Qazaqstannyng halyq jazushysy Qaltay Múhamedjanovtyn

 90 jyldyghyna oray

Key adam bilim biyigine tynymsyz

enbekpen jetedi. Endi bireulerding jýregine

Jaratushynyng ózi bilim núryn qúyady.

Osy ekeuin úshtastyra bilgen

adam ghana naghyz abyz bola almaq.

Súltan SANJAR,

ortaghasyrlyq sopy

– Oi, jolbarysym-ay!

Aghasynyng osy sózderin estigende jolbarysty hayuanattar parkinen ghana kórgen inilerinning ilezde-aq jaly kýdireyip, arqalanyp shygha kelushi edi.

Sózding syralghysy retinde ghana aityla salatyn Qalekenning osy bir qysqa qaratpasynynyng ózinde «óser elding balasy birin-biri batyr der» deytin halyq danalyghy jatqandyghyn kezinde anghara qoymaghan ekenbiz.

Tirshiliginde taghylymyn kórip, tәlimin alghan abyz aghanyng dýniyeden ozghanyna birneshe jyldyng jýzi bolsa da, onyng kýlkisining ózine iman úyalaghan núrly beynesi sanadan ósher emes. Endeshe býgingi әngime Qaltay agha turaly bolmaq.

Qaleken, eng aldymen arqaly aqynymyz Temirhan Medetbek aitqanday: «últymyzdyng úlanghayyr kýlkisi» ekeni dausyz. Degenmen, ýlken әdebiyetke «Bóltirik bórik astynda» atty komediyasymen kelip, tyrnaqaldy tuyndysynyng ózimen-aq Múhtar Áuezov bastaghan últ әdebiyeti úlylaryn «dәn riza» etken Qaltay Múhamedjanov turaly bayandy onyng naghyz abyzdargha tәn bekzat bolmysynan bastaghanymyz jón siyaqty.

Óner adamynyng ómirbayanynan úlaghat izdegen jan onyng jauabyn ónerpazdyng ólmes tuyndylarynan tabatyny belgili. Al, men abyz agha úlaghatynyng nәr-qúnaryn onyng kәdimgi adamy tynys-tirshiliginen kóp bayqadym. Jadymda qalghan sonyng birin janghyrtyp kóreyin.

Qalekenning jetpis jyldyq mereytoyy elimizding ómirindegi eng bir qiyn kezeng – juannyng jinishkerip, jinishkening ýzile jazdaghan toqsan toghyzdyng jazynda ótti. Al dúrysynda toqsan segizding sonynda ótuge tiyis edi.

Ol mereytoydy ózgelerden daralanyp, syrt kózge syrbaz qalyp tanytu ýshin emes, taghylymy toy iyesinen góri, aghasyn alqalaghan aghayyngha ghibrat bolyp qalar ónege ýshin jasady.

Búl ózi abyz aghanyng kól-kósir bilimi, aqjarma tilek-beyili qart Tarazdyng Dulaty uniyversiytetinde bastalyp, shuaqty Shymkenttegi Áuezov atyndaghy uniyversiytette jalghasyn tauap, kiyeli Týrkistannyng Yasauy atyndaghy halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetinde arnaly aghysqa týsip, Qyzylordadaghy Qorqyt Ata uniyversiytetinde dariyanyng tolqynynday jónkile aqqan taghylymy mol toy boldy.

Oqyghan dәrisi óz aldyna, Qalekeng tórt uniyversiytetting kitaphanasyna tórt myng kitap syilap, oqytushylar men studentter qauymynyng da zor rizashylyghyna bólendi.

Sol joly Yasauy atyndaghy halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetining ortalyq akt zalyndaghy kezdesude Qalekeng sheshilip bir sóilesin dersin. Týrkistandyq din ziyalylary aldynda әrisi Taurat, Zәbýrden bastap, berisi Injilge deyin týgel taldap, qasiyetti Qúrannyng ayattary men payghambarymyzdyng hadisterin jatqa soqty. Bilmekke qúshtar jas buyngha Ábubәkir as-Sydyqtan bastalyp, Zýnýn, Attar, Ál-Ghazali, Ál-Bistami, Ál-Ansari, Ibn-Arabi, Rumi, Naqshbandi, Qoja Ahmed Yasauiymen úshtasatyn, Abay jyrlarymen әdiptelip, Shәkәrim shygharmalarymen kómkerilgen bilim búlaghynyng tandaydan shyghar túnyghymen susyndatty. Sufizmning naqshbandiya, maulauiya, qassiriya, malamatiya, chishtiya, qúbrauiya siyaqty san aluan mektepterin sanamalap, arghy-bergi sopylardyng tarihynan aghyl-tegil әngime aitty. Últtyq tәlim-tәrbie jayynan da talay taghylymdy syr shertildi. Týrik ghalymy F.Kóprulu, tatar tektisi IY.Gasparly, bashqúrt ghúlamasy Uәlidiyden bastau alyp, Ahmet Baytúrsynovqa deyingi týrkolog enbekteri de úmyt qalghan joq. Qalekenning sózderi jas qauymnyng janaryna ot, denesine quat, jýregine shuaq bolyp qúiyldy.

Ýziliste qaumalay qorshaghan studentterge qoltanba berip, endi ornynan túra bergende jasamystau kelgen týrik professory aghamyzdyng aldyn kes-kestep:

– Sayyn Qaltay bey! Sózinizge bek riza boldym. Naghyz ghúlama ekendiginizge esh shýbәm qalmady. Biraq osy aitqandarynyz qazaq jastarynyng qúlaghynda qalatynyna kýmәnim bar. Aynalanyzgha qaranyzshy: qazaq qyzdarynyng bәri ashyq-shashyq jýredi. Shash pen kóilekting etegin qysqartqany óz aldyna, olar keyingi kezde kindigin jalanashtaudy da әdetke ainaldyra bastady. Al osynyng bәri Siz aitqan últtyq dәstýr, diny joralghylargha ýilese qoyar ma eken, – dep kýtpegen jerden kýlbilte saual tastady.

Jana ghana shalqyp, tolqyp túrghan kónil su sepkendey basyldy. Aghayynnyng әbesteu qylyghyna qarap túryp biz de qysyldyq. Biraq Qalekeng saspady. Juan júdyryghymen qolaghashtay múrynyn bir sýikep ótip, ong qolynyng súq sausaghyn kótere bylay dedi:

– Jastyq shaq tirshilikting kóktemi emes pe. Al kóktemde týrikting týkti kilemindey tirshilik ataulynyng bar boyauy betine shyqpaytyn ba edi. Gәp tirshilik kóktemining mahabbat degen qan bazarynda, Siz aitqanday, ashyq-shashyq emes, mening aqyn dosym aitqanday, asyp-tasyp jýrgen jastarda bolmay, solardyng ashyq-shashyq jerin syghalap jýrgen sizderde me dep oilap qaldym. Qúdaygha shyn sengen adamnyng kózi qannen qapersiz jýrgen jastardyng o jer, bú jerin emes, qashanda rahmanly, rahymdy Jaratushy IYemizding núrly beynesine ghana týspeytin be edi? Ázәzilding azghyruymen onda-mynda qaray bergen adamnyng kózin qoyyp, ózinde ne bereke bolushy edi.

Álginde ghana moynyn sozyp, iyghyn qomdap, basyn kegjendetip  túrghan әlgi beyshara taban astynda tauyp aitylghan qorghasynday salmaqty jauaptan әp-sәtte ensesi týsip, bizding kóz aldymyzda myqshiyp, janshylyp bara jatty.

Qighash súraq qoyam dep kýpti bolghan aghayyndy birjolata jer qylmau ýshin:

– Jas kezimde men de jalang ayaq, jalang bas jýrushi edim. Qysy-jazy jalanash jýrgendikten myna bashaylarymnyng arasyna deyin shóp shyghyp ketushi edi, – dep ayaghyna bir qarap, eki iyghyn selkildete myrs-myrs kýlgen boyy tayaghyna sýienip, tapqyr jauapqa tapjylmay túryp qol soqqan jastardyng ortasyna sinip kete bardy.

