(Jalghasy. Basy myna siltemede: http://abai.kz/post/66357) 

Súraq:  Ámina apamyzdyng әnshilik ónerimen qatar, halyq muzykasyn ghylymy túrghydan zerttep, ýlken ghalym bolghanyn da bilemiz. Ol kisining kólemdi doktorlyq dissertasiyasyn tek kózi ketken song ghana kitap etip, bastyryp shygharugha mýmkindigimiz boldy dediniz. Osyny biraz tarqatyp aityp berseniz...

 (1979-80jj. Qyzdar Pedagogikalyq Instituty)

(1976jj. Almaty)

B.N.: IYә, anam 1971-shi jyly Mәskeude «Qazaq orta bilim beru mektepterindegi bala dauysynyng tәrbiyesi» atty taqyrypta kandidattyq dissertasiyasyn qorghap, Dosent ghylymy ataghyn alghan. 1986-shy jyly «Qazaqtyng әnshilik dәstýri» atty doktorlyq dissertasiyasyn eki tilde jazyp bitirgen jerinen, «Jeltoqsan kóterilisine qatysqan últshyl» degen jeleumen, sol tústa ózi enbek etip jýrgen T.Jýrgenov atyndaghy Teatr jәne kórkemsuret Institutynyng «óner janashyrlary» anama doktorlyq dissertasiyasyn qorghattyrmay tastaghan. Últshyldargha ghylym men ónerde oryn joq eken-mys... Keyinnen, anamnyng kózi ketken son, kezinde anamnyng ózi jazu mashinkasymen basqan 500 betten astam doktorlyq dissertasiyasyn ózim qolgha alyp, 2008-shi jyly tútastay kompiuterge kóshirip basyp, elektrondyq núsqasyn dayyndadym. Sodan anamnyng ainymas ýzengiles dosy bolghan, elimizge tanymal etnograf-ghalym, marqúm Jaghda Babalyqúly atamyz múryndyq bolyp, sol kezdegi QR Mәdeniyet jәne aqparat Ministri bolghan Múhtar Qúl-Múhammed aghamyzgha «Jas Alash» gazeti betinde, Ámina Núghmannyng osynday qúndy múralary jaryq kóruge tiyis degen aryz-maqalasyn jariyalatyp, aqyry Múhtar Qúl-Múhammed aghamyzdyng tikeley núsqauymen anamnyng «Qazaqtyng әnshilik dәstýri» atty doktorlyq monografiyasy 2009 jyly «Arys» baspasynan jaryq kórdi. Bir ókinishtisi, osy enbekting «Pevcheskie tradisiy y otrajenie eticheskiyh-esteticheskih vozzreniy v proizvedeniyah kazahskih narodnyh kompozitorov HIH veka» atty oryssha núsqasy belgisiz bir sebeptermen tenderge úsynylmay qalghan. Osy jaghday arqama ayazday batyp jýrushi edi. Sodan tayau kýnderi, Núrotan partiyasynyng Ortalyq apparatynyng Qoghamdyq qabyldau bólmesindegi Auyt Múqiybek syndy janashyr azamattardyng kómegimen, QR Mәdeniyet jәne sport Ministri Arystanbek Múhamediyúlynyng qabyldauynda boldym. Anamnyng doktorlyq monografiyasynyng oryssha núsqasy memlekettik tapsyryspen jaryq kórse degen bir ghana tilek aityp edim, ministr myrza: «Ámina apamyzdyng búdan basqa da ghylymy enbekteri, maqalalary qyruar ghoy, solardyng da elektrondyq núsqasyn jasap, bas-ayaghyn týgendep, suretterimen qosa tezdetip dayyndap beriniz, sony qazirgi tanda jýzege asyrylyp jatqan Elbasymyzdyng Ruhany janghyru baghdarlamasy ayasynda ýlken jinaq etip shygharyp bereyik, Ámina apamyzdyng ornyn joqtatpay, múralaryn saqtap, jaryqqa shygharu ýshin jýgirip jýrgen sizge qayta biz alghys aitugha tiyispiz» dep, tóbemdi kókke jetkizgendey, kónilimdi bir ósirip tastady. Kelesi kýni-aq anamnyng doktorlyq monografiyasynyng oryssha núsqasyn Ministrlikke aparyp berdim, endi ol Qúday búiyrsa biylghy jyldan qalmay, jaryq kóretin boldy. Sol ýshin QR Mәdeniyet jәne sport Ministri Arystanbek Múhamediyúly men ol kisining qabyldauyna kiruime mýmkindik jasaghan Núrotan partiyasynyng Ortalyq apparatynyng Qoghamdyq qabyldau bólmesindegi azamattargha sheksiz alghysymdy bildiremin. Osy orayda, anamnyng óner jolyndaghy múralaryna qatysty taghy bir aita ketetin tilegim – anamnyng oryndauyndaghy Qazaq radiosy men teledidarynan berilip, jaryq kórgen kóptegen әnderin qosa otyryp, anamnyng ómir joly turaly bir 15-20 minuttyq derekti filim týsirilse dep armandaymyn. Osyny qazirgi «Qazaqstan» RTRK» AQ Basshysy Erlan Qarin bauyrymyzgha qúlaqqaghys etip aitqym keledi...

