Erteng - Qúday...
«... barlyq adamdardy biriktirip, qosyp alghanda Qúdaydyng jer ýstindegi beynesi bolyp shyghady. Qúdaydyng sol beynesining Aty – Erten-Qúday.
Dәl býgingi tirshiliging kәdimgi tirshilik siyaqty; biraq sol býgingi tirshiliging jan-jaqty bolghan kýnning ózinde, әiteuir, ertengi kýnim basqa bolsa eken, býginimnen de jaqsyraq bolsa eken dep tilep túrasyn. Áne, sondyqtan bizding keudemizde Qúdaydyng Núr-sәulesindey mәngi sónbeytin Ýmit oty janyp túrady. Erten-Qúday deytinimiz sol».
Búl «Jan pida» romanynda Isusstyng auzymen aitylghan Shynghys Aytmatovtyng sózi. Qyrghyz jazushysynyng «Erten-Qúdayy» uәdelisi men dәmelisine erteng qol jetkizetindey bolyp túratyn qazaq halqy ýshin de alys emes. «Týstik ómiring bolsa, keshtik mal jina» degen babalarymyz, «Tanghy nәsip tәnirden» dep ertengi kýnning nәsibin Jaratushynyng ózine tapsyryp qoyady. Boyymyzgha bitken boykýiezdik pe, sanamyzgha singen salghyrttyq pa, әiteuir býgingi isteletin sharuany ertenge qaldyrugha qúmarmyz. Bizding babalarymyz batyr bolghan, by bolghan, tekti bolghan t.b. tolyp jatqan bolghandardy aityp ótkendi ýnemi maqtanyshpen ansap otyratyndardy da, biding bolashaghymyz jarqyn, biz keremet bolamyz, әlemdi auzymyzgha qaratamyz, tolaghay tabystargha jetemiz, jenisti kýnderimiz kóp bolady dep úrandatyp ertenine kileng ýmitpen qaraytyndardy da kórip jýrmiz. Bolghanbyz ben bolamyzdyng ortasynda ótkenine ókinshpen, ertenine kýdikpen qaraytyndar da kezdesip qalady. Degenmende ómirining teriskeyinen kýngeyine, qara týnnen núrly kýnge erteng qadam basatyndaryna senetinder kóp.
Múz-taghdyrda tayyp jýrip ókshem myn,
Múratyma erteng jetem dep sendim, - deydi Tabyldy Dosymov. Múratqa jetu taghdyrymyzgha jazyldy ma, jazylmady ma ol jaghyn bilmesek te, bayansyz jalghannyng túmbasyna shym batyp, túmanyna shyn adassaq ta ertennen ýmittimiz. Ertennen bastap túsauyn kesken jorghaday jorghalap, búrauy kelgen dombyraday josylyp ketetinimizge senimdimiz. Jalt-júlt etken jalghan dýniyening aldamshy ekendigin bilsek te, baylausyz baqtyng basymyzgha erteng qonatynynan ýmitti ekendigimizdi Esenqúl Jaqypbek «Óner adamy» degen óleninde:
Aldymyzda jalt-júlt etip ot shyraq,
Áne-mine baq qonarday bop túrad – dep jetkizedi. Áne-mine dep jalghannyng jalynan ústaytynday asyghamyz. Alayda, «...sen asyqqan eken dep Alla әmirin ózgertpes» deydi Abay. Biz qanshalyqty asyqqanymyzben, ertennen eselep ýmittengenimizben keshegimizdi qauzaytyn, ertenimizdi eksheytin býginimizden attap kete almaymyz. Adam balasynyng barsha bolmysy ótken ómirining ayasynda qalyptasady degenimizben ótkenning ózi býginnen bastalady. Qazir degenimiz qas qaghym sәt bolsa, onyng da ótkenge ainaluy tez.
«Erten-Qúday deytinimiz – mәngilik ruh, al tútastay alghanda – barlyq mәn-maghyna, adamdardyng kýlli tirshiligi men maqsat-múratynyng jiyntyghy sonda» - deydi roman keyipkeri. Yaghny ertengi maqsat-múrattyng bastauy býginde. Al maqsat - adamdy aldygha jeteleytin quat, ertenge degen ýmitting ýzilmeytin jibek jibi. Onyng bir dәleli retinde súrqiya zamannyng qan tolghan súmaqay kózine tura qarap «..oylaytyn da men emes bir kýngi isin, júrt úqpasa, úqpasyn, jabyqpaymyn, el býginshil, meniki erteng ýshin» dep últtyng erteni ýshin enbek etken Ahmet Baytúrsynov siyaqty Alash qayratkerlerin aitugha bolady. Ertenning irgetasyn býgin qalau kerektigining bir kórsetkishi osy. Al din ghalymy Imam Ghazali: "Erteng óletindey, mýshelerindi haramnan saqta! "Keyin tәube etip, salih amal jasaymyn!" - desen, ólim odan da búryn kelui mýmkin. Erteng tәube etudi býgin tәube etuden onay dep oilasan, qatelesesin." – deydi. Armanyng ishinde, barmaghyng tisinde ketpeuding amalyn býgin jasau kerektigin eskertip otyr. Sh.Aytmatov ta ózi oiyn « Sondyqtan da Erten-Qúday qanday bolmaq – tamasha bola ma, joq dalbasa bola ma, izgi jýrekti bola ma, joq qara niyetti bola ma – mine, búl adamdardyng ózderine baylanysty» - dep týiindeydi.
Ertengi kýnimizding ertegidey boluynyng bir kepili býgingi kýnning biyigine shyghudy ertenge qaldyrmau. Yaghni, ertenning jaqsylyghy men jamandyghy, jetistigi men kemshiligi tikeley ózimizge baylanysty eken. Solay ekenin bilsek te ótkenimiz ótti, keshkenimiz ketti dep kórerimizdi «Erten-Qúdaygha» tapsyramyz.
Júmahmet Jaylaubaev
Abai.kz