Qaltay agha degdar ghana emes, dindar da jan edi. Onyng әkesi «Qara molda» degen atpen Arqa men Syrgha esimi qatar ketken Múhamedjan atamyz kezinde Búqara shәriptegi Mir-Arab medresesin tәmәmdap, Qúran Kәrimdi jatqa aitatyn qary («Qara molda» laqabynyng shyghu tegi de osy qary moldalyqta bolsa kerek) hadiys-sharifti terennen taldaytyn din ghúlamasy bolypty. Sodan bolar ol óz kindiginen taraghan ýsh úlynyng ýsheuine de diny esim beripti (Qaliolla – Qaltay, Ábibolla - Ábi, Ibrahim – Qyrghyzbay).

Múhamedjan atamyz kenes zamanynyng ózinde meshit-medrese ústap, Syr ónirine imandylyq úryghyn seuipti. Ataqty aqyn, audarmashy Túrmaghambet Iztileuovpen dos-jar bolyp, oghan «Shahnameni» audarugha da kenes bergen de osy Múhamedjan qary eken. Syr elining Asqar Toqmaghambetov, Quanysh Baymaghambetov siyaqty әigili aqyndary da osy Múhamedjan atamyzdyng aldyn kórgen shәkirtteri bolyp shyqty.

Qalekenning tughan aghasy Ábibollanyng óz qolymen jazyp qaldyrghan derekteri boyynsha Múhamedjan atamyz 1937 jyly 22 sәuirde sol bayaghy «halyq jauy» degen jalghan jalamen ústalghan. Ol kezde Áby – 10-da, Qaltay – 8-de, Qyrghyzbek – 3 jasta, al kishi qaryndastary Ryskýl әli emshekten de shyqpaghan nәreste eken. Ústalghan jyly-aq 49 mýsheline endi ghana shyqqan Múhamedjan atamyz stalindik qandy qasapqa týsip, atylyp kete barghan.

Bar ghúmyryn qolyndaghy ýsh úlyn jetkizuge arnaghan Qaltaydyng anasy 1975 jylgha deyin ómir sýrip, әkesining atyn úly kýlli әlemge tanytyp, ataqty jazushy bolghanyn kórip ketipti.

Qalekeng 1997 jyly bizding әkeyding 70 jyldyq mereytoyyna qatysu ýshin Semey ónirine jol tartty. Myng shaqyrymgha juyq úzyn joldyng boyynda әnsheyinde aityla bermeytin әngime men shertile bermeytin syrdyng tiyegi aghytyldy. Sol әngimeden úqqanym: Qalekenning nasabnamasy: Qaltay – Múhamedjan – Núreke – Narbota – Kýderi – Kóshek bolyp óriledi eken.

Múndaghy Kýderi – ataghy Saryarqa men Syrgha tete jayylghan әigili aqyn Kýderiqoja Kóshekúly. Shygharmashylyq múrasyn kezinde akademik V.V.Radlovtyng ózi bastap zerttegen, han Kenening joryq jyrauy hәm aqylman kenesshisi atanghan osy bir aqiyq aqynnyng bar múrasy әli kýnge deyin týgendelip bitpese de, onyng HIH ghasyrdaghy qazaq poeziyasyndaghy alar orny erekshe ekendigin әdebiyet zertteushileri әldeqashan moyyndaghan. Kýderiqoja – zamanynda Úlbiyke, Maylyqojalarmen jyr sayysyna týsip, aituly aitysker aqyn retinde danqy shyqqan adam.

Qashanda «shóp shyqqan jerine shyghady» emes pe. Kýderining bel balasy – Narbota sóz ústaghan әigili bi, nemeresi Núreke el ústaghan pir, shóberesi Múhamedjan din jolyna týsken degdar, al shópshegi Qaltay qazaq әdebiyetin әlem biyigine kótergen aituly túlghalar qataryn tolyqtyrdy.

Qalekeng otyz kýn oraza ústap, bes uaqyt namazgha jyghylmasa da haq jolynan taymay ótken jan. Jýrgen jerinde meshit-medreselerge, aruaqty oryndargha at basyn tirep, әdemi qonyr maqammen qatym týsirudi úmytpaushy edi. Qadyr týni, ait-arapa, mәulit kýnderinde ýnemi qúran audaryp otyrushy edi.

Qalekeng ómirining sonyna qaray alghan jana ýiine kóshkende, týsine kirgen aruaqtargha arnap jeti shelpek pisirtip, qúdayy tamaq berdi. As pisip, dastarhan jayylghanda ózi qúthanam dep ataytyn kitaphanasyna kirip, aruaqtargha baghyshtap qúran oqugha kiristi. Úzaqqa sozylynqyrap ketken dúghagha shydamsyzdyq tanytqan dostarynyng biri kabiynetting esiginen syghalasa Qalekeng Qúrandy ontýstik-batysqa emes, basyn soltýstik-batysqa berip oqyp otyr eken. Kezinde Qalekenning talay әjuasyna qalghan әlgi dosy qarymta qaytarghysy kelip, dastarhangha otyra bergen otaghasyna:

– Qaleke, qansha maqamdasang da osy jolghy namazyng qaza boldy-au deymin. Óitkeni qúbylang Mekkege emes, Mәskeuge qarap ketipti, – dep tyrq-tyrq kýldi.

– Qayteyin, qanshama boldym-toldym deseng de, nadandyghyng әli qalmapty-au, beyshara. Qúdaydy Mekkede otyrady dep saghan kim aityp edi. Bile-bilseng payghambardyng zamanynda әueli músylmandar bes namazyn Mekkege emes, Qúddysqa qarap oqyghan. Miyghraj týni Ál-Burakqa mingen payghambarymyz sol Mekkeni tastap, Jaratushymyzdyng núrly jýzin kóru ýshin Qúddys arqyly kókke úshpap pa edi. Mәsele namazdy Mekkege qarap oquda emes, birjolata imangha úiyp, shyn kónilmen niyet etude. Sonda ghana kóktegi Qúdaydyng núry jerdegi pendesining jýregine qúiylady. Bizdey qarapayym pendelerge Jaratushyny kózben kóru mýmkin emes, biraq jýrekpen sezemiz. Qúdireti Kýshtining bir aty Haq, al oghan barar jol Haqiqat dep atalady. Sonda «haqtyn» qazaqshasy «ras» bolmay ma? Abaydyng «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degendegi «rasy» osy «haq» emes pe? Sonda shyn yqylaspen sәjdege bas iyip túrghan mening niyetimning rastyghyn Haq taghalam kórmey otyr deysing be. Ne Allanyn, ne Abaydyng kitabyn oqymaghan sen be maghan aqyl ýiretetin, – dep ornyna otyrmastan qúthanasyna kirip ketti. Álgi sorlygha dastarhannan dәm auyz tiyip, jónine ketuden basqa amal qalmady. Biraq Qalekenning aituy da, qaytuy da tez bolushy edi. Keyin ashuy tarqaghan song eski «dosymen» emen-jarqyn aralasyp ketkenining de kuәsi boldyq.

Shyndyghynda Mekkeden Mediynege qonys audarghan alghashqy jyly Múhammed (s.gh.s.) payghambarymyz ben onyng ummasy Qúddys (IYerusaliym) baghytyna («qybla» arab tilinen audarghanda «baghyt» degen maghynany bildiredi) qarap namazgha jyghylghan eken. Hijranyng ekinshi jyly ghana payghambarymyz (s.gh.s.) Alla taghalamyzdan baghytty Mekkege búru jóninde uahy alghan. Músylmandar betin qúbylagha búrghanda Qaghbagha nemese qara tasqa tabynu ýshin emes, tek bir Allagha syiynu ýshin búrady. Qasiyetti Qúrannyng 2-sýresining 142-ayatynda: «Allagha shyghys ta, batys ta tiyesili. Ol kimdi qalasa, sony tura jolgha bastaydy», – delingen. Múnyng mәnisi: qay jaqqa qaray jýzindi búrsang da, Alla taghala jýreginde bolsyn. Sonda ghana Jaratushymyz seni tura jolgha bastaytyn bolady degen sóz. Al Qúranda Qaghba Allanyng jerdegi ýii, ejelgi ýy (al-bayt al-atiyk), kiyeli ýy (al-bayt al-haram) nemese tyiymdy ýy (al-bayt al múharram) dep atalady.

Miyghraj týni (Qúrandaghy tolyq aty – al-Isra ua-l-Miyghraj – týngi sapar jәne kókke úshu) Mekkedegi Qaghbanyng týbinde jatqan payghambarymyzdy (s.gh.s.) Jebireyil perishte әl-Buraq (qazaqtyng «pyraq» sózi osydan shyqqan) atty qanatty atqa mingizip, Qúddysqa alyp úshady. Onda Múhammed (s.gh.s.) payghambar Ybyrayym, Músa jәne Isa payghambarlarmen (gh.s.) birge namazgha jyghylyp, Jebireyil perishtening jeleuimen jeti qat aspangha kóterilip, Jaratushymyzdyng núr sipatyn kóru baqytyna ie bolady.

Alla taghalanyng 99 esimining biri – Haq (qazaqsha – aqiqat) ekeni de jәne ras.

Osy tústa mening oiyma «Haq – myna men, mening ózim» («ana-l-haqq») degen sózi ýshin tútqyngha alynyp, týrmege jabylghan, aqyr sonynda órtelip, kýli Efratqa shashylghan H ghasyrdyng ataqty sopysy Ál-Halladj týsedi. Eger Haq – Jaratushynyng ózi de, biz sol Qúdireti Kýshtining әmirimen jaratylghan pende bolsaq, onda biz sol Alla taghala dem berip, jan salghan haqtyng bir bólshegi bolmaymyz ba. Endeshe «Ana-l-haqqty» aitqan Ál-Halladj jaryqtyq shyndyqtyng auylynan kóp úzap ketpegeni-au shamasy dep oilaysyn. Sonyna «Kitab at-tauasiyn» («Kópshilikke arnalghan kitap») atty ólmes kitap jazghan Ál-Halladj ómirining sonynda Ýndi eline sapar shekkende bizding Týrkistangha da at basyn tiregen eken.

Qalekenning Allany jýrekpen sezinu turaly oiy әigili ortaghasyrlyq sopy Bahauaddin Naqshbandiydin: «Allany sheksiz sýigende sening jýreging Qúdireti Kýshti jýzining ainasyna ainalady. Sonda sen óz jýregine ýnilgende, odan Jaratushymyzdyng núrly jýzin kóretin bolasyn», – degen sózderimen úshtasyp jatqan joq pa? Al osy oidyng nýktesi Qalekeng keltirgen jogharydaghy Abay óleninin: «Alla ishindi aitqyzbay biledi oila, Pendesine qastyqpen kinә qoyma», – degen joldarynda jatqan joq pa?

Qaltay Múhamedjanov, eng aldymen, dramaturg. Dramaturg bolghanda, Mәskeuding Memlekettik teatr óneri institutyn bitirgen túnghysh professional qazaq dramaturgy. Qazaq әdebiyetining kóptegen klassikteri siyaqty dramaturgiyagha poeziyadan, prozadan kelgen әmbebaptar qatarynan emes, bar bilimi әlemdik teatr ónerining tarihy men teoriyasynyng jilik mayyn shaghugha arnalghan kәnigi kәsibiyler qatarynan. Tek osy qasiyetimen-aq ózge qazaq dramaturgterinen oqshau túrghan qalamger.

Qalekeng jalpylama әdebiyet nemese óner mamandyghyn emes, sonyng ishinen daralap «teatr óneri» mamandyghyn tandady jәne osy saladaghy kemel bilimdi keshegi Kenes Odaghyndaghy ghana emes, býkil dýnie jýzindegi eng әigili teatr óneri institutynda aldy.

Ol shygharmashylyq qarymy erkin jetse de, dramaturgiyany bóten janrmen bylghamay ótti. Kez kelgen shygharmasyna kiriserde ózine zor talap qoyyp, mol dayyndyq jasaudy әdetke ainaldyrdy. Tandap-taldap jazdy. Mәselen, ol ómirining sonyna deyin Shynghys han turaly tarihy drama jazugha óz dayyndyghyn olqysynyp jýrdi.

Qazaq dramaturgterining kópshiligi óz shygharmalaryn qazaq teatrynyng (key jaghdayda naqty rejisser men akterlerdin) mýmkindigine layyqtap jazdy. Jastayynan Mәskeu teatrlarynyng tәrbiyesimen ósken Qaltay Múhamedjanovtyng piesalary әldeqashan әlemdik teatr ónerining eng biyigin baghyndyrghan orys teatrlarynyn, kerek deseniz, europalyq sahnalardyng dengeyinde jazyldy. Sodan bolar, Qaltaygha deyin de, odan keyin de birde bir qazaq, tipti kenes dramaturgiyasynyng ókili ol shyqqan biyikterdi baghyndyra alghan joq.

Teatr mamany bolmasam da osy ýsh uәjdi onyng ýsh shygharmasynyng dengeyinde dәleldegim keledi.

Qaltay qazaq dramaturgiyasyna 1958 jyly jazylyp, 1959 jyldyng aqpanynda sahnagha qoyylghan «Bóltirik bórik astynda» atty komediyasymen keldi. Syrt qaraghan adamgha sayasatqa ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn jastar taqyrybyna arnalghan, onyng ýstine tórt ayaghyn teng basqan jorghaday taypalghan osy bir talantty tuyndynyng taghdyr joly danghyl, aidyny ashyq bolyp kórinui әbden mýmkin. Shyndyghynda, «Bóltiriktin» joly óte búralang boldy.

Áueli oghan bәz-bayaghy «últshyldyq saryny basym», «tilder arqyly últtardy bir-birine qarsy qong әreketi bar», «kommunizm qúrylysshylary – sovet jastaryna jabylghan jala» degen siyaqty standartty sayasy aiyptar taghylyp, sol kezdegi Ortalyq komiytetting iydeologiya jónindegi qaharly hatshysy N.Jandildinning auzynan qatty-qatty syndar aitylady. Onyng ýstine «Bóltiriktin» dýrkirep ótken premierasynan eki ay ótpey jatyp, jas talantqa jyghylghan ýstine júdyryqtay bolyp, qazaq teatr, kino ónerining tarlany Shәken Aymanov aghamyzdyng «Ónerli jasqa ótkir syn» atty atauynyng ózi aibat shashyp túrghan resenziyasy jaryq kórdi.

Avtor da, kórermen de әri-sәri kýy keshken osy bir qysyltayang shaqta shyndyqtyng tekemetin tilip sóileytin ayauly Tahang – Tahauy Ahtanov jazghan «Jas adamgha janashyr sóz» atty maqala avtorgha әjeptәuir demeu bolsa da, «Bóltirik» jónindegi bóridey shulaghan toptyng dauysy basym týsip jatty. Tyrnaqaldy tuyndysy respublikanyng býkil әdebi, mәdeny qauymyn bylay qoyghanda, sayasat, iydeologiya qayratkerlerining ózin әjeptәuir dýrbelenge salghan Qaltaydyng ýlken әdebiyetke búl kelisin esik qaghyp kelu emes, aqboz atpen atoy salyp kelu degen jón.

«Bóltiriktin» dauy múnymen bitpedi. Tipti sony odan әri ushygha týsip, jas talanttyng taghdyry sayasat qoshqarlarynyng kókpargha tartar kók laghyna ainalyp kete jazdaghan shaqta úly Múhannyng keng peyil, mol meyirmen jazylghan «Búl kýlkige dәn rizamyz» atty maqalasy jarq ete týsedi. «Búl komediya qyzyl-qyrghyn kýlkige qarq qylghan anyq talantty tabys» degen baltalasang da búzylmaytyn baghamen ayaqtalghan osy batadan song «Bóltirik» respublikanyng ýlkendi-kishili sahnalaryn sharlap kete bardy. Qyryq jyl boyy qazaq teatrlary sahnasynda ýzdiksiz qoyylghan «Bóltirik» ghasyrlar toghysynda – 1998 jyly sahna sanlaghy Asanәli Áshimovting jetekshiligimen M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq teatrda taghy da zor tabyspen sahnalandy. Piesanyng osynshama ómirshendigining syry nede?

Eng aldymen, Qalekenning qogham dertin kәnigi tamyrshyday tap basa bilgendiginde. Piesada kóterilgen problema kýni býginge deyin ózining kókeykestiligin joghaltqan emes. Óitkeni әr buynnyng óz Marfughasy bar. Qazaq uniyversiytetinde oqyp jýrgende «Bóltirikti» bizding zamannyng studentteri de әuesqoy sahnagha shyghardyq (Marfugha – Saltanat Aybergenova, Sapar – Saghatbek Medeubekov, Súnghat – Beybit Saparaliyn, t.b.). Ony endi bizding balalarymyz da óz ómirining shyndyghynday kórip, solargha arnap jazylghan shygharmaday qabyldady.

Keyde oilanasyn: shapqan attay, atqan oqtay zymyrap ótip bara jatqan zaman emes, adam – myna bizding ózimiz siyaqty kórinedi. Óz ósin ainalyp túrghan jer siyaqty ómir sahnasy da zyr ainalyp, әr kezende adamdardyng әr buynynyng shyndyghyn sahnagha shygharady. Ómir ózgermese de, tirshilik tegershigi taghy bir ainalghanda adamzat buyny almasady. Biz «ótting dýniye-ay» dep qansha kýrsinsek te, dýniye, shirkin, «әi, pendeler-ay, ótip bara jatqan myna men emes, ózdering ekenin angharmaytyn qanday alanghasar edinder» dep Qúdireti Kýshtining ózi jaratqan ornynda tapjylmay túra beredi.

Piesa ómirshendigining taghy bir syry onyng professional dramaturg qalamynan tuyndaghanynda. Kemel bilimdi avtor sahna tehnikasyn qamyrday iylep, qorghasynday balqytady. Onyng ýstine «Bóltirikti» keyin qazaq ónerining aituly túlghalaryna ainalghan rejisser Á.Mәmbetov, kompozitor Gh.Júbanova siyaqty asa talantty jas buyn sahnalady.

IYә, ómir ózgermeydi. Ózgeretin biz. «Kezekpenen óliner, bayaghyday kórinerdi» jazghan Abay shygharmasynyng bir әrpi de ózgergen joq, al sony әr buyn óz biyigimen oqyp, oqyghan sayyn ózinshe janalyq ashady. Bar qazaqtyng mandayyna bitken danyshpan Abaydyng myng bólinip, әrkimning Abayyna ainalatyny da osydan. Qaltay shygharmasyn qazaqtardyng әr buyny jatsynbay qabyldap, odan óz beynesi men óz ómir sýrgen ortasynyng shyndyghyn kóre biletindigi shygharmanyng osy ómirsheng ruhynan dep bilemin.

Toghyz tilge audarylyp, talay júrttyng sahnasyna jol tartqan «Bóltirik» qazaq dramaturgiyasyna talantty komediograf kelgendigin birden tanytty. Búdan keyin M.Áuezov aitqan «anyq talantty tabystyn» kezdeysoq emestigin dәleldegisi kelgen Qalekeng «Qúdaghy kelipti» (1960), «Quyrdaq dayyn» (1962), «Ózime de sol kerek» (1964) atty birinen biri ótetin komediyalardy úsynyp, kýlkige susaghan kórermendi әbden qarq qyldy.

Qalekenning qalam qarymyn ózgeshe qyrynan kórsetken taghy bir talantty tuyndysy – «Jat elde». Drama 1964 jyly Jazushylar odaghyndaghy qyrghyn talqylaudan keyin Ghabit Mýsirepovting zor bedeli arqasynda ýlken sahnagha joldama alyp, 1966 jyly Áuezov teatrynda qoyyldy. Múnyng aldynda jazylghan «Biz perishte emespiz» dramasy «qyraghy kózder» synynan óte almay qalsa da (qyryq jyl sartap bolghan búl drama 1988 jyly ghana sahnagha shyqty) Qalekeng tauday tolqyndary birde tas, birde bas jaryp túrghan ashuly tenizdey tolqyghan taqyrypqa qaysar shabyttyng qayyghyn qayyra salady. «Jat eldeni» jazu әkesi otyz jetining qansoqtasynda atylyp ketken Qaltay ýshin erlikpen para-par edi.

Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin ejelden enshisi bólinbegen Europa ekige jaryldy. Tipti ghasyrlar boyy azuyn aigha bilegen әueli Prussiya, keyin Germaniya imperiyasynyng bólinbegen astanasy bolghan Berlinning ózi qaq aiyrylyp ketti. Eki jýiening arasyndaghy teketiresting shiyeleniskeni sonshalyq, әlem ýshinshi dýniyejýzilik soghystyng tabaldyryghyn attap baryp әreng toqtady. Álem kartasyndaghy aluan renk onghaq tartyp, aq pen qaraday sosializm men kapitalizm degen eki týs qana qaldy. Osylaysha býkil adamzat taghdyry apokalipsis atty qylkópirding ýstindegi qos qoshqardyng teketiresine qarap qaldy.

Tirshilik ataulynyng týitkili әbden shiyrshyq atqan osy bir shyrghalang sәtte Qaltay agha shybyn janyn shýberekke týiip, qany sorghalaghan taqyrypqa qalam tartady.

– Ne sor týrtkenin ózim de bilmeymin. Bir jaghy, ózim kýnde tyndaytyn «Azattyqtyn» әseri me eken, әlde, bireu bilip, bireu bilmeytin aqiqatty aitsam degen oy boldy ma, әiteuir, osy taqyryp meni ózine tartty da túrdy. Ábden shiryghyp jýrgendikten, shygharma bir demde jazyldy. Qazir oilap otyrsam: janynan bezgen adam ghana baratyn sol taqyrypty jastyqtyng qyzuymen alghan ekenmin. Dәl býgingi Qaltaydyng biyiginen qarar bolsam, onyng tipti manynan da jýrmes edim, – dep edi abyz agha sekseninshi jyldardaghy әngimelerining birinde әzil-shynyn aralastyra sóilep.

Qanshalyqty kórkem shygharma bolsa da «Jat elde» keyipkerlerining ómirde naqty prototipteri bar. Mysaly, Týrkistan legiony tarihynan habardar adamgha Uәly Hasan – Uәly Kaymhan, Bekmyrza – Baymyrza Haiyt, Sayyn – Zәky Uәlidi, Qúrban – Qarys Qanatbaev, Asan – Mәjit Aytbaev ekendikterin angharu qiyn emes. Avtor shygharmasyn jay ghana drama dey salmay, «derekterge qúrylghan ýsh bólimdi drama» deuinde osynday ýlken ishara jatyr.

Mysaldap, mysqyldap, әsirelep, astarlap jazudyng asqan sheberi sanalatyn Qalekeng búl shygharmasynda sol kezdegi jazudy qoyyp, aitugha tyiym salynghan biraz aqiqatty jetkize bilgen.

Birinshiden, shygharmada alashtyng ardager úly Mústafa Shoqaydyng aty atalady. Ol kezde Shoqaydyng aty mýlde atalmaytyn, atalghan kýnning ózinde ony әdettegi «últshyl», «alashordashyl» degen aiyptarmen emes, «opasyz», «satqyn», «fashist», «silimtik» degen nebir súrqiya sózdermen jerden alyp, jerge salatyn. Qalekeng osynyng birine de soqtyqpay, qiynnan qiystyryp jol tabady. Ol Bekmyrza degen keyipkerding auzyna salghan «Aghang Mústafa Shoqaydyng basyn mýjigen osy ghoy» degen bir auyz sóz arqyly alash arysynyng býkil taghdyryn kórermenning kóz aldyna jayyp salady. Endi osy bir auyz sózding astaryna ýnilip kóreyikshi.

Birinshiden, avtor esimin ataugha tyiym salynghan Mústafa Shoqay degen qayratkerding bolghandyghyn eske salady.