Súraq: Ananyzdyng doktorlyq dissertasiyasyn qorghattyrmay tastaghan song ne boldy?

B.N.: Jogharyda anamdy ómir qúryshtay shyndady dedim ghoy... Oghan deyin qiyanattyng talayyn kórgen anashym múnday mәstekterge boy berushi me edi? (kýledi) Qayta ekilene týsip, búrynnan kókeyinde arman bolyp jýrgen,  1982-shi jyldardan aqyryndap josparyn jasap, birtindep qolgha alghan sharuasy – «Halyq әni» kafedrasyn qúrugha qayta bilek sybana kirisedi. Qajymay-talmay, 6 jyl boyy Ortalyq Komiytetting tabaldyryghyn tozdyryp jýrip, tabandy kýresting arqasynda aqyry 1988-shi jyly Qazaqtyng Qúrmanghazy atyndaghy Konservatoriyasynan «Halyq әni» kafedrasyn ashady. Qazaqtyng dәstýrli әn oryndaushylyq mektepterining ókilderinen eki-ekiden student qabyldaydy. Yaghny Arqa әnderin oryndaytyn eki student, Syr óniri jyrshylarynan tipti ýsheu, Batys aimaghynan ekeu, Jetisu jerinen ekeu, barlyghy toghyz student qabyldaghan. Sol studentterining biri hәm biregeyi – Bekbolat Tileuhan, qazirgi tanda Mәjilis Deputaty, endi biri – jeztanday әnshi, «Qúrmet» ordenining iyegeri, elimizding ayauly qyzy Gýlbarshyn Tergeubekova. Syr ónirinen qabyldanghan studentting biri – Syr sýleyi – Kósheney jyrau Rýstembekúlynyng artynda qalghan túyaghy, asyldyng synyghy – Arnúr Kósheneyúly  edi. Ekinshisi de býgingi kýni elge tanymal túlgha, tamasha termeshi, óner zertteushi Elmúra Janabergenova bolatyn. Ýshinshisi - elimizge belgili jyrshy – Berik Jýsipov edi. Batys mektebining oryndaushysy retinde qabyldanghan studentting biri – Sәule Janpeyisova edi. Sәule ózi Ontýstikting tumasy bolghanymen, Gharifolla Qúrmanghaliyevting Batys әn dәstýri boyynsha klasyn tәmamdaghandyqtan, batys әnderining oryndaushysy retinde student bolyp qabyldanghan. Sәule Janpeyisova da elimizge keninen tanymal túlgha, keyingi bir jyldary atalmysh kafedranyng mengerushisi de bolghan. Qalghandarynyng aty-jónderi esimde bolmay túr. Anam osy kafedrany ashyp, studentter qabyldap, bar júmysyn jolgha qoyyp berip, keyinnen 1990-shy jyly Qazaqstan músylman әielderi Odaghyn qúryp, qoghamdyq júmysqa auysqan song kafedrany basqarudy marqúm Jәnibek Kәrmenov aghamyzgha amanat etken. Biraq kóp úzamay, súm ajal ol aghamyzdy da aramyzdan júlyp ketken son, kafedrany