Osydan túp-tura 3 kýn búryn Preziydent kóshi-qon prosessterin retteudi jenildetu turaly zangha qol qoydy dep quandyq. Rasynda Preziydent sóitti.

«Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng júmyspen qamtyluy jәne kóshi-qon mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna qol qoydy. Zannyng mәtini әli jariya bolghan joq.

Qazir dýniyejýzi aqparaty Qytaydyng etnikalyq az últtargha, sonyng ishinde qazaq pen úighyrgha jasap jatqan sayasy qysymy jayly jazyp jatyr.

Qytay biyligin qolyna qysyp ústaghan Shy tóraghanyng biylikke 2013 jyly kelip edi. Sodan beri mine, 6 jyl uaqyt ótti. Shy Jiynpiyn  QHR Kompartiyasynyng tóraghasy. Byltyr Shy óz biyligin «mәngilik» etpek bolyp, Konstitusiyasyn ózgertti. Biyliktegi onyng jaqtastary әm bas al dese shash alatyn shabarmandary eldegi az últtargha ashyq repressiya jasaudy sol kezde bastady. Ásirese, Shynjandaghy músylman últtar – qazaq pen úighyr tóraghanyng taqty ólgenge deyin taqymdau qúqyghyna ie bolu jolynda talay tepkini kórdi. Tayaqty әbden jedi.

Shy shabarmandarynyng shataghy әli kýnge deyin basylmay keledi. Shynjanda sol sýrginning salqyny bar. IYә, әuelde Shy óz biyligin avtoritarlau jolynda jasalyp jatqan nauqandyq sharasy dep topshylaghan edik. Olay bolmay shyqty. Búl josparly sayasy sheshim eken.

Qytay ýkimeti qazaqty terrorist, ekstremisterding sapyna qosty. Qújattaryn tartyp alyp, Qazaqstangha kelip-ketken әr qazaqty týrmege japty. Ýiinde Qúran ústaghan, diny oqulyqty ústaghan, eski kitaptardy saqtaghandar saqshylardyng jetegine týsti. Jәbirin kórdi. Qazaq jazushylarynyng kitaptaryn oqyghandar oqu-tәrbiyeleu lagerlerine aidaldy. Sebepsiz tergelip, naqaq tayaq jedi. Tipti, molda-qojalardyng keybiri týrmede qaytys boldy degen aqpar da tarady. Qolynnan kelse shauyp al degen búl arandatushylyqty, әperbaqandyqty, әlimjettikti Shy tútqasyn ústap otyrghan Qytay biyligi kýni býginge deyin jasap keledi.

Qazir Qytayda resmy sanaq boyynsha 1,5 million qazaq bar. Shynjang ólkesinen keletinderding qatary súiylyp barady. Kósh basy býtin toqtady deuge әbden bolady. Endi shekara syzyghynan ótip ýlgergen qazaqty aman saqtap qaludyng qamy jasaluy tiyis edi ghoy. Biz, Shy sayasatynyng sýrgininen sytylyp shyghyp, shermende bop jetken qazaqty – qújat retteu ýshin qayta Qytaygha jiberemiz.

Paradoks. Jo-joq, biz zayyrly memleketpiz ghoy. Bәri zang jýzinde boluy tiyis! Kim bilsin, Mәjilisting viyse-spiykeri bolyp tórde otyrghan nyspysy bólek Bojko aitpaqshy, olardyng ishinde aram pighyldy azamattar bar shyghar. Kim biledi, bәlkim ishterinde ekstremist, terroristeri bar shyghar. Baqylaudy kýsheytu kerek. Kýlemiz be, jylaymyz ba?!..

Áleumettik jelide Qytaydan kelgen qazaq balasynyng beynejazbasy jariya boldy. Qazaqstangha kelgen eken. Oralman kuәligining merzimi ótip ketken. Onysynyng óktenine 1 jyl bolghan. Endi ol Qytaygha baryp, tirkeuden shyghyp kelui kerek. Al Qytay shekarasyn attasymen kóretini – kisen, túraqjayy – týrme bolmaq. Osylaysha, qaraptan qarap túryp 1 qazaq balasynyng bilegine Qytay kisenin sap berip otyrmyz.

Biz Qazaqstan biyliginen arasha әm kómek súraghan búl azamatty taptyq. Isting mәn-jayyn ózinen súrap bildik.

Nyspysy – Imanәli. Soyy – Batyl. 1990 jyly qarashanyng 8-kýni QHR, ShÚAR, Qúlja audany, Qaratóbel qystaghynda tughan.

Qazaqstangha  2011 jyly mamyr aiynda kelgen. Sodan beri Qazaqstanda túryp jatyr. Qytayda eshbir tuysy joq. 2011 jyly ózi jәne 3 aghasy kóship kelgen. 3 aghasy QR Azamattyghyn alghan. Áke-sheshesi Qytayda qaytys bolypty.