Ekinshiden, avtor jay ghana «Mústafa Shoqay» dey salmay «aghang Mústafa Shoqay» deydi jәne búl sózdi qazaq keyipkeri qazaqqa qarata aitpaydy, qyrghyz keyipkeri qazaqqa qarata sóileydi. Múnyng ózi Mústafa bir әuletting nemese atanyng emes, býkil qazaq halqynyng aghasy degen úghymdy soqyrgha tayaq ústatqanday aiqyn da anyq bildirip túrghan joq pa?!

Ýshinshiden, M.Shoqaydyng «basyn» anau-mynau emes, Týrkistan Respublikasy preziydenttigining taghynan ýmitker Uәly Hasan «mýjigen» degen derekti de algha tartady.

Búl M.Shoqay tútas týrki júrtynyng talassyz kósemi boldy degen ishara. Shyndyghynda Mústafa Shoqay týrki halyqtarynyng talassyz liyderi edi. Onyng fashister tútqynyna týsip, Buhenvalid, Osvensiym, Dahau konslagerilerinde tiridey shiruge ainalghan týrki júraghatyn aman saqtau ýshin әri Ortalyq Aziyada Týrkistan Respublikasyn qúru maqsatynda «Týrkistan legionyn» jasaqtaugha әreket jasaghany shyndyq.

Mústafa opasyz dosy Uәly Kaymhannyng qastandyghynan qúrban bolghan jan. Avtor әlgi sózinde sol kezde bireu bilip, bireu bilmeytin búl faktini de qazaq qauymyna qúlaghdar etip túr. Qalekeng múnymen de toqtamay, osy bir opasyzdyqtyng qazaqtardyng arqasyna ayazday batatynyn da Asan degen keyipkerdin: «Endi kim dep edin. Dertim ishimde, kek qaytarar kýn qayda? Týrkistan azat etilgen kýni búl itting sybaghasyn ózim berem», – degen sózderimen sezdirip ótedi.

Piesanyng osy uaqytqa deyin keybir zertteushiler tarapynan qagha beris qalyp kele jatqan taghy bir ereksheligi onda Qazaq elining egemendigi turaly iydeyanyng kórinis bergendigi. Bir qaraghanda, «Jat eldenin» keyipkerleri tughan Otanynan jyraqtap qalghan, basynda biyligi joq beyshara jandar bolyp kórinui mýmkin. Biraq, olardyng bәri birdey as iship, ayaq bosatqanyna mәz bop jýrgen jandar emes, kópshiligining armany – Qazaqstannyng tәuelsiz el boluyn kóru. Qalekeng taghy sol Asannyng (búl keyipkerge prototip bolghan Qorqyt, Qobyzshy Qorqyt býrkenshik atyn paydalanyp, talay-talay tuyndylar jazghan talantty aqyn – Mәjit Aytbaev) auzyna: «Monako, Andorra, Luksemburg te derbes memleket qoy. Jinala bastasaq, olardan әldeqayda asyp týsemiz» degen sóz salady. Alpys altynshy jyly múnday sózdi jýregining týgi bar qalamger ghana jaza alatyn edi.

«Er tughan jerinde». Qalekenning taghy bir keyipkeri Júmannyng esil-derti «esebin tauyp, tughan elge jetu». Aqyr sonynda ol solay istedi de.

Osy shygharmasynda Qalekeng jazu, aitudy bylay qoyyp, estigen adamnyng esin ketiretindey sózderdi dramalyq janrdyng bar mýmkindigin asqan sheberlikpen paydalana otyryp, birese ana, birese myna keyipkerining auzyna salyp, otsha oinatyp otyrghan. Mysaly, amerikalyq keyipkerding auzyna: «kommunizmning bos qiyal ekendigin úghyndyru – býkil Rossiyany bolishevizmnen azat etuding bastamasy» degen sózderdi salu arqyly barlyq alash qayratkerleri múrat etken úly iydeyany da jarqyrata jayyp salady.

Áriyne, qazir zaman ózgerdi, qogham ózgerdi. Tәuelsiz memleket qúrdyq. IYdeologiyalyq shekteulikterding bәri de kelmeske ketti. Qay taqyrypqa bolmasyn erkin qalam tartatyn boldyq. Al qylyshynan qan tamghan alpys altynshy jyly kóp oilardy isharamen, túspalmen, keyipker sózi, sahna tilimen jetkizgen búl shygharma býginde taqyryby kómeski tarta bastasa da, qazaq dramaturgiyasy tarihyndaghy kezendi әri kesek tuyndy retinde qala bermek.

Qalekeng dramaturgiyasynyng shyny deuge túrarlyq taghy bir shygharma – «Kóktóbedegi kezdesu». Shygharma búghan deyin әlem әdebiyetinde myng mәrte shiyrlanyp, san ret saralanghan taqyrypqa arnalsa da, Qalekeng oghan ózgeshe qyrynan keledi.

Áueli «Kóktóbenin» jazylu tarihyna toqtala keteyik. Óitkeni spektakli sarayyna bastaytyn kilt osy tarihta jatyr.

Kelesi jyly ózining jarty ghasyrlyq tarihyn atayyn dep otyrghan Mәskeuding «Sovremenniyk» teatry 70-jyldardyng basynda daghdarysqa úshyrady. Teatrdyng kórkemdik jetekshiliginen orys teatrynyng tarlany, rejisser hәm mәshhýr akter Oleg Efremov ketip, keyin onyng ornyna esimin sol kezde bireu bilip, bireu bilmeytin Galina Volchek keldi. Ózining búl oryngha kezdeysoq kelmegendigin әri teatrdyng endigi tirliginde Efremov salghan eski joldan ózgeshe sýrleu sala alatynyn dәleldeu ýshin ol tyng izdenisterge barady. Volchekke teatrdyng atyna say osy zamannyng ózekti problemalaryna batyl bara alatyn jana avtor kerek edi. Onyng ýstine dәl osy kezendegi orys dramaturgiyasy, bir jaghynan, orys әdebiyetining altyn ghasyrynda dýniyege kelgen әigili tuyndylardyng kólenkesinen shygha almay, ekinshi jaghynan, sosialistik realizm әdebiyetining әbden sartap bolghan eski taqyryptaryn shiyrlaudan asa almaghan mýsәpir hal keshe bastaghan bolatyn. Osy kezde qyryq ailaly әiel zatynan shyqqan Volchek qúryqty әr shygharmasymen kýlli kenes әdebiyetin silkintip, serpiltip túrghan jas peri Shynghys Aytmatovqa salady. Prozada aidarynan jel esken Aytmatovtyng dramaturgiyadan dәmesi zor da, dәrmeni shamaly bolatyn. Mine, osy tústa shong qyrghyz qolqany Qaltay Múhamedjanovqa salady.

«Kóktóbenin» jazylu tarihy ary qaray tómendegidey óriste órbiydi.

Shygharmanyng iydeyasy men bolashaq poveske layyqtalghan sujetining úzyn-yrghasyn Shynghys 1972 jyldyng qantarynda aitady. Úsynysty qabyl alghan Qaltay «jobasy bar da jotasy joq» piesany jazugha otyrady. Áuelden «týie tolghaqpen» jýretin Qalekeng eshuaqytta ýsh aida piesa jazyp kórmepti. Biraq Bishkektegi Shynghys, Almatydaghy Ábdijәmil dosynyng qayrauymen qayta-qayta jazu ýsteline otyrady. Qansha tyryssa da «Kóktóbenin» kók múnarasyn ústap túratyn jonarqa tabylmaydy. Sóitip әri-sәri kýide jýrgende onyng ýiine Shynghystyng qayyn apasy, soghys kezinde internatta tәrbiyeshi bolghan Aysha apay keledi. Mine, osy Aysha apaydyng obrazy «Kóktóbege» osy esimdes keyipker bolyp engennen keyin piesa jondanyp shygha keledi.Bәri oryn-ornyna týsip, qiilasa ketken oqighany Qalekeng tez arada hatqa týsirip, әlem sahnasyn sharlap ketken shiyrshyq atqan shygharmanyng songhy nýktesin qoyady.