biraz jyl Almas Almatov aghamyz basqarghan. Qyzyq bolghanda, anam qoghamdyq júmystargha auysqan son,  ózining 6 jyl!!! kýresip jýrip ashqan kafedrasyn ayaq astynan kóldeneng kók attylar «ashyp, qúrghan» bolyp shygha keldi! Tipti anamnyng kózi tirisinde-aq, 1998 jyly kafedranyng qúrylghanyna 10 jyl tolu mereytoyyna anamdy shaqyryp, qatystyru bylay túrsyn, mereytoygha arnap shygharghan bukletterinde  battityp túryp: ««Halyq әni» kafedrasyn qúrghan Dýisen Qaseyinov, al onyng júmysyn jolgha qonggha atsalysqandar...dep, mening anamnyng aty-jónin tizimning eng sonyna, Ámina Núghmanovalar dep jazyp qoyypty! Keyinnen anamnyng kózi ketken son, 2008-shi jyly, kafedranyng 20 jyldyghyna sol bukletti datalaryn ghana ózgertip, aina-qatesiz kóshirip basa salypty. Sol joly men múnday әdiletsizdikke shyday almay, aldymen Konservatoriyanyng ózine baryp, basshylarynyng aldynan ótip, olar asa eleng etpegen song «Jas Alash» gazetining tútastay bir betin alatyn ««Halyq әni» kafedrasy turaly shyndyq nemese Týriksoy basshysy Dýisen Qaseyinov myrza aruaq syilaudy bilmey me?» degen maqala jariyaladym. Sodan keyin ghana Konservatoriya basshylary meni qayta shaqyrtyp, bir jaghynan renish bildirip, bir jaghynan jәy auyzsha ghana keshirim súraghanday bolyp edi. Áli kýnge deyin sol «Halyq әni» kafedrasy turaly әngime bola qalsa mening anamnyng aty atalmay qalady... Osy jerde anamnyng halqyna sinirgen, qazaq әdebiyetine sinirgen taghy bir ýlken enbegin atap ótkim keledi. Ózderinizge mәlim, 1988 jyldyng sonyn ala Alash arystary tolyqtay aqtalyp, solardyng artynda qalghan әdeby múralary Ýkimet tarapynan qolgha alynyp, baspadan jaryq kóre bastap edi ghoy. Ghylym Akademiyasynyng Ádebiyet jәne Óner Institutynyng sol kezde qazaq sovet әdebiyeti bólimin basqarghan marqúm Mýsilim  Bazarbaev aghamyz anama habarlasyp, sýiinshi súrap, arystarymyzdyng әdeby múralaryn arab grafikasynan kirill әlipbiyine kóshirip beruge atsalysuyn ótingen edi. Anam marqúm bir jaghynan sener-senbesin bilmey, bir jaghynan óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirildi ghoy, osyny kózimning tirisinde kórsetkenine Qúdaygha myng da bir shýkir dep, quanghannan jylap, dereu meni jetektep, Institutqa tartyp otyrdyq. Meni erte