2015 jyly túraqty tirkeuge túryp, Yqtiyarhat alghan. Yqtiyarhat – 2011 jyldyng 2-tamyzynda berilgen. Jaramdylyq merzimi – 2019 jyldyng 16-mausymy ayaqtalady.

2016 jyldyng 7-kókeginde Oralman kuәligin alypty. Onyng jaramdylyq merzimi 2017 jyldyng 7 kókeginde ayaqtalghan.

Túraqty tirkeui Astana qalasynda. Jaldamaly pәterde túrady. Otbasyn qúrghan. 1 qyzy bar. Qyzy 2 jasqa tolmaghan. Áyeli Qazaqstan Respublikasynyng azamatshasy.

«Men osydan 15 kýn búryn Astana qalasy, Imanova kóshesi, 31 ýide ornalasqan Kóshi-qon polisiyasyna barghan edim. Olar maghan: Qytaygha baryp túraqty tirkeuden shyghyp kel dedi. Men alghash kóship kelgen jyldary 5 jyl túraqty tirkeude túru kerek degen talap boldy ghoy. Sodan 5 jyldy kýttik. Keyin otbasyn qúrdym. Sóitip jýrgende Oralman kuәligimning uaqytyn ótkizip aldym. Mine, 1 jyl boldy ótkenine. Endi, sony retteu ýshin shabylyp jýrmin. Esh nәtiyje bolmay túr. Kóshi-qon polisiyasy meni Qytaygha jiberip jatyr. Ol jaqtan túraqty tirkeuden shyghuym kerek eken», - deydi Imanәli.

Ótkende, Mәjiliske kelip, deputat Tileuhannyng tergeuine týsip, biraz terlep-tepship qaytqan Syrtqy ister ministrligining viyse-ministri Tileuberdi Múhtar aitty.

«Qytaydan kelgen qazaqtar jenildikpen azamattyq alatyn boldy, odan keyin olar Qytay elshiligine baryp, tólqújattaryn tapsyratyn. Al endi Ýrimshi jaqqa qaytyp barghan kezde olar túraqty tirkeuden shyqpaghanyna baylanysty qamalyp otyr. Óitkeni olar túraqty tirkeuden shyqpaghannan keyin qosymsha әleumettik tólemderdi alyp otyr eken. Osyny sebep qylyp jergilikti ýkimet tyiym salyp jatyr. Osynday mәseleler tuyndauda», — dep sóiledi. Búl viyse-ministr Múhtar Tileuderdining óz sózi. Ózgertkenimiz joq.

Rasynda solay ma? Imanәli de Qytay aqshasyn alu ýshin ol jaqtyng tirkeuinen shyqpay otyrghan joq pa? Ony da súradyq.

«Mening әke-sheshem Qytayda qaytys bolghan. Ózimiz 4 aghayyndy edik. 3 bauyrym jәne men. 2011 jyly elge birjola kóship keldik. Ol jaqta eshbir tuysym joq. Tipti, erteng meni elden quyp shyghyp, Qytaygha jiberetin bolsa da, ol jaqta baryp túratyn ýiim joq. Qytaydan 1 tiyn da almaymyn. Men de, bauyrlarym da ol jaqtan әleumettik kómek alghan emes. Astanadaghy kóshi-qon polisiyasy maghan Qytaygha baryp, tirkeuden shyghyp kel dep jatyr. Ol jaqtaghy jaghdaydy bilesizder. Mening ol jaqta barar jer basar tauym joq. Tuystarym da joq. Shekaradan ótkenimde-aq, meni tútqyndaydy ghoy. Oqu-ýiretu lagerine jiberedi. Nemese týrmege jabuy mýmkin. Ol jaqqa barghym kelmeydi. Ol jaqqa barsam ústalamyn ghoy. Qamalamyn. Mening múnda әielim bar. Qyzym 2 jasqa da tolghan joq. Ne isterimdi bilmeymin, endi. Qamalghym kelmeydi. Kómektesinizdershi», - deydi Imanәli.

QR Syrtqy ister ministrligining әm QR Ishki ister ministrligining nazaryna! Aldaghy uaqta «Abai.kz» aqparattyq portalyna hat jazyp, habarlasyp, qújat rәsimdeude qiyndyqtargha tap bolyp jatqan azamattardyng jaghdayyn ret-retimen, leg-legimen jazamyn. Imanәli Batyl tepse temir ýzetin, qazaqtyng qaradomalaq balasy. Nyspysy qazaq. Otbasy Qazaqstanda túrady. Olar Qazaqstan Respubliksynyng tolyqqandy azamattary.

Imanәli Batyldy Qytaygha jiberdik delik. Shekaradan ary ótken Imanәlini Qytay polisiyasy qamap qoymasyna kim kepil? Qaraptan-qarap soqtalday azamatymyzdy aidaugha jiberip qoyyp otyrmaqpyz ba? Bizding jalqy súraq osy.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz