan elektr úshqyny da óleusirep sóne berdi. «Basqan jeri syqyrlap» eki aptaday әlek salghan ayaz qaladan qayqayyp shyghyp bara jatyp ta tynysh ketpey suymyzdy qatyryp, su qúbyrlaryn tondyryp ketti. Jyldaghy tobyqtan tómen týspeytin tong beluardan boylap, jerding tony terende kómuli jatqan su jolyn múzgha ainaldyryp jiberipti. Ýsh kýn boyy qyzdyryp, eritip ermek ettik... әiteuir sausaghymyzdy qoqityp, betimizdi ýsitip baryp su jýrdi. IYә, «kýnning jamany ketedi» dep «aq kiyimdi, deneli, aq saqaldy» kәri qúda ýskirigin ýdetip Qytaygha qaray asyp barady. Olardy da tәubesine týsirip «Jularyn» sanatyp, juasytyp shyghys tenizine tirelip alqapqa jayylar. Allagha shýkir bas-aman den sau búl qyspaqtanda óttik.

Qanshama ret oqysaq ta Abaydyng «qysyn» abaylamaghan ekenbiz, biylghy aua-rayy, aqyrghan ayaz, aptyqqan yzghar Abaydy jaqsylap sinirdi. Abay kóregendigi, Abay jyrynyng qúdireti, ózgeshe sheberligine kózimizdi jetkizdi. Basqa últtar ýshin ejelgi «kәri qúdanyn» qanshalyqty aibatty bolatynyn bilmedik, bizding qazaqqa búdan artyq salystyru joq edi. Degenmen, zaman ynghayyna baqsaq kónening kózin kórip, qatyn aludyng qanday qiyn bolatynyn biletin bizderge búl óleng óte týsinikti. Al, qúdasyn toyda bir ret kórip ómir boyy aralaspay ótetin jana qazaqtar men qyzdy jol-jónekey «tegin» alyp, teris ketetin tobyr ýshin Abaydyng búl óleni mýlde aqylgha qonbaytyn jәy nәrse bolar.

Qaytken kýndede suyq әkemizdi tanytty, Abaydy esimizge týsirdi.

Dәuletbek Baytúrsynúly

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394