barghan sebebi – anam maghan arab grafikasymen oqyp-jazudy 6 jasymda, mektepke barmay túrghanda ýiretken bolatyn. Sodan Institutpen auyzsha ghana kelisip, Shәkәrim Qúdayberdiúlynyn, A.Baytúrsynúlynyn, M.Dulatúlynyn, M.Júmabayúlynyn, J.Aymauytúlynyng әdeby múralaryn anam ekeumiz eki jaqtap, kirill әlipbiyine kóshirip berdik. Men ol kezde, yaghny 1989-shy jyly mektepti endi ghana bitirip, Qazaq Memlekettik Uniyversiytetining filologiya fakulitetine syrttay oqugha týsken edim, syrttay oqugha týskenim jaqsy boldy, arystarymyzdyng әdeby múralaryn kirill әlipbiyine kóshiruge mol mýmkinshiligim boldy. Jeke ózim J.Aymauytúlynyng «Psiqaloghiya» («Psihologiya») atty, 400 betten túratyn fotokopiya týrindegi ghylymiy-zertteu enbegin kirill әlipbiyine nebәri bir jarym aidyng ishinde kóshirip berdim. Keyinnen sol kitap jaryq kórgende kirill әlipbiyine kóshirgen bәlenshe dep, mýldem basqa adamnyng aty-jóni jazuly túrghanyn kórgende qatty nalydym. Arystarymyzdyng әdeby múralary jaryq kórgende de kirill әlipbiyine kóshirip bergen Ámina Núghman dep, jeke jazylmady, jәy ghana ishinara Ámina Núghmangha alghysymyzdy bildiremiz dep jazghan edi. Onda da bir kitapta ghana! Sol kezde arystarymyzdyng әdeby múralary jaryq kóredi degenge quanyshymyz qoynymyzgha syimay, Institutpen kelisim-shart jasasu degen tipti oiymyzgha da kelmepti. Kirill әlipbiyine kóshirgende barlyq әdeby múralardy jazu mashinkasymen tórt danamen basyp otyrdyq. Júmystardy aparyp tapsyrghanymyzda barlyq tórt danany da tapsyruymyz talap etilgen edi. Sóitsek bar gәp sonda eken ghoy. Keyinnen júmysty atqarghanymyzdy dәleldey almauymyz ýshin. Biraq, shyny kerek, júmysymyz ýshin tólenuge tiyis qalamaqymyzgha qiyanat jasalynghan joq, kýni-týni jan ayamay enbektengenimizge tatydy deuge bolar. Oghan ókpe-renishimiz joq. Alayda adal enbekti baghalap, kimning enbek sinirgenin jazu kerek emes pe! Sol joly da anam ekeumiz sonday qiyanat kórgen edik. Biraq atymyzdyng atalmay qalghanyna marqúm Mýsilim Bazarbaev aghamyzdyng eshqanday qatysy joq, qayta qalamaqymyzgha qiyanat jasalmaghany sol kisining arqasy edi! Bizge qiyanat jasaghandar basqa adamdar, biraq eshqaysynyng atyn atap, týsin týstemey-aq qoyayyn. Ishtey qatty nalydym, keshirmedim...