Tórt ayaghyn teng basqan tuyndyny Shynghys ta shyrayyn keltirip-aq orysshagha audarady. Piesany eki alaqanyn jayyp kýtip otyrghan G.Volchek jana tughan sharanaday tosyp alyp, sol jyldyng ayaghynda «Sovremenniyk» sahnasynda jarqyrata qoyady.

Qaltaydyng jana tuyndysy kenes qana emes, әlemdik dramaturgiyanyng ýzdik tuyndylarynyng biri, dúrysy, biregeyi retinde qabyldandy.

«Kóktóbe» «Sovremenniyk» sahnasyna shyghysymen-aq әlem teatrlaryn sharlap ketti. Qany sorghalaghan shyndyqqa qúrylghan búl shygharmany әueli Riga, Vilinus, Tallin teatrlary qoydy. Ony kelesi jyly-aq Vashingtonnyng «Arena stensh», Londonnyng «Hansted» teatry sahnalady. Búdan keyin ol Varshava, Budapesht, Plovdiyv, Stokgolim, Helisinki, Tokio, Bombey, barlyghy 19 shet elding sahnasynda zor tabyspen qoyylyp, әlem halyqtarynyng ondaghan tilderine audaryldy.

Kenes әdebiyetining 70 jyldyq tarihynda birde-bir sovet dramaturgynyng shygharmasy múnday danqqa bólenip, osynday abyroygha ie bolghan emes. Búghan deyin de qazaq sahnasynyng bar shyrayyn kirgizgen shygharmalarymen kózi tiri klassikter qatarynan berik oryn alghan Qaltay Múhamedjanov tek «Kóktóbedegi kezdesu» arqyly-aq әlemdik dramaturgiyanyng eng tandauly túlghalary qatarynan oiyp túryp oryn aldy desek eshbir artyq aitqandyq bola qoymas, sirә.

Osy tústa aitpasa atasy óletin taghy bir sóz bar. Jol arasynan kinәrat izdeytin keybir qyzylkózderge aldyn ala eskerte keteyin: maqsatym biri dýniyeden ozyp, ekinshisi jer ortasyna jaqyndaghan qos talanttyng ortasyna syna qaghu ýshin emes, aqiqatty aiqyndau ghana.

«Kóktóbenin» avtory – Qaltay Múhamedjanov. IYә, dәl osy jerden ary qaray qoyylatyn ýtir men jәne bir avtordyng aty-jónin izdemey-aq qoyynyz. Qosalqy avtor, býgingi zaman tilimen aitqanda, shygharmanyng emes, jobanyn, iydeyanyng avtory. Múny Shynghys Aytmatovtyng ózi de eshqashan joqqa shygharghan emes. Ádildik ýshin Shyqannyng ózin sóiletip kóreyikshi: «Ya ne skaju, chto moe vstuplenie v «rang» dramaturga bylo bezoblachnym. Material prednaznachalsya pervonachalino ne dlya piesy, a dlya povesti. No kogda teatr v liyse Galiny Volchek y Olega Tabakova ubedil menya, chto moy sujet bolee vsego podhodit dlya sseny, ya rasskazal sujet svoemu drugu, kazahskomu dramaturgu Kaltau Muhamedjanovu, kotoryy potom stal moim soavtorom. On pisal na kazahskom yazyke, kotoryy ya perevel na russkiy».

Shyqang tek shyndyqty aitqan. Onda tek sujet qana bar. Shyqang ony Qaltay dosyna aitady. Al Qaltay bolsa osy sujet negizinde jeke-dara piesa jazyp shyghady. Shyqang dayyn dýniyeni orys tiline audarady.

Al osy turaly Qalekeng ne deydi? Endi oghan da kezek bereyik.

«1972 jyldyng yanvari aiynyng orta sheninde Shynghys Almatygha keldi... Maghan Shynghys óz oiyndaghy bir povesting oqighasyn tәptishtep aitty...

– Osydan piesa jazu kerek. Moskva teatrynyng basshylaryna aityp edim, endi sonymnan qalmay, basymdy әlekke saldy. Osyny ekeumiz birigip jazsaq qaytedi degen oimen keldim. Almatyda dәl qazir osydan basqa sharuam joq.

Men oilanyp qaldym... Ol týni bizde úiqy bolghan joq. Tang syz bere bólmege kirip, qolda qaghaz joq eken, ýstel ýstindegi kalendaridyng ýsh-tórt paraghyna bolashaq dramanyng josparyn jasadyq. Uәde osy boldy da Shynghys jýrip ketti... Arada bir ay ótpey Shynghys «Batyr-әkesi, hal qalay?» dep telefon soqty. Haldyng mәz emes ekendigin aittym... Ar jaghy 11 kýnde piesa bitti. Ózim Ystyqkólge bara jatyp, maydyng ortasynda sol núsqany Frunzedegi Shynghysqa berip kettim».

Eki avtordyng da derekteri birdey, tek Qalaghannyng biz yqshamdap keltirgen esteligindegi detali, naqtylyq basym.

Endi «Kóktóbenin» júlyn omyrtqasyn ústap túrghan keyipker Aysha apaydyng tarihyna oralayyq. Shyqang aitady: «My oba ponimali, chto zdesi nujno nayty kakoy-to osobyy «hod», kotoryy svyazal by y obedinil geroev, yarche y znachiytelinoe proyavil by ih harakter y postupki. Nujen byl personaj vysokogo nravstvennogo zvuchaniya, sudiya, opponent, drug... Y vot iymenno on, dramaturg Kaltay Muhamedjanov, nashel etot personaj – Ayshu apa, byvshuy uchiytelinisu, starogo, blagorodnogo cheloveka, vyrastivshego y vospitavshego nashih geroev y vse vdrug vstalo na svoy mesta, ojilo».

Búl joly da bekzat bolmysty qyrghyz jazushysy shynayy shyndyqty aitqan.

Endi búl turaly Qalekeng ne deydi.

«Eki bilekti sybanyp iske kiristim. Sybanghany qúrysyn qansha otyrsam da bel beretin týri joq... Sóitip jýrgende osynda uniyversiytetke oqugha týsuge kelgen Shynghystyng ýlken úly Sanjarmen birge túratyn qayyn apasy Aysha bir kýni ýige keldi. Ángimeden әngime shyghyp, Aysha apay soghys kezinde internatta tәrbiyeshi bolghandyghyn aitty. Bizding basty keyipkerlerimiz internattan maydangha ketip, sodan aman qaytqandary bolatyn. Men Aysha apay ketpey-aq jazu ýsteline otyrdym». Aysha apaydyng búdan keyingi oqyrmangha әbden tanys tarihyn ary qaray ejikteuding qajeti joq dep bilemin.

Eki qalamgerding bar shyndyqty jayyp salyp, aqtaryla ashylghan osy pikirlerinen qanday qorytyndy shygharugha bolady? Sujetting avtory – Shynghys Aytmatov, ony piesagha ainaldyru iydeyasynyng avtory – Galina Volchek, shygharmany jeke-dara jazyp shyqqan – Qaltay Múhamedjanov, ony orys tiline audarghan – Shynghys Aytmatov. Osy tústa sahna syrtynda túrghan «Kóktóbege» qatysty taghy ýsh adamnyng esimin atay ketken lәzim: Qaltaygha dem berushi dosy – Ábdijәmil Núrpeyisov, sahnalanghan spektakliding produsseri – «Sovremenniktin» diyrektory Oleg Tabakov, promouteri – Roman Karmen.

Qolmen qoyghanday osy derekterden kimning kim ekendigi jónindegi endigi qorytyndyny kózi qaraqty oqyrman ózi-aq jasap alatynyna esh kýmәnim joq. Meniki tek aitylmasa atasy óletin shyndyqty tiriltu ghana.

«Kóktóbedegi kezdesu» orys, qazaq, tipti әlemning әr týkpirindegi auzymen qús tistegen teatr synshylary tarapynan әbden taldanyp, әldeqashan jiktelip, jiliktengen tuyndy. Mening dramaturgiyagha alty alasy, bes beresim joq. Sóitse de kórermen, oqyrman retinde óz pikirimdi bildire ketkendi jón sanadym.

Shygharmada: biri – ózi de, sózi de joq, ekinshisi – ózi joq ta sózi bar, ýshinshisi – ózi de, sózi de bolsa da shygharma sonynda ekeuinen de aiyrylyp shygha keletin ýsh bas keyipker bar.

Múnyng birinshisi – Fudziyama. Japondar ony Fudzi, keyde jany bar adamday Fudzisan deydi («Fudziyama» dep tek sheteldikter ghana aitady). Búl tau degendi bylay qoyyp, shoqy deuge túrmaytyn tóbeshik qana. Sonysyna qaramay kýlli japon elindegi eng biyik nýkte, biraq onyng biyiktigi bizding Alataudaghy Abay shynyn bylay qoyghanda, Talghar shoqysynyng janynda da jip ese almaydy. Biraq ensesi tómen bolsa da ertegidey tarihy bar әli sónbegen janartau. Onyng ýstine kesening týbine qúiylghan bir úrttam shayyn demdep qana emes, dәsersitip beretin japondar ýshin Fudziyding orny әr zamanda da erekshe bolghan. «Fudzi» sózining týp-tórkini Japoniyanyng soltýstigin mekendeytin bayyrghy halyq aindardyng «fushi» – ot qúdayy» sózinen alynghandyghy da biraz jaydan habar berip túrghan joq pa. Ata-babalarynyng әrbir dәstýrine erekshe qúrmetpen qaraytyn japondardyng býgingi buyny ýshin de Fudzy kiyeli oryn, qasiyetti meken sanalady. Sondyqtan jyl sayyn olar tilek-niyetterining tazalyghyn bildiretin aq kiyimge oranyp, Fudziyding tóbesine shyghady. Piesada avtor allegoriya retinde alghan Fudzy әr keyipkerding ar-úyatyn aiqyndaytyn tarazy beynesin atqarghan. Tarazygha týsken zat tartylugha tiyis bolatyny sebepti, dýniyege kelgen әr adam da mezgil-mezgil óz ar-úyatynyng aldynda esep berip otyrugha tiyisti. Endeshe Kóktóbege shyqtyng eken – jan dýniyendi jalghannyng jaryghyna jayyp sal.

Tarazy bar jerde onyng ólshemi – tasy boluy kerek. Kóktóbening basyna shyqqan әr keyipkerding ar-úyatyn Aysha apay shygharmada biz «ózi joq ta sózi bar» dep júmbaqtap otyrghan keyipker Sabyrmen bezbendeydi. Óitkeni Sabyr adaldyq pen әdildiktin, dostyq pen mahabbattyng etalony. Sabyrdy satu – dostyqty satu, Sabyrdy kýstanalau – әdildikting aq jolyn attau.

Dramaturgiyanyng jazylmaghan zany boyynsha sahnagha tarazy da, tas ta shyqqan song ony qozghalysqa keltiretin taghy bir túlgha kerek. Osy tústa qazaqtyng úly dramaturgy Aysha apaydy oilap tabady. Orystyng ataqty rejisseri K.S.Stanislavskiyding әldeqashan aforizmge ainalghan: «Kogda igraeshi zlogo, – ishy gde on dobryi», – degen sózi bar. Kóktóbege jinalghandardyng bәri birdey jauyz bolyp dýniyege kelgen joq. Kezinde adal dostyqty tu kóterip, maydangha attanghan bir kezdegi shәkirtterining ar-úyatyn Aysha apay Sabyrgha degen kózqarastarymen ólsheydi. Esimi piesagha qatysushylar sanatynda mýlde atalmaytyn Sabyrdy mening bas keyipker dәrejesine qarastyruymnyng syry da osynda.

Óz basym Japoniyada qansha bolsam da Fudziydi kórgen emespin. Tipti kóruding de qajeti joq dep esepteymin. Men onymen әigili japon suretshisi Kasusika Hokusaydyng «Fudziyding 36 kelbeti» jәne «Fudziyding 100 beynesi» atty kartinalary arqyly әldeqashan tanyspyn. Múnyng alghashqysy týrli-týsti ksilografiyamen (aghashtaghy gravura) salynghan. Maghan Qalekeng keyipkerlerining obrazyn Hokusaydyng osy suretterine qarap jasaghan siyaqty kórinedi de túrady.

Hokusay gravuralaryndaghy Fudzy birde Abay aitqan «arystannyng jalynday búira tolqynnyn» tasasyndaghy kishkentay ghana tóbeshik, endi birde qyzuy bet qaratpaytyn ot bop janghan janartau, jaqyn kelseng etegi synsyghan ormangha toly jaziraly alqap, alystan kóz tikseng aqsha búlttary aspanmen talasqan asqaqtaghan tau, taghy birde bar qúpiyasyn súrghylt túman kómkerip, saghymgha oranghan kiyeli meken siyaqty aluan qyrynan kórinedi. Qalekenning keyipkerleri de qúddy osy Fudziydey birde ashylyp, birde shashylyp, birde basylyp, birde tasynyp, bir tóbening basynda qyryq qúbylady. Ayyrmasy: Hokusay óli tabighatqa jan bitirse, Qaltay jan iyelerin tiri ólikke – qúr sýlderge ainaldyrady. Has sheberding ónerdi – ómirge, al ómirdi ónerge ainaldyratyn qúdireti osynda bolsa kerek.

Qalekennen qalghan mol múranyng ýlken bir salasy – publisistika. Aghamyzdyng 70 jyldyghy qarsanynda «Atamúra» baspasy Qaltay Múhamedjanov shygharmalarynyng tandamaly ýsh tomdyghyn shyghardy. Ózine de, ózgege de óte ýlken talap qoyatyn Qalekeng sonyng bir tomyn shekesinen shertip otyryp, әr jyldardaghy oi-tolghanystarynyng jemisindey bolghan publisistikalyq shygharmalaryna arnady. Aghamyzdyng keskin-kelbetin asha týsu ýshin sonyng birsypyrasyna toqtala ketkendi jón kórdik.

Qalekeng kózi tirisinde akademik S.Kenesbaev pen qalamger dosy Á.Ábishev pen Á.Álimjanovtargha ashyq hat jazyp, mýfty R.Nysanbaevpen telesayysqa shyqty.

Qalekenning qaharly qalamyna ilikkenderding alghashqysy ómir boyy qazaq tilining arqasynda shen alyp, shekpen kiygen akademik S.Kenesbaev boldy. Ne týlen týrtkenin kim bilsin, dәl osy adam qazaq tilining memlekettik til bolyp qalyp-qalmauy tarazygha týsken kezde ózine ómir boyy nan jegizgen ana tilin orys tilining qanjyghasyna bóktere saldy. Jәne múny abaysyzda bir ret emes, әdeyilep birneshe ret aitty. Múnymen de qoymay odaqtyq basylymnyng birinde arnayy maqala jariyalap, kýlli qazaq qauymyn taghy da jerge qaratty. Búl ózi Odaq ornynda, Kompartiya әli qaharynda bolghan kez bolatyn. Ziyaly qauym ýnsiz qaldy. Mine, dәl osy tústa Qalekenning kýndey kýrkiregen qúdiretti dauysy estilip, «Aqiqatqa jýgineyik, agha» (1989) degen ashyq haty jarq ete qaldy.