Súraq:  Ámina apamyzdyng óner jolyn biraz әngimelegen siyaqtymyz. Endi apamyzdy qogham qayratkeri retinde tanysaq...

B.N.: 1990-shy jyldary, Kenestik bodandyqtyng shengeli әlsirey bastasymen-aq, Ámina apanyz janyna maza bermey, ómir boyy kókeyinde jýrgen asyl maqsatyn aqyry iske asyra aldy. Búl asyl maqsaty – ar men úyatqa, imandylyq pen izgilikke susaghan qoghamgha Allanyng aq joly arqyly nәr tamyzsam degen niyeti edi. Óitkeni ata-baba tarihynda bolmaghan tastandy bala men jýgensiz ketken qyz-kelinshekter mәselesi týn úiqysyn tórt bóldi. Aqyry qolynan kelgen bar mýmkindigin sarp etip, Qazaqstan músylman әielderi Odaghyn qúrdy.

(2002 j. Ghalymdar Ýiindegi Mәulit merekesining ashylu saltanaty)

Jasynyng egde tartqanyna qaramastan, Allanyng bergen bar kýsh-quatyn osy jolgha arnady. Búl - Ámina Núghman ýshin armannyng shyny, maqsat-mýddening ózegi boldy. Osynday tamasha iygi bastama óz elimizde talay tosqauyldargha úshyrasa da, alys-jaqyn shetelderdegi músylman bauyrlarymyzdyn, tipti músylman emesterding de zor yqylasyna bólenip, ýlken abyroygha ie boldy. Tipti Múhittyng arghy jaghynda shyghatyn birqatar basylymdar múnday bastamany «músylman әielining erligi» dep, asa joghary baghalady. Týrkiyanyng Selidjuk Uniyversiyteti men Germaniyadaghy týrikterding Últshyldar Úiymynyng shaqyrtuymen, aty kýlli Alash júrtyna әigili, bar ghúmyry «elim-aylap» ótken ór túlgha, marqúm Hasen Óraltaydyng jeke shaqyrtuymen anam 1991-shi jyly aldymen Týrkiyada, ary qaray Germaniyanyng Kyolin shaharynda bolyp, sol jerde ótken, 3 myng adam qatysqan Týrik Últshyldarynyng 6-shy Qúryltayyna qatysyp, sóz sóiledi. Aytqan әrbir sózi týrik últshyldarynyng jýreginen tereng oryn alghany sonsha, olar Ámina Núghmannyng iygi bastamasyn «70 jyldyq tondy jaryp shyqqan raushan gýli» dep baghalap, 1997-shi jyly Týrik Ýkimeti anamdy «Jyldyng tandauly Anasy» degen qúrmetti ataqqa úsyndy.

(1991 j. Týrkiya, Ankara. Hasen Óraltay jәne Namyk Kemali Zәibekpen birge)

(1991 jyl, Týrkiya, Koniya uniyversiytetining Rektory Halili Djin myrzamen (sol jaqta birinshi) jәne ústazdar újymymen kezdesude)

(1991 jyl, Germaniya, Gete atyndaghy uniyversiytette týrik studentterimen kezdesu)

Sol jyldary Iran Islam Respublikasy da Imam Homeyniyding 100 jyldyghy men әrtýrli halyqaralyq әielder konferensiyalaryna birneshe mәrte qúrmetti qonaq retinde shaqyrdy.

(1996j. Qajylyq sapary)

1996-shy jyly anam әrbir músylman balasynyng armany – Qajylyqqa qol jetkizdi. Qazaqstan músylman әielderi Odaghy Týrkiyanyng Yoltur turistik firmasymen birigip, Qazaqstannan 40 adamdy Mekke men Mәdiynege aparyp, qajylyq paryzdaryn ótep qaytty.

(1998 jyl, 70 jasqa tolu mereytoyymen Qajymqan Mәsimov qúttyqtauda)

(1998 jyl, 70 jasqa tolu mereytoyymen S. Ýmbetov qúttyqtauda)

(1998 jyl, 70 jasqa tolu mereytoyymen M. Túrlyhanova qúttyqtauda)

 1998-shi jyly anamnyng 70 jasqa tolu mereytoyy saltanatty týrde atap ótildi. Ýkimet adamdary, ýzengiles dostary, qyzmettesteri, aspiranttary, shәkirtteri, tughan-tuystary, otbasy ystyq yqylastaryn bildirip, alys-jaqyn shetelderden qúttyqtaular kóptep keldi. Shyghys Qazaqstan oblysynyng Ýrjar audanynyng sol kezdegi әkimi de mereytoyyna oblys basshysynyng arnayy qúttyqtauymen kelip, anama «Ýrjar audanynyng qúrmetti Azamaty» degen qúrmetti ataghyn tabystady.

(1999j. AQSh, Vashington qalasy)

(1999 jyl, sol kezdegi Qazaqstannyng Malayziya Korolidigindegi Tótenshe jәne Ókiletti Elshisi Bolathan Tayjanmen jәne malaylyqtarmen birge)

 (1999 jyl, Malayziya Korolidyghynda, aghylshyn músylman әielimen birge)    

1999-shy jyly anam Amerika Qúrama Shtattarynyng astanasy Vashington qalasynda ótken Ókimettik emes úiymdardyng Halyqaralyq Konferensiyasyna dokladpen baryp qaytty. Aragha bir ay salyp, Malayziya Korolidyghynda ótken Qúran Kәrimdi jatqa jәne mәnerlep oqudan Halyqaralyq Jarysqa Qazaqstannan shәkirt apardy. Týrkistandyq Janat Aldiyarova degen qyzymyz jýldeli oryn iyelenip, aqyry sol Malayziya Korolidyghynyng irgeli Uniyversiytetterining birinen bilim alyp qaytty.

Súraq:       Ámina apamyzdyng tútastay derlik tvorchestvolyq portretin qalyptastyryp, ómir jolyn qamtyghan siyaqtymyz. Týsine bilgen, týisine bilgen sanaly oqyrmannyng zerdesine toqyp alar talay sóz aityldy dep oilaymyn. Endi ózinizge, Ámina apamyzdyng artynda qalghan jalghyz túyaghy, jalghyz perzenti retinde bir jeke saual qoyghym keledi. Ananyzdy Adam retinde, Ana retinde, Túlgha retinde ýsh-aq auyz sózben qalay suretter ediniz?

B.N.:          Mening asyl anashym – Ámina Núghman – mening ghana emes, halqynyng Áziz Anasy bola bildi dep maqtanyshpen aita alamyn. Býkil sanaly ghúmyryn halqynyng iygiligi ýshin sarp etken, halqynyng qaltqysyz, shynayy yqylasy men sýiispenshiligine bólengen Áziz Anam - Ámina qajy Núghmannyng núrly beynesin úrpaqtary әrdayym jadynda saqtamaq dep senemin. Anam kózi tirisinde Ýkimet tarapynan bir de bir tós belgi alyp, memlekettik marapattargha ie bolyp kórmepti. Biraq soghan renjip, nalyghanyn eshqashan kórgen emespin. «Men ýshin eng jogharghy marapat – halqymnyng sheksiz qúrmeti» deytin. Al men renjip, nalitynmyn, anam ýshin jýregim auyratyn, әli de auyrady... Asyl anashym turaly, ol kisining óner joly men ómir joly turaly, Adamdyq qasiyetteri turaly kýni-týni aitugha barmyn. Anamnyng boyyndaghy Adami, Analyq jәne Túlghalyq qasiyetterin ýsh-aq auyz sózben suretteu qiyn әriyne, degenmen ol kisining airyqsha qasiyetteri – asa sabyrly, óte ken, meyirimdi jәne keshirimdi edi...

Súraq:  Ananyzdyng sol asyl qasiyetterin óz boyynyzgha sinire aldynyz ba?

B.N.:  Bir kisidey-aq sabyrlymyn. Al endi kendik pen keshirimdilik... mәselen anamnyng kórgen qiyanattaryn kórsem qiyanat jasaghan adamdardy keshpes edim, dәl anamday kendik tanyta alar ma edim?... Áy, qaydam...

Tilshi: Halqymyzdyng ayauly qyzy Ámina Núghman apamyz turaly, Ananyz turaly asa tebirenip, aghynyzdan jarylyp, shynayy súhbat bergeniniz ýshin sizge alghysymyzdy bildiremiz, Bayan. Alashtyng aqiyq aqyny Maghjan Júmabayúly atamyz ózining «Batyr Bayan» jyrynyng sonynda:

...El ýshin tókken erler qanyn jútqan,

Erlerdi úmytsa da el, jer úmytpas.

Qazaqtyng seli, jeli, shóli, beli,

Erlerdi úmytpasa el de úmytpas!, - dep tolghaydy ghoy. Sol siyaqty, qazaq degen últtyng últtyq qasiyetteri boyynda túrghanda, eli ýshin býkil sanaly ghúmyryn sarp etip, eline adal enbek etken Ámina Núghmanday Áziz Anamyzdyng esimi el jadynan óshpek emes!

(Sony)

Súhbattasqan Zarina Ádilbek

Abai.kz