Qúday Qaltaydyng qalamyna iliktirmesin deniz. «Aghalap» otyryp-aq akademikti tiridey irep, biteudey soydy. Qazaq tili turaly keshegi Klaprot, Radlov, Melioranskiyden bastap, býgingi Beliger, Garkoves, Shegolihinderdin, arghy-bergi zamandaghy qazaq ziyalylarynyng kelisti pikirlerin kelistire keltirip, akademikti «ótkirding jýzine» saldy-ay dersin. Basynan ayaghyna bútarlasang búza almaytyn búltartpas dәlel, órnekti oi, qisyndy pikirge qúrylghan hat qalay tapqanyn avtordyng ózi ghana biletin úly Múhannyng qoljazba qorynan alynghan: «kórineu maqtanshaq, tarqyldaq, ishi aram, qiqarlyghy kóp, eki jýzdi, nendey qiyanat, aram saudagha op-onay bara salatyn, arzan «aramshylyghy» bar jigit» degen jaza basqan akademikting ónmeninen óterdey pikirimen qorytyndylanyp, «sizden shyndyq tabudan góri maghan pisken júmyrtqadan balapan alu onay» degen tek Qaltaygha ghana tәn tirkespen ayaqtalady. Ashyq hat ana tili janashyrlarynyng aiyzyn qandyryp qana qoymay, qazaq tiline shabuyldaushy ólermen toptyng óneshine qúm qúiyp, tәubesine týsirdi. Naghyz azamattyq pozisiya bolsa, osynday-aq bolar deymin.

Kenesbaevqa jazghan hat býkil ziyaly qauymdy dýr silkindirgen sol oqighagha tura eki jyl ótkende Qalekenning jazushy Áljappar Ábishevke arnalghan «Barymyzdy baghalay bileyik» atty taghy bir haty jariyalandy.

Áljekeng kezinde Kompartiya qolynan bileu-bileu may asap, Dinmúhammed Ahmetúlynyng sheksiz sharapatyn kórgen jan ekendigining shet jaghasyn biz de estigen edik. Sol aghamyz Kolbin kelgende óte bir әbes qylyq jasapty degenge kezinde sener-senbesimizdi bilmey dal bolyp jýrushi edik. «Baqsam – baqa eken» degendey, múnyng ózi shyndyq bolyp shyqty. Dәl osy oqigha turaly qashanda qara qyldy qaq jaratyn Qalekeng jazghan ashyq hatta bylay delingen: «Bastyq ataulygha jolynyz tóte jatatynyn bilem, әli esimde, respublikanyng jana basshysy G.V.Kolbin jazushylarmen didarlasugha kelgende, «Sizding keluinizdi jiyrma bes jyldan beri arman etip edim» dep joghalghan jiyeninizdi jana tapqanday qúshaghynyzdy jayghanynyzdy kórgende «tym asyghys ketti-au, aqsaqal basyna layyq bolmady» degenimiz bar». Osy joldardy oqyghanda әldeqashan payghambar jasynan asqan aqsaqal jazushymyzdyng tym asyghys qana emes, óte әbes ketkenine biz de jaghamyzdy ústadyq. Áljekenning kezinde úly Múhannyng ózine de tete avtor bolyp, «Namys gvardiyasy» atty shala-jansar piesa jazysqanyn, tipti sonyng keselinen ómiri shashasyna shang júqtyrmaghan Múhang aibyny bet qaratpas Bauyrjanday batyr bauyrynan súrapyl syn-eskertpeler alghanyn da biletin edik. Osy bir jay turaly Qalekeng kәnigi dramaturgting tәsilimen bir aqsaqaldyng auzyna: «Pәshtu, Múhanday múhiytqa biz sekildi jighan-tergeninen qysyr jylan kebisin sheshpey óte shyghatyn jylymshy jylghashyqtar aqyl qosyp ne qaryq qylatyn edi», – degen sóz salyp, aghasyn tiridey tabagha shyjghyrady.

El egenmendigining elen-alanynda jariyalanghan osy hat: «Úlymyzdyng úlylyghyn, ýlkenimizding ýlkendigin, jaqsymyzdyng jaqsylyghyn dәleldey alu ýshin de jalpynyng týgel, tútas bolghany lazym», degen naghyz abyzdyng ghana auzynan shyghatyn eldikke, yntymaqqa, tútastyqqa shaqyrghan bataly sózben ayaqtalushy edi.

Shabyt shirkinning kóktegi qúsy taghygha ghana emes, tasqa týsetin adamnyng keybir sәtterinde Qalekenning qalamy Ánuar Álimjanov, Oljas Sýleymenov, Múrat Áuezov siyaqty zamandas inilerine de shýiligip, artyq-auys ketken jerleri de boldy. Osy bir jazbalardy tandamalynyng ýsh tomdyghyna kirgizer tústa «eskini janghyrtyp qaytemiz» degen mening úsynysyma:

– Múhtarjan, myna júrt «әy deytin әje joghyn bilse de, qoy deytin qoja» baryn bilip jýrsin de, – dep әzil-shynyn aralastyra jauap qatyp, jensik bermey ketken.

Qalekenning qalamynan qaharly hattar ghana emes, shuaq shashyp, meyirim tókken shygharmalar da molynan tuyndady.

Abyz agha әr jyldary danyshpan Abay, Jambyl jәkesi, Kenen atasy, Múhtar aghasynan bastap, qazaq әdebiyeti men ónerining qaytalanbas túlghalary S.Qojamqúlov, Q.Jandarbekov, K.Bayseyitova, Sh.Qúsayynov, T.Ahtanov, A.Toqmaghambetov, A.Toqpanov, t.b. jayly tógildire terbep, taghylymy zor portretter seriyasyn jazdy. Talantty inileri Á.Kekilbaev, S.Orazbaev, R.Núrghalilardyng tvorchestvolyq tabystaryna quana qol soqty. Islam dýniyesi, týrki әlemining úly túlghalary jayly tereng tebireniske toly maqalalar shoghyryn jariyalady. Solardyng ishinde týrikting әigili satirik jazushysy Á.Nesin men qyrghyzdyng shong jazushysy Sh.Aytmatov jayly maqalalary qalamdas qalamgerlerge degen zor sýiispenshilikpen jazylghan tandauly tuyndylar qatarynan oryn aldy.

Bir topyraqta tuyp, bir ortada ósken, qyryq jyl arasynan qyl ótpegen qimas dosy Ábdijәmil Núrpeyisov jayly әdemi әzilmen әdiptep otyryp jazghan «Bir auyz sózinin» ózi nege túrady.

Qalekeng – dýniyeden ozghansha qalamy qúrghamay jazghan qalamger. Ol el ómirindegi barlyq sayasy oqighalardyng bel ortasynda jýrdi. Elimizding túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng sheteldik saparlarynda Elbasy janynda bolyp, kórgen-bilgen, kókeyge týigenderin móldirete jazdy. Elbasy da el ómirindegi eng sheshushi sәtterde әrdayym janynan tabylatyn aqylman aghasyn ýnemi qúrmettey bildi.

«Jaqsynyng aty, ghalymnyng haty ólmeydi» degen eken Jiyrenshe degen danyshpan babamyz. Qalekeng – úrpaqtardyng jadynda jaqsy degen aty, mәngi ólmes haty qalghan baqytty qalamger.

«Bilektey arqasynda órgen búrymyn» kórgende «shirkin, osy búrymgha buynyp ólgen jigitte arman bar ma eken» dep ghashyq bolyp jarty ghasyr jarasty ghúmyr keshken jary Farida jeneshemiz aghamyzdyng shanyraghynyng da, shygharmasynyng da shyraghyn sóndirmey, úrpaqtar iygiligine jaratty.

Essening songhy nýktesi qoyylghannan keyin biz abyz aghanyng aruaghyna dúgha baghyshtau ýshin jeneshemdi ertip, Qalekenning biyik ruhy mәngilik bayyz tapqan Kensaygha keldik. Qúran da oqylyp, bet te sipalyp, endi attana bergende Kóktóbening basyndaghy kóp zirattan oqshau ornalasqan agha qúlpytasyna qimas kónilmen taghy bir qaradym.

Tizesine bir qúshaq gýl toltyrghan mәrmәrdan qashalghan eskertkish-beyne ómir-teatrdaghy qym-quyt tirlikting qam-qareketinde jýrgen aluan-aluan pendeni ar-úyat tarazysyna tartu ýshin jazylghan «Kóktóbedegi kezdesudin» premierasynda otyrghanday әser qaldyrdy. Algha úmtyla bere tas beynege taghy bir kóz tastadym. Jýzinde әldebir júmbaq jymiystyng bolar-bolmas taby bar eken...

«Mening aghalarym» siklynan

Múhtar Qúl-Múhammed

Abai.kz